www.militaar.net

LupusII kirjutas: ↑18 Jaan, 2024 11:02 Reservohvitser näiteks kuni kolmeks nädalaks ,aga kas igal aastal ?

Õppekogunemiste vahe defineeritud pole. Tehniliselt võid uurle kogunemisele kasvõi järgmisel päeval kutsuda.

§ 69. Reservteenistuse kestus ja korraldus
(1) Reservis oleva isiku võib tema auastme põhiliiki arvestades kutsuda reservteenistusse järgmiselt:
1) ohvitseri – kokku kuni 12 kuuks;
2) allohvitseri – kokku kuni üheksaks kuuks;
3) sõduri – kokku kuni kuueks kuuks.

§ 73. Õppekogunemise kestus
(1) Õppekogunemise kestus võib auastet arvestades olla:
1) ohvitseril – kuni 30 päeva;
2) allohvitseril – kuni 21 päeva;
3) sõduril – kuni 14 päeva.

Mina saan aru (ja nii oleme teinud), et 30, 21 või 14 päeva on ka maksimaalne aastane õppekogunemiste päevade arv.

Case pole siin ka juriidika (küllap TVJ seadust ikka tunneb), vaid inimesed käituvad nagu lambad ise ja siis tulevad lisaks meediasse oma rumalust kõigile kuulutama. Kui rahakotis annab liigselt tunda ja tööandja maksta ei taha, siis tuleb selleks ajaks puhkus võtta, siis on sissetulek isegi suurem kui muidu. Puhkusel pole kohustuslik vedeleda Vahemere rannas. On tulnud ka aasta jooksul 2 kuud kodust ära olla (küll mitte õppekogunemisel), kasutasin oma kasutamata puhkust ja olid rahaliselt ikkagi mäel. Minul oli 2023 aasta RÕK-e kokku 3,5 nädalat, 3 eri sündmust

Et kahel kogunemisel nii väike vahe - siin on võibolla korraldajatel natuke mõtlemisainet, kas nii on ikka hädavajalik teha. Siinkohal ei taha pooli valida, võis olla väljaõppeline vajadus või oli meelega tehtud nii, et mitte 2 nädalat järjest teha, tehti nädal+nädal.

Kui antud case toimus maakaitses, siis tuleks astuda KL ja valida endale SA üksus vastavalt oma võimalustele, kui Lako tempot ei kannata, piirduks nt Mako'ga? Juhtige ikka oma saatust ise, olete vähem lükata-tõugata ja asi on rohkem kontrolli all kah.

TTA kirjutas: ↑18 Jaan, 2024 21:43 Õppekogunemiste vahe defineeritud pole. Tehniliselt võid uurle kogunemisele kasvõi järgmisel päeval kutsuda.

Sellise korraldusega ei ole vaja ka imestada, miks osalejad kipuvad korraldajat sinna saatma, kus päike ei paista. Parafraseeriks siin vene väejuht Suvorovit, kes ütles, et sõdur osaleb meeleldi õppusel, kui see on korraldatud arukalt ja lühidalt.

Ikka sellest "seaduse-poolest"

Martin Herem kirjutas: ↑19 Jaan, 2024 7:56 § 69. Reservteenistuse kestus ja korraldus
(1) Reservis oleva isiku võib tema auastme põhiliiki arvestades kutsuda reservteenistusse järgmiselt:
1) ohvitseri – kokku kuni 12 kuuks;
2) allohvitseri – kokku kuni üheksaks kuuks;
3) sõduri – kokku kuni kuueks kuuks.

§ 73. Õppekogunemise kestus
(1) Õppekogunemise kestus võib auastet arvestades olla:
1) ohvitseril – kuni 30 päeva;
2) allohvitseril – kuni 21 päeva;
3) sõduril – kuni 14 päeva.

Tähendab, et sõdurit (reamees-kapral) võib igal aastal kutsuda maksimaalselt 14 päevaks ja kui tõesti igal aastal kutsuda, siis kaheteist aastaga on "kõik tehtud" (12 x 14 päeva on enam-vähem kuus kuud).

