www.militaar.net

Mis puutub eripensione, siis nende kaotamine puudutab neid, kes alustavad teenistust aastal 2020. Praegu teenivate kodanike jaoks ei muutu midagi. Mis puutub aga pensioniea tõstmisse, siis pole penskarikandidaatidel süüdistada kedagi peale iseenda- kui on elatud endale ja lapsi pole soetatud, siis pole põhjust kurta, kõik on loogiline ja seaduspärane.

Need kes jõuavad ainult viina juua ei hakka mingit relva haarama. Enamik neist invaliidsuspensionäridest on oma eluviisedega ennast sellesse olukorda pannud.
Kui raha on nii palju nagu on siis varsti ei saa ka 70 pensionile vaid tuleb varem mõtlema hakata mis vanaduses saab! Ei päästa ka välismaale põgenemine Euroopa Liidus juba Taanis näiteks pensionile 68 aastaselt paljudes kohtades pensioniiga seotud keskmise elatud eaga mis tähendab pensioniiga tõuseb automaatselt.
Kes kurdavad haigete hammaste üle võiks mõelda kui tihti nad oma hammaste üle hoolitsevad, sest lastele on hambaravi tasuta ning kui 18 aastaselt hambad korras ning hooldad neid siis ei kuku nad mitte suust välja.
Lisaks see 70 aastaselt pensionile puudutab 45 ja nooremaid kellest paljud ei mõtle sellele ning kes mõtlevad ei arvesta riikliku pensioniga.
Üks võimalus on veel nagu "arvamusliider" Krister Paris ütles tema soovib, et siia tulevad migrandid kes talle pensioni maksavad.
Meie valik kas loobume pensionist, teeme Tsahka 2.0 st. toome miljon "tonti" sisse aastaks 2040 jääb pensonisüsteem samaks või siis hakkame lõpuks lapsi tegema.

Illike kirjutas:

Kurjam kirjutas:Ei piirdu asi ainult töövõimetutega. Nüüd soovitavad pooletoobised tõsta pensioniiga. Kustkohalt leiab aga tööd 70 aastane kui juba 50+ vaadatakse kui vanurit seda ei mõelda. Aksf Manurhin võttis mult sõnad, ei maksa tekitada palju inimesi kellel pole enam midagi kaotada - asi läheb väga veriseks.

Mis Te lärmate ja levitate meeleolusid. Niipea kui tuleb mingi mõte või arutelu valitsusest mis Teile ei meeldi, kohe tuleb seda kõigile pasundada ku sündinud fakti ja igaks juhuks natuke paksemates värvides. Saan aru, et teile ei meeldi praegune valitsus ja oleks tore kui meil oleks juht ja õpetaja, kes teeb ainult minu jaoks õigeid ja õiglasi otsuseid, Kuid mõelge sellele, et selline mustamine tegelikult toidab teatud ringkonna soove ja tahtmisi pöörduda tagasi endiste aegade juurde. Mina ei taha tagasi pöörduda minevikku ja kui mulle ka ei meeldi valitsuse mõtted, siis tahan ma neid vaadata konstruktiivsest vaatepunktist, mitte destruktiivsest.

Et siis lõuad pidada ja edasi teenida peaasi, et rahu oleks? Lisaks juurde, et kui penssideks ja muuks vajalikuks raha ei jätku siis tuleb kõigepealt igatmasti ahjualused rahapoti juurest eemale peletada. Seni kuni nutsu jagub Kreeka võlgade maksmiseks, välispankadele maksuvaba kasumi kinkimiseks, jätkub praamikuningatele, Utahi kaevuritele ja Eesti õhu pumpajatele, leidub lambottijatele, ärmajokkaritele, mudakoonudele ja pagulaste-mtüdele ei tasu seda rahapuuduse möla kuulamagi hakata.
Kui mõni siin arvab, et invaliidid on puha joodikud siis las läheb ja ütleb seda neile endile - näis kes siis esimesena relva haarab.

Kas ma saan õigesti aru, et väide on parem mitte midagi teha? Või teha ainult õigeid otsuseid? Missugune otsus on õige?

Illike kirjutas:Kas ma saan õigesti aru, et väide on parem mitte midagi teha? Või teha ainult õigeid otsuseid? Missugune otsus on õige?

Esimese asjana tuleb lõpetada pea liiva alla toppimine, seda just riigi tasandil ja nimetama probleeme õige nimega.

