www.militaar.net

nimetu kirjutas:

Need on põhjused, miks nt Soome oma kaldaraketivõimet ei uuenda ja Laivue 2020 raames selle sootuks kaotab.

Minu teada see ei vasta tõele. Soomlased kavatsevad maismaale uuemad raketid osta.
Vaata lk 11:
https://www.defmin.fi/files/3819/Squadr ... roject.pdf

Tõepoolest. Mu andmed pärinesid ühest vanast esitlusest, e ajast kui kogu projekt polnud veel nö purgis. Viidatud dokument on igatahes hea lugemine, mis puudutab merejõudude rolli riigikaitses ja merekaitse ülesehitust.

Tänud vastuse eest. Olen nõus, et kolme laevastiku omamine pole meie võimaluste juures ressursside kõige otstarbekam kasutamine.

Halb uudis on see, et NATOl ei ole enam Läänemere jaoks sobivaid laevu (korvette ja raketikaatreid) ja kuna suurte riikide huvid on eelkõige suurtel meredel, pole väga lootust, et neid ehitama hakataks.

Sellega ma päris täielikult nõus ei ole. Probleem on selles, et hetkel pole neid siin piirkonnas piisavalt. Lisaks on jõudude kompositsioon teistsugune kui venelastel, sisaldades rohkem allveelaevu. Sakslastel on praegu 5 korvetti, millele lisandub tulevikus veel 5 ning 6 allveelaeva, millele lisandub veel 2. Poolakatel on 3 allveelaeva, 2 fregatti, 1 ASW korvett, 3 raketikaatrit ning suurem kogus miinisõja laevu. Nende peamine probleem seisneb aluste kõrges vanuses. Tulevikus kavatsetakse hankida 3 uut allveelaeva, 3 korvetti, 3 patrull-laeva, 3 miinijahtijat ning 13 toetuslaeva. Taani ja Norra tuleks vast välja jätta, sest neil oleks küllalt tegemist Norra merel. NATO-välistest riikidest oleks Rootsil pakkuda 5 allveelaeva, 7 korvetti ning 9 miinijahtijat. Soomel oleks tulevikus 4 korvetti, 4 raketikaatrit, 3 miinijahtijat ja 3 miinilaotajat. Balti riikidel oleks põhiliselt pakkuda ainult miinijahtijaid.
Venelastel oleks siin piirkonnas vastu panna 2 ASuW brigaadi (1 brigaad sisaldab ligikaudu 8 alust), 2 ASW/miinitõrje brigaadi ja 1 maabumislaevade brigaad. Nagu näha, siis meie liitlaste poolel oleks tõenäoliselt veidi suurem rõhk allveelaevadel ning venelastel nende tõrjel. Samuti oleks liitlastel päris arvestatav võimekus miinisõjaks.

Kui saaksime Soome ja Rootsi poolt kasvõi piiratud abiga arvestada, siis ei oleks see tasakaal sugugi halb. Mõlema riigi jaoks oleks mereteede ohutus kindlasti sama tähtis kui meile. Aga selleks, et liitlased saaksid siin rahu-, kriisi- kui ka sõjaolukorras tegutseda, peaksime suutma neile mingi olukorrapildi tagama (radarid, mere- ja õhupatrull). Samuti oleks oluline tagada rahu- ja kriisiajal esmane mereteede ohutus (hüdrograafia, miinitõrje, patrullimine, SAR). Sõjaajal võiks olla võimekus vastase tegevusvabadust piirata (miinilaotamine ja võimalus katta miinivälju suurtükitulega). Need oleks siis need ülesanded, mis mina isiklikult arvan, et merevägi peaks täitma.

Mida ma peaksin lähitulevikus realistlikuks? Eesti paneks välja vähemalt kolm miinijahtijat/miinilaotajat koos toetuslaevaga, Läti samuti vähemalt kolm miinijahtijat/miinilaotajat koos oma pisikeste patrull-laevakestega ja toetuslaevadega, Leedu vähemalt kolm miinijahtijat/miinilaotajat ning võimalusel kolm raketikaatrit koos toetuslaevadega.

Venemaa poolt rahuajal pakutav mereline action on: ohlikud manöövrid, elektrooniline häirimine, fantoomallveelaevadega Soome/Rootsi külastamine, kaubalaevade kaaperdamine, kalalaevade ja laevameeskondade arestimine, Krimmiga seotud alustega külla tikkumine ja...!? Kas siin on üldse midagi millega merevägi tegelema peaks?

