Parvlaev "Estonia" hukkumine

[Kulibin]

Spetsiaalselt austet moderaatorile kes valikuliselt siin kustutab postitusi: Tsitaat pärineb Ekspressi foorumist.

Insenerid võivad laevadest KÕIKE "teada", aga insenerid võivad ka eksida. Ja insenerid võivad pada ajada.
Kurmi uurimine ei piirdu ju kitsalt õnnetuse ühe tahuga. Selles on ju KÕIK tahud esindatud. Ja need KÕIK tahud pole esindatud inseneride avaldustes. Mida arvata näiteks lugupeetud laevainseneri vastust küsimusele "kas te seda/neid tunnistusi olete arvestanud oma modelleerimistes?". Vastus insenerilt: "aga ma pole seda kuulnud". Ütleks, et mitte vaid lapsik, vaid lauslollus. Rumalus paitab pead.

[Kriku]

Muidugi kustutab valikuliselt, mitte valimatult. Mis tsitaadist jutt on, ei tea. Kuus diskussiooni mitte millegagi panustavat postitust eemaldatud.

[Svejk]

Mõnevõrra raske on ametliku versiooni uskuda sellest, kuidas visiir kukkus iseenesest eest ära (osade teatuste kohaselt nn "ühe pauguga") ja sai selle tegevuse käigus vastu pirnvööri e laeva veealust tömpi nina vot selliseid teravaid lõikehaavu:





Siin on üks milnetist läbi käimata ressurss, mis annab omamoodu vastuseid:
http://www.itdemokrati.nu/msestoniaeng/page1.html



P.S.
Ei ole märganud, et mis on saanud laeva stabilisaatoritest, mis on samuti hukuööl teadaolevalt välja lastud?

[AMvA]

Mis nendel visiiri vigastustel viga on?

Väga naiivne on võtta eelduseks, et vööripirn on absoluutselt tugev ja säilitab oma ümara kuju isegi kui põrkub visiiriga. Tegelikkuses on ta samasugune metallkonstruktruktsioon nagu muu keregi. All stringerid mis on kaetud suht õhukese lehtmetalliga. Visiiri raskuse tulemusel muljutakse see lehtmetall kokku ja põhivigastused visiirile tulenevad tugevamate konstruktsiooniosade poolt.
Mingite järelduste tegemiseks peaks võrdlema vööripirni kahjustusi visiiri kahjustusetga.

Allveelaeva teooria ei kannata üldse mingit kriitikat. Eriti need kelmikad pildid.

[Svejk]

Mis nendel visiiri vigastustel viga on?

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 18#p637318
On ka mõni viide või lihtsalt niisama jutt?

Niiet lao aga lagedale, mille põhjalt sa seda kõike väidad (ja kui "õhuke" see sinu "õhuke" lehtmetall on, millimeetrites...)

[Fucs]

Mul on varasemast ajast mõned paremad pildid visiirist.

jätkub ....

[Sekeldaja]

All stringerid mis on kaetud suht õhukese lehtmetalliga. Visiiri raskuse tulemusel muljutakse see lehtmetall kokku ja põhivigastused visiirile tulenevad tugevamate konstruktsiooniosade poolt.

Estonial oli jääklass 1A, mis võimaldab sõita (ja endale teed rajada) 1m paksuses jääs.
Pirnvöör võtab jääd läbides endale raskeima osa koormusest, seega ei saa tema konstruktsioon kuidagi olla lahendatud õhukese lehtmetalliga stringeritel.

Muide, mind on kogu aeg intrigeerinud karjuv vastuolu visiiri vigastuse iseloomu (suur terava põhjaga mõlk, nagu "labidaga löödud", pluss väiksemad, samuti terava põhjaga põiksuunalised vigastused) ja pirnvööri ümara kuju vahel.

