Jah, vastus tuli sealt, kust arvasingi. Ja õige.
Ei viitsi kaardilt vaadata, kuidas see linn originaalis on, aga vene keeles Ниш
Grupp ( 40) USA sõjaväe Lightning'uid hakkas tulistama lennuvälja ja Vene autode ja sõjaväekolonni. Pikk jalaväekolonn orkestriga jms. Kolm Jak-9t lasti alla (vähemalt ühest sai lendur langevarjuga välja). Siis oli väidetavalt õhus kogu vene lennupolk ja läks tõeliseks õhulahinguks. Kolm Lightning'i ka (veel väidetud, et kokku neli neid lasi alla Aleksandr Koldunov (hilisem NL kaitseministri asetäitja; üks tuli langevarjuga alla ja langes venelaste kätte, keegi ei osanud teda üle kuulata, saadeti edasi). Ühe Jak-i lasid alla venelased ise õhutõrjest.
Ameeriklased väitsid, et minfi ründama objekti, mis 400 km eemal oli, ja et eksiti. Venelaste arvates ei saanud seda teha, ja lisaks rünnati kahes laines, mis välistas eksimuse, kuna oli side õhus nende vahel. Vene ettekandes siiski väideti, et Itaaliast pärit Ameeriklased pidid ründame Skopje.Pristina teedt, aga võtsid seda Nishat Skopjena. Ometi asus Skopjegi 150 km Nishast allpool.
14. detsembril Harriman vabandas Roosvelti nimel Stalini ees.
*
Samas loos on juttu ka sellest, kuidas Stalin lubas ameeriklastest juunist novembrini 1944 baseeruda Poltaavas lennuvälja. Augustis aga keelas Stalin ameerika ja inglise lennukeil seda kasutada, sest need kasutasdi seda varustuse viskamiseks Vaarssavi ülestõusnuile.
Kõigest sellest juttu:
http://nvo.ng.ru/history/2005-04-08/5_attak.html
Nii et küsib Nublu.
Viktoriin
Eeeh, nagu ikka. 
Sellel õieti äraarvamisel on ka oma halb külg - jälle peab küsimust hakkama välja mõtlema. Aga olgu, küsime seekord midagi mereväest...
31. jaanuaril 1940 loodi N Liidu meresõjalaevastiku Rahvakomissari käskkirjaga 2 uut laevastiku baasi. Küsiks ühe kohta neist.
Nimelt kirjeldasid selle baasi ülemused oma struktuuri järgmiselt:
baasi keskuseks olevas linnas oli vaid 9 tänavat ning ainult kolm kivimaja, mis tekitas suuri raskuseid meeskonna majutamisel;
sadam oli mere poolt kaitsmata ning sinna oli vaid üks sissepääs;
sadam ise oli väike, sügavusega 6,1 kuni 6,9 meetrit, kai nii lühike, et seal said peatuda vaid traalerid ja muud lühemad laevad;
praktiliselt puudusid sadamaehitised ning laod, kusagil polnud hoida ei määrdeõlisid ega kütust, puudusid dokid ning laevaremondiseadmed.
Mis oli see sadamalinn, mis sai tol päeval laevastiku baasiks?
Lisada võin, et sellest baasist on siin foorumil ka mitmes muus kohas juttu, muud vihjed tulevad hiljem
Sellel õieti äraarvamisel on ka oma halb külg - jälle peab küsimust hakkama välja mõtlema. Aga olgu, küsime seekord midagi mereväest...
31. jaanuaril 1940 loodi N Liidu meresõjalaevastiku Rahvakomissari käskkirjaga 2 uut laevastiku baasi. Küsiks ühe kohta neist.
Nimelt kirjeldasid selle baasi ülemused oma struktuuri järgmiselt:
baasi keskuseks olevas linnas oli vaid 9 tänavat ning ainult kolm kivimaja, mis tekitas suuri raskuseid meeskonna majutamisel;
sadam oli mere poolt kaitsmata ning sinna oli vaid üks sissepääs;
sadam ise oli väike, sügavusega 6,1 kuni 6,9 meetrit, kai nii lühike, et seal said peatuda vaid traalerid ja muud lühemad laevad;
praktiliselt puudusid sadamaehitised ning laod, kusagil polnud hoida ei määrdeõlisid ega kütust, puudusid dokid ning laevaremondiseadmed.
