www.militaar.net

Roamless kirjutas:http://www.postimees.ee/v2/3780593/pevk ... arjamiseks
Läheb ka siia teemasse, et tegelane kasutas tõenäoliselt kõnekaarti ja näit poest ostetud odavmobiili ja ongi Kapo-l suured probleemid kiire tuvastamisega. Kui kohalik naljamees, siis positsioneerimisega saadakse ta asukoht, liikumissuund ja juhul, kui nn suurem piirkond, siis edasine on turvakaamerate jälgimine jne, väiksemates kohtades kohalike elanike küsitlemine ning vana hea nn politseitöö (selgitada välja, kust on telefon ja kõnekaart saadud jne).

vipu kirjutas:Mis sakslastel üle jääbki, nad tapsid 5.5 miljonit juuti + miljoneid teisi rahvuseid. Nad lihtsalt ei saagi loobuda teiste abistamist kui soovivad oma karma võlga vähendada. Võime ju arutleda nende süütunde mõttetusest, aga eks sakslased otsusta ise seda asja.
Saksamaal elab üle 80 miljoni inimesi, ma ei tea kas on üldse mõtet nende kollast meediat meile kopeerida. Meil on endil piisavalt hulle kes kirvega teisele tänaval selga löövad ja ei näe nagu teemat terror Eestis.

vipu kirjutas:Mis sakslastel üle jääbki, nad tapsid 5.5 miljonit juuti + miljoneid teisi rahvuseid. Nad lihtsalt ei saagi loobuda teiste abistamist kui soovivad oma karma võlga vähendada. Võime ju arutleda nende süütunde mõttetusest, aga eks sakslased otsusta ise seda asja.

vipu kirjutas:Saksamaal elab üle 80 miljoni inimesi, ma ei tea kas on üldse mõtet nende kollast meediat meile kopeerida. Meil on endil piisavalt hulle kes kirvega teisele tänaval selga löövad ja ei näe nagu teemat terror Eestis.

Pärast iga rünnakut hoogustub mõneks ajaks arutelu, milline peaks olema tasakaal kodanikuõiguste ja julgeoleku vahel.

Mõni tund pärast „kiriku barbaarset ründamist”, nagu nimetas seda peaminister Manuel Valls, ilmus president François Hollande koos tuima näoga siseministri Bernard Cazeneuve’iga sündmuskohale, et väljendada oma jahmatust „demokraatia rüvetamise” pärast ja lubada kasutada „kõiki vajalikke vahendeid”, et võita neid, kes on kuulutanud sõja Prantsusmaale ja selle väärtustele. Hoiatades, et uute metsikuste oht on suur, kutsus Hollande üles rahvuslikule ühtsusele ja peaaegu palvetas, et terroristidel ei õnnestuks ühiskonnas lõhesid õhutada.

Paljude prantslaste jaoks hakkavad need kunagi rahustavalt mõjunud sõnad tüütuks muutuma. Üksikud rünnakud, kui tahes kohutavad, võivad rahvast ühendada, kuid Prantsusmaal on viimase kahe aasta jooksul toimunud vähemalt 14 terrorirünnakut, milles on hukkunud üle 240 ja viga saanud üle 600 inimese.

Viimane rünnak näis murdvat taas ühe tabu: vanal preestril lõigati kõri läbi tema koguduse ees kirikus, pastoraalses Normandias – ja andis märku, et isegi sügaval provintsis võib terror tabada igaüht ja igal ajal. Tegelikult ongi paari viimase aasta rünnakud olnud laia ulatusega, need on toimunud Prantsusmaa mandriosa 12 regioonist kaheksas. Luureteenistused on kinnitanud, et palju rünnakuid on ka nurjatud.

Pole veel teada, kuhu edasi ja kui kaugele läheb valitsus uute meetmetega, et rahustada rahvast, kelles riigi suutmatus turvalisust kaitsta tekitab viha ja pettumust. Varasemate rünnakute tagajärg oli kokkuvõttes erakorraline seisukord, mida on nüüdseks kolm korda pikendatud ja mis ei hoidnud ära rünnakuid Nice’is ja Normandia väikelinnas Saint-Étienne-du-Rouvrays. Sõjavägi patrullib tänavail ja valvab rünnakuohtlikeks peetavaid kohti. Valitsus on muutnud terroriaktide provotseerimise ja õigustamise kriminaalkorras karistatavaks ning loonud uue karistatava kategooria: „terroristliku iseloomuga kuriteod”.