Ja nüüd, kui ma sellele veelkord mõtlen, ei ole pirnvööri minu teada põhjalikult uuritud ei JAICi ega ka järgnenud ekspeditsioonide poolt. Rabest ja Evertssonist võib aru saada, neil oli muu kindel siht, mida otsida ja jäädvustada, aga JAICil olid visiiri vigastused teada ning pirnvööri kui nende ametlikku põhjustajat pidanuks kindlasti põhjalikult uurima ning jäädvustama. Seda enam, et lõppraportis (pt. 13.2.5, lk 165) on pirnvööri tabamine visiiri poolt ja vigastused sellel ametlikult kokku viidud:

"Helid vöörist lõppesid paari valju metalse pauguga, mida põhjustas visiiri lõplik eraldumine laevast ning selle põrkumine vastu pirnikujulist vööri. See juhtus umbes kell 01.15. Kokkupõrke kohta annavad tunnistust löögijäljed visiiril."

Kuid kes teab, ehk seda tehtigi, aga tulemused on välja lõigatud/salastatud/kogemata hävinud asitõendite hulgas.

[Fucs]

...järgneb

*

Ei leia kusagilt viidet sellest, milliseid värviproove visiiri välisküljelt võeti ja milliseid analüüse tehti.
Visiiri sisekülje värviproovide kohta on vihjeid küll (otsiti lõhkeaine jälgi)

Ühiskomisjoni lõpparuande punkt 8.12 kohaselt võttis Soome politsei visiiri sisemusest mõned värviproovid. Nende proovide õhukese kihi kromatograafia (TLC) ...

Siis ei saa aru, kas seda visiiri kukkumist vastu pirnvööri ka modelleeriti ja katsetustega midagi kindlaks tehti?
Et milliselt kõrguselt langes, millise hooga, millise raskusega (visiiri kaal oli vist mälu järgi mingi 56 tonni), laevakiirus samal ajal, metalli paksused ja kokkupõrke jõu suurused ning mõju metallile jne jne

Lisaks ei saa aru, miks hämati visiiri leiuajaga

27. Lõpparuande punktis 8.3 on öeldud, et Estonia vöörivisiir leiti 18.10.1994. Komisjonil on alust arvata, et tegelikult leiti ja filmiti visiiri juba üheksa päeva varem. Nimelt on komisjoni valduses koopia käsikirjalisest rootsikeelsest faksist, mille on saatnud Tuomo Karppinen Börje Stenströmile 10.10.1994. Faksi saatmise kuupäev on näha nii faksiaparaadi automaatkirjelt lehe ülaservas kui ka kirja paremast ülanurgast, kuhu autor on selle kirjutatud käsitsi. Kirjas ütleb autor, et nad läksid merele juba pühapäeval (s.o 09.10), sest arvasid, et on sonariga visiiri leidnud. Samuti ütleb autor, et nad filmisid visiiri ja rampi ROV-iga. Kohtumisel komisjoni esimehega võttis Karppinen omaks, et see kiri on tema kirjutatud, kuid keeldus kategooriliselt igasugustest kommentaaridest.

https://epl.delfi.ee/eesti/estonia-komi ... d=51035299

Merepõhja kirjeldus on samuti segane...

Estonia juurde küll toodi praamiga liiva, aga väga palju ei jõutud seda vraki peale puistata. Hukkumispaigas on muidu mudane põhi, aga nüüd on seal põhi liivasem.

https://www.postimees.ee/2935363/jaan-m ... muste-jada

Nende katmistöödega lubati alustada tänavu kevadel, kuid nagu on selgunud, see on tehniliselt võimatu, kuna merepõhi, kus "Estonia" lebab, on liikuv ning ebastabiilne.

https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&o ... =staticpdf

Sellegipoolest pilasid Soome Keskkonnainstituudi insenerid kogu aeg parvlaeva kavandatavat katmist, sest see oli nende arvates algusest peale nurjumisele määratud. Ainuüksi tehnilisestki vaatevinklist ei kõlvanud betoonkate kuhugi. See vajuks mutta. “Sealne merepõhi on nagu jogurt,” selgitas Jolma.

http://www.nommeraadio.ee/meedia/pdf/RR ... %20alt.pdf
LK81

Mudast ja liivast koosnev merepõhi vajas sellist tugevdamiseks, et takistada vraki ja betooni koguraskustest tingitud maalihkeid merepõhjas.

http://www.seainfo.se/files/Letter-Esto ... t-2016.pdf
LK9

...eeeee...