Huvi pärast heitsin pilgu ka KaMin arengukava 2020-2023 dokumenti ja leidsin sellise huvitava lõigu:

Mereväe varustusse lisanduvad planeerimisperioodil 2 patrullkaatrit ja mobiilsed
mereseireradarid, millega senisest paremini saab tagatud mereseire hukukindlus. Samuti
ehitatakse täies mahus välja NATO nõuetele vastav laev-kallas sidesüsteem BRASS.

http://www.kmin.ee/sites/default/files/ ... essona.pdf

Ehk siis rõhk mereseirele.

Rannakaitse saabki alguse potensiaalsete sihtmärkide avastamisest ja identifitseerimisest merel. Keskmaaõhutõrje saab omakorda alguse potensiaalsete sihtmärkide avastamisest ja identifitseerimisest õhus. Rannakaitses ja keskmaaõhutõrjes tulebki esmalt pihta hakata tulejuhtimisfunktsiooniga multifunktsionaalsetest radaritest, mis suudavad avastada samaaegselt sihtmärke nii merel kui ka õhus. Esmalt ikka radarid ja võibolla kunagi hiljem siis ka mingisugused relvasüsteemid tulevad neile juurde.

paalberg kirjutas:Rannakaitse saabki alguse potensiaalsete sihtmärkide avastamisest ja identifitseerimisest merel. Keskmaaõhutõrje saab omakorda alguse potensiaalsete sihtmärkide avastamisest ja identifitseerimisest õhus. Rannakaitses ja keskmaaõhutõrjes tulebki esmalt pihta hakata tulejuhtimisfunktsiooniga multifunktsionaalsetest radaritest, mis suudavad avastada samaaegselt sihtmärke nii merel kui ka õhus. Esmalt ikka radarid ja võibolla kunagi hiljem siis ka mingisugused relvasüsteemid tulevad neile juurde.

Giraffe ei kõlba?

gorilla kirjutas:Giraffe ei kõlba?

Küllap see miski Giraffe 4A või Ground Master 200 saabki olema.

paalberg kirjutas:

gorilla kirjutas:Giraffe ei kõlba?

Küllap see miski Giraffe 4A või Ground Master 200 saabki olema.

..'' sensor '' Giraffe AMB 100km+ raadiusega, mis on olemas rohkem kui üks-kaks ühikut. Ja mille ainus ''efektor'' relvasüsteem on ''õlat'' lastav põmm-soss 6km raadiusega.


kena und.

Viiskümmend kirjutas:Venemaa poolt rahuajal pakutav mereline action on: ohlikud manöövrid, elektrooniline häirimine, fantoomallveelaevadega Soome/Rootsi külastamine, kaubalaevade kaaperdamine, kalalaevade ja laevameeskondade arestimine, Krimmiga seotud alustega külla tikkumine ja...!? Kas siin on üldse midagi millega merevägi tegelema peaks?

Keegi peaks. Kui lisada nimekirja Aasovi ja Mustal merel toimuv, saab ampluaa laiem.

Jah, aga neid vastusamme rahuaja ülbamisele teevad ikkagi poliitikud ja diplomaadid. 2018. a Aasovi merel korraldatud provokatsiooni vastusamm ootab USA kongressis hetkel vastuvõtmist (Ukraina abipaketti lisati ka rannakaitse raketi- ja relvasüsteemid annetamine) ning ka need 24 meremeest on endiselt vaja kuidagi vangist kätte saada.

Soome viimaseid (rakettide ja radarite) hankeid vaadates liigutakse seal "suurel kiirusel" hoopis teises suunas: Gabriel IV-V, ELM-2311. Tõenäoliselt on neil eelarve ikka üsnagi piiratud ja hind on peamine argument?

Tõenäoliselt peeti ikka välja kuulutamata blokaadi silmas, mitte piraatlust. Otsese piraatluse puhul on vahetu reaktsioon niisama problemaatiline kui Kohvri juhtumilgi: eelhoiatust ei ole ning selleks ajaks, kui keegi appi jõuaks, oleks pätid ammu oma territoriaalvees kui mitte sadamas.

Välja kuulutamata hübriidsõjaga kaasneva blokaadi puhul on IMHO peamine lootus liitlastel - et nende laevad tulevad merevabaduse edendamise loosungi all blokaadist läbi töllerdama. St. meie ainsal eelisel Ukraina ees - NATO liikmelisusel.

Sellise blokaadi Aasovi merel nagu me praegu näeme muudab võimalikuks ikkagi Krimmi okupeerimine, mis annab selleks nii baasid kui hetkel de facto territoriaalvee. Soome lahe või veel keerulisem, kogu Eesti blokeerimist peaks venelased hakkama päris lambist teostama palju suuremal alal ning rea kolmandate riikide territoriaalvee vahetus läheduses. Eesti merelt blokeerimine oleks puhttehniliselt suurusjärkudes keerulisem projekt kui Aasovi mere sigadused.