Mis oli see sadamalinn, mis sai tol päeval laevastiku baasiks?
Lisada võin, et sellest baasist on siin foorumil ka mitmes muus kohas juttu, muud vihjed tulevad hiljem
ja vabandan vigu.estoloog, www.airforce.ru foorumil postitati selle õhulahingu kohta ka lahinguaruanne nõukogude poolelt.
http://vif2ne.ru/nvi/forum/0/archive/63/63597.htm
järgnes tuline diskussioon
http://vif2ne.ru/nvi/forum/0/archive/63/63597.htm
järgnes tuline diskussioon
Nojah, nüüd on neid vist rohkem. Aga 1940. a. loeti neid seal tõesti kokku 9.
30. jaanuaril 1940 moodustati siis 2 merelaevastiku baasi - Liepaja ning Balti baas. Kusjuures Balti baas hõlmas tegelikult kahte sadamat - Tallinna ning Paldiski sadamat. Tallinna sadamat just neil tehnilistel põhjustel - suured laevad ei saanud seal pikemalt seista ning ei suudetud tagada nende ohutust. Sestap kaubeldi välja ajutine seisukoht Tallinna sadamasse. Kuid ametlikult oli Balti Meresõjalaevastiku baasi keskuseks ikka Paldiski...
Arnold siis küsib järgmise küsimuse...
30. jaanuaril 1940 moodustati siis 2 merelaevastiku baasi - Liepaja ning Balti baas. Kusjuures Balti baas hõlmas tegelikult kahte sadamat - Tallinna ning Paldiski sadamat. Tallinna sadamat just neil tehnilistel põhjustel - suured laevad ei saanud seal pikemalt seista ning ei suudetud tagada nende ohutust. Sestap kaubeldi välja ajutine seisukoht Tallinna sadamasse. Kuid ametlikult oli Balti Meresõjalaevastiku baasi keskuseks ikka Paldiski...
Arnold siis küsib järgmise küsimuse...
Eks see Paldiski on ju minu kodulinna äbarik kaksik - kentsakas, et merelinn niimoodi kängus, aga ehk on tal nüüd uued ajad tulemas?!
Mul oli küll huvitavaid küsimusi, aga pidur on nii pikalt peal olnud, et enam ei mäleta. Et ennast ja teisi mitte vaevata, siis küsiks: Mitu venevastases võitluses teadaolevat langenut on kantud raamatusse "Pro Patria" Tartu 1998? Küsimuse lihtsuse tõttu eksimisvõimalust ette ei näe, aga arv on muidugi ainult tolle hetke kajastus, mitte tõeline langenute hulk.
Mul oli küll huvitavaid küsimusi, aga pidur on nii pikalt peal olnud, et enam ei mäleta. Et ennast ja teisi mitte vaevata, siis küsiks: Mitu venevastases võitluses teadaolevat langenut on kantud raamatusse "Pro Patria" Tartu 1998? Küsimuse lihtsuse tõttu eksimisvõimalust ette ei näe, aga arv on muidugi ainult tolle hetke kajastus, mitte tõeline langenute hulk.
Tänu Andrusele viite eest, lugesin. Seal ka viide edasi jänkide aruandele http://www.82ndfightergroup.com/mr110744.htm ja artiklile-dokumentidele Военно-историческом журнале № 6/96 . Nii et kes NVO-d loeb, siis siit saab oluliselt täpsustavat-vaidlustavat lisa.
Ei taha 
, aga kui küsitakse
Füüsiline raamat on töö juures, aga raamat on ise võrgus:
http://www.okupatsioon.ee/nimekirjad/ra ... eimid.html ja siis kõrval "Hukkunud" alt esimene asi. Et korralikku viidet ei sa anda, siis tekst kopipeistitud:
Pro Patria
Auraamat. Teises maailmasõjas langenud Eesti vabadusvõitlejaile
Aleks Kurgwel ja Herbert Lindmäe
(Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon, nr 12)
Tartu, 1998. 264 lk
Raamat "Pro Patria" sisaldab 6666 nime, andmeid langenud Eesti vabadusvõitlejate kohta. Hõlmatud on langenud alates suvesõjast 1941 kuni mõrvatuteni Tšehhi põrgus mais 1945. Andmed nõuavad täpsustamist ja täiendamist (raamatus on näiteks registreeritud ainult 812 vabadusvõitleja matmispaigad). Töö andmete täiendamisega jätkub.
