www.militaar.net

Sõltub kahuri stabiliseerimise tüübist.
Ei tea, mis nende aktuaalsete vene tankidel kasutusel on, aga vanasti kasutati hüdraulilist stabiliseerimist.
Uutel lääne masinatel pidi oleme elektriline. Vahe on umbes nagu Felix arvutusmasin vs digitaalne taskuarvuti.
Leopard 2A6 pidi sel põhjusel olema käigult laskmisel täpsem ja kiirem kui 2A4.

Lisaks pidi tähendama hüdraulika tornis, et kui tank läbiva tabamuse saab, siis laiali lendavast õlist saab tulemeri (OK, vene tankidel on seal tornis veelgi ohtlikumaid asju).

Kilo Tango kirjutas:Uus Leopard on 130 mm kahuriga ja automaatlaadijaga:

Army Recognition: Rheinmettall unveils new Leopard tank MBT with 130mm cannon.
https://www.armyrecognition.com/defense ... annon.html

Ajaloos on 130 mm pearelvaga (kahuri, mitte haubitsaga, haubitsaga on ka 152 olnud) tank valmis tehtud ja seal oli vajalik kahe laaduri kasutamine (IS-7).
Seepärast automaatlaadur oli täitsa möödapääsmatu (pluss vajadus hoida kokku ruumi ja kaalu).

Kapten Trumm kirjutas:Sõltub kahuri stabiliseerimise tüübist.
Ei tea, mis nende aktuaalsete vene tankidel kasutusel on, aga vanasti kasutati hüdraulilist stabiliseerimist.
Uutel lääne masinatel pidi oleme elektriline. Vahe on umbes nagu Felix arvutusmasin vs digitaalne taskuarvuti.
Leopard 2A6 pidi sel põhjusel olema käigult laskmisel täpsem ja kiirem kui 2A4.

Lisaks pidi tähendama hüdraulika tornis, et kui tank läbiva tabamuse saab, siis laiali lendavast õlist saab tulemeri (OK, vene tankidel on seal tornis veelgi ohtlikumaid asju).

Sa vist ei viitsi üldse lugeda?

Mööda lasti rauast lastavate laserjuhitavate rakettidega, mis seal on pistmist stabilisedrimissüsteemiga?

Sinu postis on muisugi tipp see, et lääne omadel pidi olema elektriline (pidi on sinu enda kasutatud sõna, seega sa ei tea täpselt) , aga juba sa tead et vahe on nagu sa kirjeldad.

Mõtle enne niisama plärisemist ka natuke. Mis määrab raketi lennusuuna ja kus asub sihtmärgile suunad laseri transmitter?
"Pidi olema" on see, mida ma soomlastest tankistidelt kuulsin.

Kui sa natuke rohkem kursis oled, siis ilmselt ka tead, mis probleemid olid laserjuhitavate TT rakettidega MAPATS Eestis.

Vene tankide laskmisest Army 2020 messil järgneval ingil hulgaliselt videosid. Maaliti suurtüki toruga, taoti naelu seina ja tehti veel 100 erinevat vigurit ning siis lasti mööda
https://twitter.com/RALee85/status/1297977260679606273

vabandan, et spetsialistidele vahele segan ja ega mul palju lisada polegi. Teadmised ja kogemused T-72 tüüpi masinatest ainult. Seda vaid, et kui räägitakse "kahuri stabiliseerimisest", siis tegelikkuses ei stabiliseerita kahurit, vaid hoopis midagi muud. See kahurijutt on piisav üldistus tavalugejale. Nõukogude tankide puhul stabiliseeriti näiteks reeglina sihikupeeglit (sihtur vaatab läbi periskoobi, sestap on pilti vaja peegeldada), sest see on lihtsam - peegel kaalub mõnisada grammi, kuid kahur mitu tonni. Peeglit stabiliseeriti elektromehhaaniliste gürodega kahes tasapinnas. Seega sihikustabilisatsioon on enamuses elektriline. No ja kahur pandi siis jälgima peeglit kasutades hüdraulikat. Õli on aeglasem ja ebatäpsem kui elekter (ja muidugi ohtlikum, aitäh Trumm) ja sestap nõuka selleaegsete (ja praeguste?) Tankide tabamistäpsus, eriti liikumisel, jätab tugevasti soovida.

Ja miks ma nii pikalt kirjutan? No ikka sellepärast, et tankikahurist lastavate rakettide puhul ei oma kahuri juhtimisviis üleüldse mitte mingit tähendust. Ega kahur ju raketti jälgi? Mina täpselt pole viitsinud süveneda, aga võimalik on teha kahte viisi - kas läbi peasihiku või siis kasutades eraldi sihikut. Kummalgi juhul ei pea kahur kuhugi liikuma. Ja veelgi täpsem olles oleks äärmiselt rumal (insenertehniliselt) siduda laserkiire juvtimine otse kahuriga. Kõige lihtsam on stabiliseerimise ja kahurijuhtimise eristatusest aru saada automaatlaaduri toimides - kuigi sihik näitab ikka nö sihtmärki, liigub kahur õigele laadimistõusunurgale, ehk "vaatab" eri punkti sihikuga.