Mis puutub eripensione, siis nende kaotamine puudutab neid, kes alustavad teenistust aastal 2020. Praegu teenivate kodanike jaoks ei muutu midagi. Mis puutub aga pensioniea tõstmisse, siis pole penskarikandidaatidel süüdistada kedagi peale iseenda- kui on elatud endale ja lapsi pole soetatud, siis pole põhjust kurta, kõik on loogiline ja seaduspärane.

Seejuures on minuarust ikkagi ebaõiglane see, et kes on kasvatanud kolme last (mis tähendab oma "töö" koormuselt teist, tasuta töökohta) ja see, kes on lulli löönud-karjääri teinud-elu nautinud, on kassaluugi ees pärast ikkagi võrdsete õigustega. Viimane on isegi paremuses - kuna aega ja võhma tööle on rohkem, siis tõenäoliselt on II ja III sammast kogutud rohkemgi. Kui need 2+ "kohustuslikku" järeltulijat annavad ka pensionist osa saamisel märkimisväärse eelise, küll neid ka rohkem sündima hakkab. Täna mingit eelist nad ei anna ja see on vähemalt minu silmis tänase sotsiaalsüsteemi suurimaid miinuseid. Kui me räägime sündivuse toetamise rahalistest meetmetest, siis antud "rada" on täidetud endiselt jupikaupa ja päris loogiline on, et tükati tehtud meetmed soovitud lõpptulemust ei anna.

Täna valitseb meil selline "õiglus", et süsteem tegelikult eelistab seda, kes keskendub tööle ja karjäärile, mitte perele ja järeltulijatele. Seda, kes kasvatab mitmeid lapsi ja omast arust annab ühiskondlikku panust sedasi, peetakse vaikimisi ullikeseks ja lollikeseks, kes parimal juhul väärib üsna naeruväärset lastetoetust (mis kulub tegelikult ära formaalselt "tasuta" lasteaiakoha või koolikoha peale).

Mõistagi tuleks pension seostada laste arvuga. Kui mitte suuruses, siis vähemalt pensionieas.

Meie valik kas loobume pensionist, teeme Tsahka 2.0 st. toome miljon "tonti" sisse aastaks 2040 jääb pensonisüsteem samaks või siis hakkame lõpuks lapsi tegema.

Täpselt õige
Miljoni tondiga aga võib kaasa tulla natuke teistsugune ühiskonnakorraldus, nt õigeusklik putinism või sharia seadused.
Arvan, et kõige jätkusuutlikum idee on lapsi teha ja kuna see on eksistentsiaalne probleem, siis tuleb sellele ka olemasolevad jõud keskendada.
Võib-olla see ei aita eriti - ei tea. Aga idanaabri rünnaku korral me ka ju ei loobuks võitlusest, kuidas pärast kodus silma vaadata, et me ei teinudki katset.

Äkki mingi pensionide indekseerimine seoses laste arvuga, millest on vabastatud/erandiks ainult need, kes tervislikel põhjustel lihtsalt lapsi ei saagi?

Seda ilmselt ei saaks teha n.ö. "tagasiulatuvalt", sest ega need tänaseks 50-60 saanud kodanikud enam lapsi juurde tegema hakka/ole võimelised....

Võib-olla isegi suurendaks mingil määral sündimust?

Vastavas eas paaridel jääb see probleem pigem suhtumise/tahtmise taha, neid, kes tõesti med põhjusel ei saa, on väga vähe. Tänane meditsiin on lihtsalt väga võimekas ja vastav abi on haigekassa raha eest täiesti. Eestis on isegi HIV positiivsed vanemad saanud täiesti HIV-i vabu lapsi (ja kõik HIV+ pole tingimata litsid või narkarid).

Selle probleemi lahendamisega oleme mõistagi 15 aastat juba hiljaks jäänud (millele viitavad drastilised kärpemeetmed tulevikus), kuid veel pole asi lootusetu.
Lootusetuks muutub see siis, kui 2040 see jõustub ja siis teeb sündivus endiselt vähikäiku. Siis ilmselt kasvab hüppeliselt inimeste arv, kes võtavad ette liitumise nt Soome või Rootsi pensionisüsteemiga ja see viib allakäigus järgmise keeruni.

Kas ka homod oleksid vabastatud? Parem juba nii, nagu eripensionite kaotamisega - teatatakse ette, et aastal x enam pensionit ei ole, mitte mingisugust, finito. Et aega oleks varakult valmistuda ja lapsi teha või muudmoodi vanaduspõlve kindlustada. Keegi ei saaks väita, et teda poleks piisavalt ette hoiatatud. Varem pensioneerunute jaoks oleks kõik vanaviisi, nagu ka eripensionäridel.