Siit on võimalik ka oma arvutisse laadida kokkupakitud kujul MS Accessis tehtud antud nimekirjaosa andmebaas (suurus 777 kb.), mis sisaldab tabelis järgmisi välju:
Perenimi Sünd Viide
Eesnimi Surm VRD
Auaste Surmakoht Teenistuskoht
Väeosa Kmnt Sünnikohalahtrist muud asjad
, aga kui küsitakse Füüsiline raamat on töö juures, aga raamat on ise võrgus:
http://www.okupatsioon.ee/nimekirjad/ra ... eimid.html ja siis kõrval "Hukkunud" alt esimene asi. Et korralikku viidet ei sa anda, siis tekst kopipeistitud:
Pro Patria
Auraamat. Teises maailmasõjas langenud Eesti vabadusvõitlejaile
Aleks Kurgwel ja Herbert Lindmäe
(Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon, nr 12)
Tartu, 1998. 264 lk
Raamat "Pro Patria" sisaldab 6666 nime, andmeid langenud Eesti vabadusvõitlejate kohta. Hõlmatud on langenud alates suvesõjast 1941 kuni mõrvatuteni Tšehhi põrgus mais 1945. Andmed nõuavad täpsustamist ja täiendamist (raamatus on näiteks registreeritud ainult 812 vabadusvõitleja matmispaigad). Töö andmete täiendamisega jätkub.
Siit on võimalik ka oma arvutisse laadida kokkupakitud kujul MS Accessis tehtud antud nimekirjaosa andmebaas (suurus 777 kb.), mis sisaldab tabelis järgmisi välju:
Perenimi Sünd Viide
Eesnimi Surm VRD
Auaste Surmakoht Teenistuskoht
Väeosa Kmnt Sünnikohalahtrist muud asjad
Tegelikult siinkohal offtopic, aga panen viite siia Aigi Rahi doktoritöö elektroonilisele versioonile (pdf), kus saab ülevaate praegustest erinevatest andmebaasidest ja nende arvutisseajamise seisust:
http://www.utlib.ee/ekollekt/diss/dok/2 ... hiTamm.pdf
Seal saab palju tarkust
Trükiversioon (miski saja piires eksemplare vist) on selline:
Rahi-Tamm, Aigi, 1965-
Teise maailmasõja järgsed massirepressioonid Eestis: allikad ja uurimisseis / ; juhendaja: Aadu Must ; Tartu Ülikooli ajaloo osakond, Tartu, Eesti
Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, c2004
350 lk. : ill.
Dissertationes historiae Universitatis Tartuensis, 1406-443X ; 9
*
Ja kes viitsib seal vaadata lk 299 kaardinäidist, näeb isikukaitse seaduse edusamme - hävituspataljoni liikme 1940-1941 nimi on uduseks tehtud, Idapataljoni liikme, Omakaitse liikme jt nimed teistel kaartidel enam sensitiivsed isikuandmed pole. (Kogu viimase kepi üle - arhiivide salastatuse suunas - vaata ka Jaak Valge ülevaadet vastavast konverentsist - selle aasta esimeses Tuna numbris).
http://www.utlib.ee/ekollekt/diss/dok/2 ... hiTamm.pdf
Seal saab palju tarkust
Trükiversioon (miski saja piires eksemplare vist) on selline:
Rahi-Tamm, Aigi, 1965-
Teise maailmasõja järgsed massirepressioonid Eestis: allikad ja uurimisseis / ; juhendaja: Aadu Must ; Tartu Ülikooli ajaloo osakond, Tartu, Eesti
Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, c2004
350 lk. : ill.
Dissertationes historiae Universitatis Tartuensis, 1406-443X ; 9
*
Ja kes viitsib seal vaadata lk 299 kaardinäidist, näeb isikukaitse seaduse edusamme - hävituspataljoni liikme 1940-1941 nimi on uduseks tehtud, Idapataljoni liikme, Omakaitse liikme jt nimed teistel kaartidel enam sensitiivsed isikuandmed pole. (Kogu viimase kepi üle - arhiivide salastatuse suunas - vaata ka Jaak Valge ülevaadet vastavast konverentsist - selle aasta esimeses Tuna numbris).
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Google [Bot] ja 2 külalist