www.militaar.net

Sardiin tähistab meil ka teatud tehnoloogilist protsessi e. kilu sardiinide moodi. Virumaal vist tehakse, väikeses karbis. Meenutavad sprotte, aga on tahedamad võrreldes kohalike lödide sprottidega. Sprottidega ongi vist see viga, et tehakse külmutatud kalast, nagu ka muid aasta ringi müüdavaid suitsukalu - et aasta läbi teha saaks. Tehnoloogiliselt lubamatu, sest kalad muutuvad pärast sulamist lödiks ja vesiseks (jää lõhub kudesid).

Jaanus2 kirjutas:Sardiin tähistab meil ka teatud tehnoloogilist protsessi e. kilu sardiinide moodi. Virumaal vist tehakse, väikeses karbis. Meenutavad sprotte, aga on tahedamad võrreldes kohalike lödide sprottidega. Sprottidega ongi vist see viga, et tehakse külmutatud kalast, nagu ka muid aasta ringi müüdavaid suitsukalu - et aasta läbi teha saaks. Tehnoloogiliselt lubamatu, sest kalad muutuvad pärast sulamist lödiks ja vesiseks (jää lõhub kudesid).

Virumaal ei tehta enam sprotte ega üldse mingit kalakonservi, sealne konservivabrik Vokas on 2014. aasta suvest pankrotis ja uute omanike käes, kelle plaanid teadmata. Täna teeb Eestis sprotikonserve teadaolevalt ainukesesna Maseko Tallinnas.

Sprotitegemisel ei ole siiski konsistentsi mõttes suurt vahet, kas ahju ja karpi läheb värske või külmutatud kilu. Maitsevahe on mõistagi olemas. Põhiline probleem on selles, et püügihooaeg jääb külmale ajale, u. oktoobrist maini, ja kui tahta konservitehast aastaringselt käigus hoida, ei saa tahes-tahtmata külmutatud toormeta läbi. Isegi hooajal tegelikult mitte, sest traalipüük sõltub suures osas Jumala armust - kus kala on ja kas sellele peale satud, kas ja millal on ilma, et üldse merele saaks, lõpuks kui saak käes - kas see on konserviks sobivas suuruses ja sada muud häda. Suuruseprobleemi saab lahendada sorteerimisega, aga see teeb esiteks kohe toorme kallimaks ja teiseks läheb küll värske kala konsistents iga nö "ümbervalamisega" u. 10-15 protsenti pehmemaks. Nii et iseenesest tehnoloogiliselt on külmutatud kilust sproti tegemine täiesti koššer, konsistents kõigub kõigi kirjeldatud faktorite koosmõjul.

Isand Svejk saab küll kohe tugeva närvikahjustuse kui näeb, et toidujuttu aetakse väljaspool tema teemat, aga ....

......tänapäeval, kus toidutööstus on muutunud pigem keemiatööstuseks, suudetakse neid nn "sprotte" teha ka selle rõveda suitsumaitseainega.

Sekeldaja kirjutas:

Markko kirjutas:

kromanjoonlane kirjutas:
Ülalmainitud ammooniumioon värskes sõnnikus tõstab mullabakteri söögiisu ja motti- nii nagu meie jaoks kuivtoidupakis oli veel mõne aasta eest karp sprotte (kahjuks enam ei ole).

Siiski-siiski. Sel Kevadtormil jagatud kuivtoidupakkide ühes ratsioonis olid sprotid kenasti olemas. Okei, karbil neid nimetati küll sardiinideks, aga poteito-potaato

Olid ikka suitsutatud? Sardiiniks kvalifitseerub muidu ka suitsetamata konservkilu, sprott peab igal juhul suitsutatud olema.

Ma pakendile rohkem eriti pilku ei pööranud. Hullunud nälg oli silme ees ja konservisisu lendas ühe hingetõmbega keresse. Maitses oli tunda suitsutamist küll (võibolla tegemist soovmõtlemisega) ja kokkuvõttes oli see sisu täitsa titi-niti.

Siin "kas nõukaajal oli miskit head" teemas kerkis üles uuesti sprottide teema ja räägime siis natukene ka kaladest, kes-mis on jäänud siin teemas häbiväärselt tähelepanuta võrreldes looma- või sealihaga.

SPROTID

Traditsiooniliselt on valmistatud sprotte (suitsukilusid) tavalise suitsutamise (suitsuahjus küpsetamise) teel.
Edasi topitakse suitsukilud konservi üldjuhul kas toiduõliga või tomatipastaga.

Pädev keemiatööstus on aga leiutanud alternatiivmoodused sprottide valmistamiseks.
Nii kohtab üha enam "sprotte", mis on suitsuahju asemel küpsetatud tavalises ahjus koos vastava "suitsumaitseainega" või "suitsutusvedelikuga", mida on saada nii pulbrilisel kui vedelal kujul ja mis annab kalale kuldse läike koos suitsutamise maitsega (tähendab, peaks andma).
http://scarpio.ee/index.php?route=produ ... ath=72_109

LÕHELISED

Keemiatööstuse saavutustest ei ole pääsenud ka kallimad nn "vääriskalad".
Nii söödetakse kalakasvatustes nt. forellidele ja lõhedele sisse vastavat kalatoitu, mis sisaldab "lõhevärvi" ehk astaksantiini (kallim, looduslikes vähilistes sisalduva astaksantiini sünteetiline analoog) ja kantaksantiini E161G (odavam ja kasutatakse seetõttu rohkem).