Õppekogunemise kutse saadetakse vähemalt 120 päeva ette, ehk siis järgmisel päeval võib küll uuesti kutsuda, aga siis saab õppekogunemine olla 120 päeva pärast. Kui kutse on tulnud vähem kui 120 päeva enne õppekogunemise algust, siis osalemine on vabatahtlik (ehk mitte-osalemise eest karistust ei järgne). Siinkohal ütlen, et vabatahtlike õppekogunemistele teavitusaega ette pole vaja. Kui senini on need olnud pigem staabiohvitseridele ja üksikutele spetsialistidele suunatud, siis viimasel ajal oleme korraldanud ka üksuste omi.

Õppekogunemistel osalemise protsenti ei ole me viimase paari aastaga otsustavalt ülesse saanud ja sellega hakkame nüüd ka palju rohkem tegelema. Siiani on olnud põhitähelepanu ajateenistuse ja õppekogunemise korraldamisel endal (loogika ju ilmselge - kui need on tunnetatud asjalikeks, küll siis ka parema meelega välja tullakse). Kaks põhilist tegevust - esiteks hakkame üle vaatama õppekogunemiste pikkust ja teiseks palju rohkem ette teavitama.

Ma ei ütle, et edaspidi ei tule 14-päevaseid õppekogunemisi, vaid seda, et need saavad pigem harvadeks juhtumiteks. Rohkem, lühemad. Ja varsti (ei luba konkreetset kuupäeva) tuleb välja plaaniliste õppekogunemiste kava 2025. aasta lõpuni.

Eku kirjutas: ↑19 Jaan, 2024 14:06 ah ärge looge peret siis pole vaja kedagi üleval pidada saate muretult riiki teenida , sest ise olite loll kui omal ajal ära ei viilinud .Kannad kokku ja edasi teenida .
Sellise suhtumisega kellel seda riiki üldse vaja on ?

Ükskõik, milline on minu suhtumine Trummi, siis sellist "kriitikat" ei ole ta kindlasti ära teeninud. Ja loomulikult ei ole ta mitte midagi sellist öelnud.

Täna maksavad üle poolte tööandjatest reservväelastele töötasu edasi õppekogunemise ajal. Üle poolte! Rahaliselt on see toetusena riigikaitsesse umbes samapalju, kui meie maksame otsest õppekogunemiste eest reservväelaste tasu. Müts maha! Mina olen kohanud ettevõtjaid, kes ei teagi, et "niimoodi ka võib" ning on öelnud, et järgmine kord kindlasti maksavad. Palun kõikidel reservväelastel küsida oma tööandjate käest palga säilitamise võimalust. Loomulikult ei ole kõik palgatööl, tean. Ja raha poole pealt on siiski Trummil õigus - kui kutse tuleb 120 päevase etteteatamisega, siis on aega asi läbi mõelda ja mingeid lahendusi iseendale leida.

Loomulikult tasub alati pöörduda oma SA üksuse ülema poole. Kindlasti ei tasu tulla jutuga - ma ei viitsi metsas lolli mängida ja pappi te ka ei maksa, vabastage õppekogunemiselt (nii on tuldud), kuid suure tõenäosusega saab kas päevaks-kaheks ära või tulla-lahkuda eri ajal.

Kapten Trumm kirjutas: ↑19 Jaan, 2024 12:53

TTA kirjutas: ↑18 Jaan, 2024 21:43 Õppekogunemiste vahe defineeritud pole. Tehniliselt võid uurle kogunemisele kasvõi järgmisel päeval kutsuda.

Sellise korraldusega ei ole vaja ka imestada, miks osalejad kipuvad korraldajat sinna saatma, kus päike ei paista. Parafraseeriks siin vene väejuht Suvorovit, kes ütles, et sõdur osaleb meeleldi õppusel, kui see on korraldatud arukalt ja lühidalt.

Eks mu mõte oligi, et kuigi tehniliselt nii saab, ei pruugi see mõistlik olla.