Minu arusaamise järgi asub lasertransmitter tankitornil ja on lihtsalt ja täpselt (elektriliselt) stabiliseeritud, et kiir näitab samasse kohta sõltumata tanki loksumisest. Kui nüüd tankikahuri (nt hüdrauliline) stabiliseerimismehhanism ei suuda seda märgis pidada (raud käib tilla-tolla ega näita samasse kohta, kuhu transmitteri laseri punkt, siis tekib raketil raskusi kiire leidmise ja selles püsimisega.

Kui kiir ja rakett omavahel ei taha koostööd teha, hakkab juhtuma nii nagu juhtus meil Mapatsiga, rakett lendas lipa-lopa suure amplituudiga (eks ta püüab seda kiirt leida) ja enamasti mööda, kuna kaugus märgini lõppes enne, kui rakett suutis stabiliseeruda.

Videot ka keegi vaatas? Rakette lasti ju paigalasendist. Mida see stabilisaator siia puutub?

TTA kirjutas:Videot ka keegi vaatas? Rakette lasti ju paigalasendist. Mida see stabilisaator siia puutub?

Noh, seljuhul tsiteerides klassikuid:

Eto fiasko, bratan...

Minu jutt ei puudutanud konkreetset videot, vaid ikka seda üldist "ma tean, kuidas asi toimib" mentaliteeti. Ja nüüd räägime juba torni stabiliseerimisest ja muid asju.

Ma usun (aga ei tea), et ka paigalt lastes peab sellisel süsteemil olema mingisugune stabilisatsioon - tanki enda vibratsioon on piisavalt suur, et mõjutada (kitsast) laserkiirt suurtel kaugustel. Ja 5000m on kahtlemata suur kaugus.

Kui ma ei eksi, siis seal võistlusel lasti maksimaalselt 2700 meetri peale.

Kui vaadata sekeldusi meie maal Mapats nimelise laserjuhitava raketiga, siis probleeme näib see tehnoloogia kätkevat.
Loll-lihtne juhtmetega Milan aga näis meil toimivat suhteliselt veavabalt.
Mapats oli ikkagi Iisraeli toode, mis erinevalt vene asjadest peaks ju kvaliteetne ja töökindel olema.
Mingi teema selle laseriga siiski on.

Kui nt laseri enda stabiliseerimine ei toimi ja laseri punkt 3 km peal käib mitu meetrit sinna-tänna, siis eks loll masin lendab sinna, kus ta seda punkti viimati "näeb".

Kapten Trumm kirjutas:... Kui nt laseri enda stabiliseerimine ei toimi ja laseri punkt 3 km peal käib mitu meetrit sinna-tänna, siis eks loll masin lendab sinna, kus ta seda punkti viimati "näeb".

Ilmselt ei saanud sõnastusest hästi aru ja täpsustan mõtet?
Mitte et see otse tankidesse puutuks, kuid MAPATS-it ei suunatud laseri täpile vaid see oli nn. "beam-raider", kus laseriga valgustamine toimus raketi enda tagumise otsa suhtes, mitte rakett ei lennanud laserikiire peegeldusele nagu mitmed teised süsteemid teevad. Eks Borja peaks teadma täpsemalt. Sama süsteem on ka vene tankist lastavatel rakettidel.
Kui raketi tagaotsas oleks kiir kõikunud, siis oleks ka rakett ilmselt "pendeldanud", kuid seda ei olnud näha. Vaadates rakettide lendu, siis tundub tehase praagina.

Isiklik arvamus.

mart2 kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:... Kui nt laseri enda stabiliseerimine ei toimi ja laseri punkt 3 km peal käib mitu meetrit sinna-tänna, siis eks loll masin lendab sinna, kus ta seda punkti viimati "näeb".

Mitte et see otse tankidesse puukuks, kuid MAPATS-it ei suunatud laseri täpile vaid see oli nn. "beam-raider", kus laseriga valgustamine toimus raketi enda tagumise otsa suhtes, mitte rakett ei lennanud laserikiire peegeldusele. Eks Borja peaks teadma täpsemalt. Sama süsteem on ka vene tankist lastavatel rakettidel.
Kui raketi tagaotsas oleks kiir kõikunud, siis oleks ka rakett ilmselt pendeldanud, kuid seda ei olnud näha. Vaadates rakettide lendu, siis tundub tehase praagina.

Isiklik arvamus.

Kas tehase praak või võeti laskmiseks juba riiulil kauem seisnud raketid. Vb küll kirjade järgi veel töökorras, kuid tegelikult juba hapuks läinud.