Seda tehakse seepärast, et kui looduslikult kasvanud kala sööb nt. krilli, kelle toidulaud koosneb punastest vetikatest (sealt tuleb lõhe või forelli liha punakas-roosakas värvus), siis kalakasvatuses kasvatatav kala sellist toidulauda ei oma ja kala liha jääb hallikasvalgeks.

Allolevalt lingilt saab lisaks lugeda, et kalaliha värvuse hindamiseks on olemas isegi värvikaardid (nagu autovärvidel), millega hinnatakse, kas kalale on sisse söödetud piisavalt astaksantiini või kantaksantiini.

http://293094.edicypages.com/sootmine/s ... -sortiment



* Kui ma ükskord aega saan ja teema omanikautor ka ennast lõpuks ilmutama siin hakkab, siis võib-olla ma kirjutan hästi lühidalt ka šokolaadist ja kakaost (kakaoubadest ja nende töötlemisest tänapäeval). Et millised on keemiatööstuse või töötleva tööstuse uudsed (meile alates 90-ndatest "uudsed", teistele juba suht vanad) saavutused selles vallas.

Seniks aga Head isu kõik kaasfoorumlased !

Mittetöötava rahva tungival soovil on seesinane dispuut sprattuste üle nüüd siia toodud, paigutatud ja kinnitatud.

Ökomöko rahvas ja muud alkeemikud on taasavastanud ürgvana näljaaegade toidutaime, kõrvenõgese: http://alkeemia.delfi.ee/tervis/taimeta ... d=74332293

"Viienäpu" raamatus on stseen, kuidas pärast Siberist Lätti tagasi tulekut on väikesel tüdrukul imelik vaadata, kuidas nõgesed lihtsalt maha niidetakse.

Käisin ühe Põhja-Eesti jõe suudmes kalavarusid kaemas ja küsimus "kuhu kõik kalad viimasel ajal kaovad" sai ammendava vastuse.
Nimelt põrkasin ma ootamatult kokku seal ühe Põhja Eesti Krokodilliga. Biofiilid ja zoofilid jt pädevad asjatundjad (eriti isand Svejk! kui ürgne jõe- ja meremees) on teretulnud kommenteerima, et kesse üliagressiivne elukas selline küll olla võis seal?

P.S. kahjuks ei jäänud kogu agressiivsus pädevalt lindile (see mis lindile sai oli kõige rahulikum hetk selles äkšõnis seal), sest mälumaht sai kõige tähtsamal hetkel lihtlabaselt täis...

https://youtu.be/OFMMRmRtPUU

Fucs kirjutas:Käisin ühe Põhja-Eesti jõe suudmes kalavarusid kaemas ja küsimus "kuhu kõik kalad viimasel ajal kaovad" sai ammendava vastuse.
Nimelt põrkasin ma ootamatult kokku seal ühe Põhja Eesti Krokodilliga. Biofiilid ja zoofilid jt pädevad asjatundjad (eriti isand Svejk! kui ürgne jõe- ja meremees) on teretulnud kommenteerima, et kesse üliagressiivne elukas selline küll olla võis seal?

P.S. kahjuks ei jäänud kogu agressiivsus pädevalt lindile (see mis lindile sai oli kõige rahulikum hetk selles äkšõnis seal), sest mälumaht sai kõige tähtsamal hetkel lihtlabaselt täis...

https://youtu.be/OFMMRmRtPUU

Pakun, et tegu võiks olla tondihobu vastsega.
EDIT: tegelikult tundub see krokodill siiski pigem kollaserv-ujuri vastne olevat.

Manurhin kirjutas: Pakun, et tegu võiks olla tondihobu vastsega.
EDIT: tegelikult tundub see krokodill siiski pigem kollaserv-ujuri vastne olevat.

Ma arvasin kohe, et siin on absoluutselt igal alal pädevaid kodanikke

Nüüd kui juba tead mille kohta infi otsida, siis tundub olevat jah seesama krokodill

Kollaserv-ujuri vastne on sihvakas, umbes 6 cm pikkune putukas, kes kuue aerutaolise jala abil vees kindlalt ja väledasti ujub. Laia lameda pea küljes on tangikujulised lõuad, mida kasutatakse nii mürgisüstlana kui ka saagi tühjaksimemiseks.

Kollaserv-ujuri vastsetega ei suuda apluses võistelda isegi sellised kurikuulsad kiskjad nagu tiigrid, lõvid, hundid, haid ja röövherilased. Need kõik on temaga võrreldes vagurad tallekesed.