TTA kirjutas: ↑19 Jaan, 2024 14:57

Kapten Trumm kirjutas: ↑19 Jaan, 2024 12:53

TTA kirjutas: ↑18 Jaan, 2024 21:43 Õppekogunemiste vahe defineeritud pole. Tehniliselt võid uurle kogunemisele kasvõi järgmisel päeval kutsuda.

Sellise korraldusega ei ole vaja ka imestada, miks osalejad kipuvad korraldajat sinna saatma, kus päike ei paista. Parafraseeriks siin vene väejuht Suvorovit, kes ütles, et sõdur osaleb meeleldi õppusel, kui see on korraldatud arukalt ja lühidalt.

Eks mu mõte oligi, et kuigi tehniliselt nii saab, ei pruugi see mõistlik olla.

Ei saa niimodi tehniliselt teha. Kui annad õppekogunemisel kutse järgmisele õppekogunemisele, siis see saab olla alles 120 päeva pärast.

Kui just esimesele õppekogunemisele ei edasta kutset täna ja teisele näiteks kahe nädala pärast...

Ka meie üksuses tekitas see 10+-päevane põks tegelikult üksjagu pahameelt. Miks? Sest enamus meie rühmast on täna vanuses, kus kogu elu ümberringi jookseb, lapsed (meie jaos enamusel 3) on väiksed, füüsiline ja vaimne areng vajab pidevalt tegelemist, eneseharimine jne.
Te võite rääkida suurõppuse aegsest sissetulekust, aga selle kõrval unustatakse ära teine, ja ehk olulisem asi - need, kes kodus on. Aktiivne kaitseliitlane põrkab igal aastal päris palju tunde. Enamjaolt on ikka nii, et kui pühapäeva õhtul koju saad, siis esmaspäeval on veel korralik "pohmelus".
Kui aktiivsele seltskonnale lajatatakse sama kamaluga nagu neile, kes ehk kord 5 või 10 aasta jooksul mingi 10-päevase sutsaka teevad, siis see on minu jaoks kitsaskoht. 5-päevane põks oleks igati ok, aga sealt edasi hakkavad tulema sõnumid, et "äkki kolitegi metsa", sest isegi kui riigikaitsja pere on toetav, siis teine pool kodus ei ole ka robot.

PS! Trumm, mis teema selle maakaitse kompaniiga on? Millest see suhtumine, et see minig tuututamise koht on? Eliitkool ei tee sinust eliiti, kõvasti õppida ja trenni teha saab ka külakoolis, lihtsalt vahendeid on vähem, aga tulemust see ei määra kui motivatsioon olemas.

Kapten Trumm kirjutas: ↑19 Jaan, 2024 12:50 Case pole siin ka juriidika (küllap TVJ seadust ikka tunneb), vaid inimesed käituvad nagu lambad ise ja siis tulevad lisaks meediasse oma rumalust kõigile kuulutama. Kui rahakotis annab liigselt tunda ja tööandja maksta ei taha, siis tuleb selleks ajaks puhkus võtta, siis on sissetulek isegi suurem kui muidu. Puhkusel pole kohustuslik vedeleda Vahemere rannas. [..]

Milline on ülaloleva teksti kaitsetahet ja ühiskonna sidusust kasvatav mehanism?

vaoinas kirjutas: ↑18 Jaan, 2024 10:30 Sihuke halaartikkel:
https://arileht.delfi.ee/artikkel/12026 ... ile-pontsu

Kurtmine kurtmiseks, küll aga tekitas minus küsimuse, et kas meil tõesti on reservõppekogunemised, mille pikkus on kaks ja rohkem nädalat?

Siin loos on siiski pisut sügavam kiht ning piisava üldistusjõud, et tõusta üksikisiku tasandilt pisut kõrgemale astmele.
Järgneva valguses on reservväelas(t)e mure ehk arusaadavam.

Õppekogunemistel viibitud aja ning tasustamise küsimusi vaataksin kolmes dimensioonis – kaitseväe poolt makstav, tööandjate poolt panustatav ja inimese enda kanda võetav osa.