Jaanus2 kirjutas:Kas ka homod oleksid vabastatud? Parem juba nii, nagu eripensionite kaotamisega - teatatakse ette, et aastal x enam pensionit ei ole, mitte mingisugust, finito. Et aega oleks varakult valmistuda ja lapsi teha või muudmoodi vanaduspõlve kindlustada. Keegi ei saaks väita, et teda poleks piisavalt ette hoiatatud. Varem pensioneerunute jaoks oleks kõik vanaviisi, nagu ka eripensionäridel.

Äkki mingi pensionide indekseerimine seoses laste arvuga, millest on vabastatud/erandiks ainult need, kes tervislikel põhjustel lihtsalt lapsi ei saagi?

Miks peab vabastama? Lastetu sõltumata miks ta ilma, võib-olla lihtsalt ei taha saab ise selle raha kõrvale panna mida lastega pered lastele kulutavad. Lihtsalt peab selle inimestele selgeks tegema,et kui lapsi pole pead ise varakult panustama endasse mitte lootma teiste laste abile.

Mihkel Kunnus Homses PM AKs
"Siin aga on jõudnud majnduskasvu üks paisutustegur sellise määrani, et see lausa pärsib bioloogilist jätkusuutlikust, tähendab, laste saamist. See on koondatav mõistesse „kiirendus“ , ühiskondlikud protsessid üha kiirenevad ning igalt inimeselt oodatakse üha suuremat paindlikkust, elukestvat õpet, forsseeritud kohanemisvõimet jne, samas inimese bioloogiline areng pole mainimisväärselt kiirenenud ja kultuuriline küpsemine on suisa aeglustunud – tööealiseks arenemine-harimine võtab üha kauem aega ning on üha kulukam. Vaba konkurentsi pime loogika on läinud siin ilusti suurema efektiivsuse teed – kui tahta mingit tootlikkust suurendada, siis tuleb investeerida masinatesse, mitte inimestesse. Veel XX sajandi alguses oli enamik inimesi hõivatud toidu(toorme) tootmisega, nüüd töötab põllul ühekohaline protsent tööjõust ja ometi on vaja kvoote, et ületootmist piirata. Inimene ei ole majanduslikult tulus ja esimesed kakskümmend eluaastat on inimene ühiskonnale puhas kulu (ja ka pensionipõlves). Tihti võib kuulda protesti, et miks lasteaiakasvataja teenib kordades vähem kui mehaanik autoteeninduses, ometi on see selge majanduslik loogika: lastehooldaja – olgu ta töö ehk raskemgi – tegeleb asjadega, mis (selles faasis) ainult kulutavad, aga masinahooldaja tegeleb asjadega, mis suurendavad tootlikkust. Kui mingi ettevõte satub majandusraskustesse on ju esimene leevendusmeede osade töötajate vallandamine st inimfaktori vähendamine. Kui talus tähendas iga lapse sünd õige peatset tööjõu lisandumist, siis nüüd on laste saamine suurim vaesusriski tõstja. Tehnoloogiliselt nii arenenud ühiskonnas on laps luksuslelu.
Samas ühiskonnale kui tervikule on inimtööjõusse investeerimine üha kallim ja üha suurema riskiga investeering. Näiteks ühe arsti valmis küpsetamine on ühiskonnale tohutult kulukas (puhas kuluartikkel sünnist stuudiumi lõpuni) ja kui ta siis kohe emigeerub, oleks ühiskonnale puhtmajanduslikult parem, kui ta poleks sündinudki. Seevastu iga sisserännanud noor spetsialist on nagu lotovõit. Seda kõike puhtmajanduslikust aspektist, mis pole kaugeltki küll kõik, aga siiski täiesti väljataandamatu mõõde."

Hea,et selle teema all on kaasfoorumlased arutlema hakanud riigi kahe põhisamba,laste ja meid kõiki ootava pensionipõlve üle.

Uudne mõte laste arvu ja pensioniea sõltuvusest on tegelikult hästi unustatud vana.
Meie kõigi poolt palavalt põlatud ajaloo prügikasti lennanud kuuendikul planeedist sai viis või enam last sünnitanud emand viis aastat varem pinsile - so. VIIEKÜMNE aastaselt.
Lihtsalt fakt mõtiskluseks.