Vastne istub rahulikult varitsedes veetaimel, sööstab siis äkki kiiresti otse saagi alla ja teeb peaga välkkiire liigutuse ülespoole, et ohvrit lõugadega haarata.

Ujurivastsed kuuluvad nende väheste olendite hulka, kes toitu väljaspool kõhtu seedivad. Näärmenõre, mida vastsed lõugadest saaklooma kehasse pritsivad, muudab ohvril kogu sisemuse vedelaks supiks, mis imetakse vastsete makku. Isegi prisked kullesed või kiilivastsed, keda ujurivastsed on hammustanud, jäävad peagi ujurivastse surmavate lõugade vahele rippuma nagu lõdvad nahkkotid.

Selle röövli saagiks langeb kõik, mis liigub või elusolendiga sarnaneb. Korduvalt on juhtunud, et vastsed ründavad koguni vees liikuvat inimest. Inimeselegi põhjustab vastse mürgine seedemahl suurt valu.

Siis mul lausa vedas, et tervelt minema sain... seal oli teine krokodill ka veel ilma kalata lõugade vahel....

Fucs kirjutas:Käisin ühe Põhja-Eesti jõe suudmes kalavarusid kaemas ja küsimus "kuhu kõik kalad viimasel ajal kaovad" sai ammendava vastuse.
Nimelt põrkasin ma ootamatult kokku seal ühe Põhja Eesti Krokodilliga. Biofiilid ja zoofilid jt pädevad asjatundjad (eriti isand Svejk! kui ürgne jõe- ja meremees) on teretulnud kommenteerima..............sest mälumaht sai kõige tähtsamal hetkel lihtlabaselt täis...

Esteks olen ma eeskätt justnimelt järvemees, ja AKFTP Fucs teab seda vägatäpselt ja äratõestatult, et mitteütelda pädevalt.

Nii.
Ja need "viilid" võib vabalt minule vihjates ärajätta. Ja panna sinna pigem "foob". Vat sedasi on muga lood...

Teiega on aga lood sedasi, et kasutan juhust ning panen pädeva diagnoosi:

Teied peate nimelt otsustavalt piirama oma suhet rohelise maoga, sest kipute meie armsa suvise eestimaa looduse rüpes krokodille nägema ja Teiedel on juba tõsised mäluprobleemid
(...ning mälu muideks, ei ole asi iseenesest, vaid selle eest tuleb nagu hinge eest hoolt kanda, aga mulle tundub, et te olete mõlemad suunad unarule jätnud)
Näituseks vene kultuuritaustaga inimesed milegipärast kipuvad nägema oravaid, kes neile koju küllatulevad (väga mugav - saab kodunt väljumata loodusega suhelda)
ja keda ka vastuvisiitidega metsa austatakse (praktiline ja käepärane põhjus looduses gastroleerimiseks ehk naise silma alt ära)

Ja veel. Teatan tagasihoidlikult, et olen ennast ilmutanud:

Fucs kirjutas:* Kui ma ükskord aega saan ja teema omanikautor ka ennast lõpuks ilmutama siin hakkab, siis võib-olla ma kirjutan hästi lühidalt ka šokolaadist ja kakaost (kakaoubadest ja nende töötlemisest tänapäeval). Et millised on keemiatööstuse või töötleva tööstuse uudsed (meile alates 90-ndatest "uudsed", teistele juba suht vanad) saavutused selles vallas.

Seniks aga Head isu kõik kaasfoorumlased !

Küll kord ükskord saabub aega, kui ka Fucsil ongi aega...

Aga seniks muusikat.

Nimelt avastasin Grossi poest järgneva kalkuniliha konservi meenutava toote: Konsumeerisin just ära ja tagajärgedest annan teada õhtal.
Kui ma enam eetrisse ei ilmu, siis (olgu see hoiatuseks kõigile Teile ja) palun lugeda mind kommunistiks

http://maitsed.delfi.ee/toidutrendid/vi ... d=78892882

Lisaks suule hakkavad ka kõrvad vett jooksma siukese jangliiski keele peale.

Svejk kirjutas:Nimelt avastasin Grossi poest järgneva kalkuniliha konservi meenutava toote:

kalkunn.jpg

Konsumeerisin just ära ja tagajärgedest annan teada õhtal.
Kui ma enam eetrisse ei ilmu, siis (olgu see hoiatuseks kõigile Teile ja) palun lugeda mind kommunistiks

Õhtu on mööda läinud, öö käes ja Svejkist pole ei kippu ega kõppu. Vastavalt kadunukese kirjalikule soovile kuulutame täie uhkustundega uue kommunisti sündimisest, nendime suure kurbusega tema enneaegset ja ootamatut surma ametipostil ning neame proletaarse vihaga kapitalistlikku kalkunit, kes meie armastatud seltsimees Svejkist jagu sai.

Nii need kommunistid säilitavad oma järelkasvu. Hoiduke kalkunikonservidest!!! Ehk annab akf Svejk'ist ka veel inimest teha...