Pole mingit reaalset kontrolli

Siis selgub, et hoolimata neist ja hulgast muudest karistusmeetmetest lasti Normandia kõrilõikaja Adel Kermiche eelmisel aastal vabadusse, kui ta oli kaks korda vahistatud ja kümme kuud kinni istunud. Saksa politsei vahistas ta mullu märtsis Süüriasse mineku katsel ja saatis tagasi Prantsusmaale, kus ta lasti tingimisi vabaks kohtuprotsessi ootama. See ei takistanud teda püüdmast paar kuud hiljem uuesti Süüriasse minna. Ta jõudis välja Türgisse, kuid saadeti sealt tagasi Prantsusmaale ja jäeti seekord vahi alla.

Prokurörid olid rõhutanud, et ta kujutab endast piisavat ohtu ja peab trellide taga olema, kuid märtsis otsustas kohtunik ta vabastada, sest Kermiche oli kinnitanud, et kahetseb Süüriasse mineku katseid ja tahab abielluda. Kohus määras ta küll koduaresti ja kohustas kandma elektroonilise jälgimise võru. Kuid tal lubati igal hommikul mõne tunni jooksul vabalt ringi liikuda ja sel ajal Kermiche ründaski.

Kohtu otsus tundub mõistetamatu, kuigi jah, tagantjärele hinnates. Vangladirektorite ühenduse juht Jimmy Delliste nimetas kohtunikku lihtsalt naiivseks. „Kõik terrorismi pärast kinni peetavad käituvad vangis hästi, kuid nad valetavad süstemaatiliselt. Kas me saame usaldada meest, kes kavatses Süürias Islamiriigiga ühineda? Ma arvan, et vastus on selge,” ütles Delliste. Ta väitis, et kui kinnipeetu lastakse vabaks kohustusega kanda elektroonilist jälgimisvahendit, siis selle nõude täitmata jätmisele võimud õieti ei reageerigi. „Vanglamüüridest väljaspool pole mingit reaalset kontrolli. Asi on usalduses, aga me ei saa neid usaldada.”

Nagu varemgi, on ka pärast seni viimast rünnakut mõneks ajaks hoogustunud arutelu, missugune oleks kodanikuvabaduste ja julgeoleku tagamise sobilik tasakaal. Valitsus on olnud vastu parempoolse Vabariiklaste Partei üleskutsetele suruda karmimalt maha inimesed, kel on „otseseid ja kaudseid sidemeid” terrorirühmitusega: väliskodanikke välja saates, Prantsuse kodanikke kinni võttes ja eraldades. Vabariiklaste juhi, endise presidendi Nicolas Sarkozy sõnul peab valitsus lõpetama „juriidilise pedantsuse”, tema kritiseerijad aga peavad just seda õigusriigist kinnipidamiseks.

Kodusõda Prantsusmaal

Prantsuse strateegiliste uuringute fondi erinõunik François Heisbourg on arvamusel, et rünnak Normandias näitab, mis on Islamiriigi eesmärk: Prantsusmaal kodusõja vallandamine. „Nad tapsid kirikus preestri ja teise pretsedendina tegid seda väikeses Prantsuse linnas,” märkis ta. Nice’i veokirünnaku emotsionaalset mõju suurendas asjaolu, et ohvrite seas oli lapsi. Seekord on kultuuri ja religiooni avalikul ja tahtlikul teotamisel tohutu mõju, nendib ta.

Ka Hollande’i nõunikud on meediale rääkinud, et iga rünnak suurendab omakohtu riski immigrantide kallal. Valitsusel olevat kaks prioriteeti: peale terrorismiga võitlemise ka see, et Prantsusmaa ei murduks rünnakute stressi all. Kõige rohkem kardetakse kogukondadevahelist võitlust. „Me peame tegema kõik prantslaste ühendamiseks. Kas me tahame seda, mida tahab Islamiriik – õõnestame demokraatiat, eemaldume õigusriigist, eitame oma väärtusi? See annab võidu pühasõdalastele. Eesmärk on muuta see religioonide sõjaks ja ärgitada mittemuslimeid ründama muslimeid, mis ajaks nad noorte muslimite käte vahele,” ütles üks Hollande’i nõunik väljaandele voanews.com.