Kuna Trummi pakutud RIB on CB90-ga enamvähem samas mõõdus siis kas poleks võib-olla lihtsam lahendada see paadistik CB90 põhjal. Juhtimise ja õhutõrje alused saaks suhteliselt lihtsalt sellest ehitada, eriti kui õhutõrjeks on vaid sinbad. Raketi paadile tuleb ilmselt leiutada hüdrauliliselt tõstetav laskeseade, mille peaks RIB-i puhul nagunii leiutama. Kuigi antud juhul peaks ilmselt piirduma ühe raketiga paadi kohta.

CB90 maksab eksporti suurusjärgus 2,5 miljonit eurot aluse koha, mis taolise suuruse kohta on küllalt kallis. Samade mõõtmetega klaasplastist kerega tsiviilkaater maksab suurusjärgus 500-600 tuhat eurot. Võtsin netist esimese ettejuhtuva näite: http://www.medyachtsales.com/boats/gran ... 0-hard-top

Üks põhjus CB90 krõbeda hinna kohta on kindlasti tema jõuseade. Selles CB-s pole muidu peale paari relva-aluse midagi niiväga spetsiaalset või ennenägematut, mis õigustaks 5 korda kallimat hinda.

Sellega ma päris täielikult nõus ei ole. Probleem on selles, et hetkel pole neid siin piirkonnas piisavalt. Lisaks on jõudude kompositsioon teistsugune kui venelastel, sisaldades rohkem allveelaevu. Sakslastel on praegu 5 korvetti, millele lisandub tulevikus veel 5 ning 6 allveelaeva, millele lisandub veel 2. Poolakatel on 3 allveelaeva, 2 fregatti, 1 ASW korvett, 3 raketikaatrit ning suurem kogus miinisõja laevu. Nende peamine probleem seisneb aluste kõrges vanuses. Tulevikus kavatsetakse hankida 3 uut allveelaeva, 3 korvetti, 3 patrull-laeva, 3 miinijahtijat ning 13 toetuslaeva. Taani ja Norra tuleks vast välja jätta, sest neil oleks küllalt tegemist Norra merel. NATO-välistest riikidest oleks Rootsil pakkuda 5 allveelaeva, 7 korvetti ning 9 miinijahtijat. Soomel oleks tulevikus 4 korvetti, 4 raketikaatrit, 3 miinijahtijat ja 3 miinilaotajat. Balti riikidel oleks põhiliselt pakkuda ainult miinijahtijaid.

Sellist hookuspookust tehti arvudega ka teemas eespool. Kuhu jääb USA laevastik 288 käigusoleva laevaga (teist samapalju konserveeringus) ja 3700 lennuvahendiga? Ja miks ilmtingimata Läänemerel? Bergeni alt Paldiskisse on 1200 km, tomahoogid lendavad 1300-2500 km? Mis segab sealt Kaliningradi sadamat maatasa tegemast? Või vene aluseid Saaremaa all? Ameeriklased ilmselt sooviks muidugi laeva(de) asukohta teada saada.

Kandevõimet kui sellist ei vaidlustagi keegi, seda nimetatakse lahtisest uksest sissemurdmiseks. See paat kannab lineaarkoormust küllaga. Räägitakse punktkoormusest. Neil kahel asjal on päris suur vahe.
Mina ei viitsinud täna peale lõunat midagi teha. Võtsin siis akf Kapten Trummi poolt antud laeva ja joonistasin talle natuke kastikesi peale, täpsemalt kaks kasti. Need võiksid kujutada NSM-i konteinereid.
Peale joonistamist leidsin kohe akf Trummi väidetes mõned nõrgad kohad

Peale kastikeste pealejoonistamist sain mina kõrguseks hoopis ca 4m. Vaatasin ka süvise üle, koos mootoriga on ca 0,9m, seega kui ta liigub on vaja ca 1m vett kiilu alla.
Kastikeste raskuskese tuleb aga kuskil 2,5m peale. Kiiresti sõites mitte väga suure lainetusega manöövrit tehes on oht ümber minna.
Mis veel? Tuleb välja, et ehitades nende kastikeste alla mingi konstruktsiooni ja mingi katte mootoritele, on võimatu paadist neile läheneda.

Patrullkaatriks loodud disainile lihtsalt kastid peale joonistada on analooge mitte omav metoodika. Dont get me wrong - ikka parem kui ilma joonistamata.
Mida see skeem tõestama pidi, et Sul puudub arusaam aluse komponeerimiseks?

Oht ümber minna? Taolisest analüüsist jääb ikka väheks sellisteks väideteks. Alus ise all ju kaalub nii 10 tonni. Muud rasked asjad ehk taipame madalale paigutada?. Aluse raskuskeskmest ja metatsentrist oled ehk midagi kuulnud?