Tööandjate poolne vabatahtlik palgavahe kinnimaksmine – üldiselt tundub, et sellega läheb hästi. Üha rohkem ettevõtjaid ja tööandjaid teevad seda ilma sunnita ja võtavad seda kui loomuliku viisi panustada riigikaitsesse.
Need, kelle tööandja mis iganes põhjustel pole tahtnud palgavahet kinnimaksta või kellel klassikalises mõttes tööandjat polegi, neil reservväelastel tuleb vahe katmine enda kanda võtta. Kui õppus nädalaid ei kesta tuleb reservväelane toime. 3-4 päevase õppuse puhul pole tavapäraselt saadavaga vahe absoluutsummades ülemäära suur. Kuid kahenädalase õppuse puhul võib hakata juba tuntavalt eelarvet mõjutama.
Et reservväelane õppusel viibitut ajal päris pankrotti ei läheks on mudelis kolmas osa – reservväelasele riigi poolt makstav toetus.

Ussisõnade järgsest uudisvoost leidsin järgmise tõdemuse: „Kõige madalamalt hinnati õppekogunemisel viibitud aja eest makstava toetuse osa, mis oli sarnane varasemate õppekogunemiste tulemusega.“

Riiklik alampalk 2024. aastal on 840 eurot ja minimaalseks tunnitasuks on 4,86
Reservväelasest sõdur saab päeva kohta 37 eurot . 8 tunniseks standarpäevaks taandatuna on tunnitasu 4,625.
Antav summa ei ole just ülemäära kõrge. Selle võrra langeb suurem koormus kas reservväelase enda või tööandjate panuse osale.

Reservõppekogunemistel osalemine ei sõltu ühest määravast tegurist ega ainult makstavast tasust. Tegemist on mitmeastmelise ja paljutahkse põhjuste kogumiga, kus iga üksiktegur määrab kohaletulemisest vaid protsendi või paar. Kui üks neist teguritest on mingi periood alla eeldusliku või soovitusliku taseme peab sellevõrra rohkem panustama muudele teguritele.

Maakaitseringkondadest osalevad Kevadtormil:

Lääne maakaitseringkond:

· maakaitse kergjalaväerühmad ("Ussisõdalased")

https://www.err.ee/1609247067/kaitsevag ... ervvaelast

Terve lääne ussisõdalaste punt või osaliselt?

Esmaabi seletamatutel põhjustel jaoülemateks sattunutele:

Üks keerulisemaid juhtimise tasemeid sõjaväes on jao suuruse üksuse
juhtimine, kuna see on kõige vahetum kontakt inimestega, kes teevad
ära kogu „musta“ töö. Sellel tasemel on aga enamasti vähese
kogemusega juhid, kes ei pruugi aktiivselt ja teadlikult juhtimise
teema uurimisega tegeleda. Üks eesmärkidest seetõttu, on luua
kompaktne kogumik teatud aluspõhimõtetest, mida on võimalik
maksimaalselt poole tunniga läbi töötada ning vajadusel koos ülemate
või kolleegidega arutleda. Kirja pandud põhimõtete rakendamine ei
pruugi alati olla lihtne ega anda ka koheselt tulemusi, seetõttu on
soovitus kõhkluse korral arutada tegevused läbi oma ülemate või
toetavate kolleegidega.

https://ilias.mil.ee/goto.php?target=fi ... iEzDmiWwio

Langust kirjutas: ↑28 Veebr, 2024 21:19 Esmaabi seletamatutel põhjustel jaoülemateks sattunutele:

Üks keerulisemaid juhtimise tasemeid sõjaväes on jao suuruse üksuse
juhtimine, kuna see on kõige vahetum kontakt inimestega, kes teevad
ära kogu „musta“ töö. Sellel tasemel on aga enamasti vähese
kogemusega juhid, kes ei pruugi aktiivselt ja teadlikult juhtimise
teema uurimisega tegeleda.

https://ilias.mil.ee/goto.php?target=fi ... iEzDmiWwio

Kaunis üldsõnaline, kas midagi põhjlikumat ka on olemas?