Kristlasi ja kirikuid on rünnatud ka mitmel pool Lähis-Idas, Nigeerias ja Pakistanis.

CNN-i terrorismianalüütiku Paul Cruickshanki sõnul kuulutas Islamiriik kristlusele kõikehõlmava sõja siis, kui selle võitlejad tapsid eelmise aasta veebruaris Liibüas 21 kopti kristlast. Selle puhul levitatud läkituses pandi „ristisõdijatest vaenlased” ühte patta kõigi kristlastega, kes kõik tulevat hävitada.

Kristlasi on rünnatud mitmel pool Lähis-Idas, aga ka Nigeerias, kus Islamiriigiga seotud rühmitus Boko Haram tappis eelmisel aastal üle 4000 kristlase ja ründas ligi 200 kirikut. Islamiriiki toetav Pakistani rühmitus võttis kristlased sihikule ülestõusmispühal Lahores, tappes ühes pargis 69 inimest. Nagu hiljem selgus, olid enamik Lahore ohvreid siiski muslimid. Kinnitamata andmeil olid muslimid ka ligi kolmandik Nice’is hukkunuid.

Ebaefektiivse ja naeruväärse asemel peaks rakendama ­Iisraeli mudelit

Eeskuju, millest Prantsuse poliitilistes ja julgeolekuringkondades olevat viimastel nädalatel kõige rohkem räägitud, on ­Iisrael – elanikkonna sügav teadlikkus terroriohust, relvastatud patrullid ühissõidukites, süstemaatiline kontroll avalike ­hoonete sisse­pääsudes.

„Mulle paistab olevat selge, et Iisraeli mudel on see, mille poole me peame liikuma,” ütles François Heisbourg veebiväljaandele politico.eu. Ta on varem olnud sotsialistlike valitsuste nõunik ja koostanud aastate jooksul terrorismi kohta raporteid. Heisbourg on avalikult nimetanud Hollande’i vastust terrorirünnakutele „ebaefektiivseks ja naeruväärseks”, vähemasti ­luure ja ennetuse poolest.
„Me peame liikuma elukorralduse poole, kus avalikes kohtades ei saa kanda seljakotti ning kotte otsitakse läbi tõsiselt ja süstemaatiliselt, mitte nii, et mõni väsinud töötaja heidab kiire pilgu peale,” ütles ta.

Ühe eraturvafirma juht, kes ei soovinud oma nime avaldada, kahtles Iisraeli mudelis. „Kas me tahame suletud maismaapiire ja sõjaväekohustuse taastamist?” küsis ta.

Veoauto asja ei oska kommenteerida. See võis olla juhuslik, kuid see mäci ees tundus küll nagu oodatud olema. Meenutab kangesti neid Vene Donbastani sõjareportereid.
Kuhu sa oma jutuga jõuda tahad?

Starship Technologies'i poolt ehitatavad pakirobotid sõidavad juba tänavatel. See sunnib riiki mõtlema uut tüüpi seadusandlusele, mis sunniks arvestama ka sääraste pakiveorobotitega.

Maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja sõnas ameti ajakirjale TeeLeht, et enamiku idufirmade saatuseks on läbikukkumine. Kuid Starship Technologies on teinud väga tõsiseltvõetavat tööd. «Kui Starshipiga ei juhtu nii nagu enamiku start-up'idega ja kui nende robotite kasutus läheb massiliseks, on see kindlasti liiklusohutuse seisukohalt proovikivi,» usub ta.

Praegusel prooviperioodil liiguvad robotid tänavaid mööda koos saatjatega, ent mitte tehnoloogia tõttu. Inimene aitab selgitada olukorda, kui keegi pakirobotit nähes peaks segadusse sattuma, sõnas ettevõtte ärijuht Allan Martinson.

Ernits tõi välja mitu küsimust seoses pakirobitite seadusandlusegal. Kui suured nad on? Kuhu neid lubada? Kuidas nad käituvad?