Ma lähen vaatan, kas ja mida Andi Meister sellest kõigest oma raamatus kirjutas....

[Fucs]

Nii.
Väljavõtted siis Andi Meistri 1997a raamatust "Lõpetamata logiraamat"

Merepõhjast ja merepõhja uuringutest....

Müstilistest muutustest vraki juures....

järgneb....

[Fucs]

...ja visiirist

Visiirist, selles raamatus, üldjoontes kõik.
Kahjuks ei mainita kusagil, milliseid katseid sellega kas tehti või ei tehtud ega seda, kas ja kust milliseid (värvi)proove võeti ja kus ning kuidas neid analüüsiti.


Seega tavalise pealt ja kõrvaltvaatajana, ilma aruandeid ja katsete protokolle nägemata, pole mingeid võimalusi siin midagi teoretiseerida ei nii ega naa pidi.
Lihtsalt avalikes allikates ma ei leia mingeid vihjeid ega andmeid.

*

Aga leidsin ühe huvitava vahemärkuse sündmusest, mille juhtumise võimalikkust hindas Nordström & Thulin üheks miljonist... kuid ometi juhtus.

[Svejk]

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 21#p637521

Mis nendel visiiri vigastustel viga on?

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 18#p637318
On ka mõni viide või lihtsalt niisama jutt?

Niiet lao aga lagedale, mille põhjalt sa seda kõike väidad (ja kui "õhuke" see sinu "õhuke" lehtmetall on, millimeetrites...)

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 24#p637524

Estonial oli jääklass 1A, mis võimaldab sõita (ja endale teed rajada) 1m paksuses jääs.
Pirnvöör võtab jääd läbides endale raskeima osa koormusest, seega ei saa tema konstruktsioon kuidagi olla lahendatud õhukese lehtmetalliga stringeritel.

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 32#p637332

On ka mõni viide või lihtsalt niisama jutt?

....valdavas enamuses lihtlausest koosnevaid kommentaare, süvenemata teemasse ( plärtsudes), nõudes oponentidelt selgitusi või viiteid, mis on juba kordades eelnevalt läbi käinud, kusjuures keeldudes ise andmast selgitusi või viiteid kui härral endal asi pudrutamiseks läheb...

Tsiteerides klassikuid:
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 14#p635714

Vene vanasõna: ära sõima peeglit, kui lõust viltu. Kui õpid ennast paremini väljendama, siis see probleem väheneb.
Selle optimistliku noodiga järjekordne teemasolkimine ka lõppeb.

P.S.
Selliste vormelitega nagu "Väga naiivne on võtta eelduseks, et" alustavad oma põhjendamatuid ja viitetuid pehmelt öeldes fantaasiaid
teadagi millised nimeltä mainitsemattomat foorumi "klassikasse" kuuluvad tegelased...
Aga ma nüüd lõpetan selle vormeliga: väga naiivne on võtta eelduseks, et akf AMvA on üldse kunagi suuteline midagi põhjendama või viitama...

[Lemet]

Pirnvöör võtab jääd läbides endale raskeima osa koormusest, seega ei saa tema konstruktsioon kuidagi olla lahendatud õhukese lehtmetalliga stringeritel.

Tegelikult on visiiri vigastus igati loogiline, pirnvööri konstruktsioon on tõepoolest selline, et keskel on püstine tugev vahesein, mis võib etendada seda va "labidatera" rolli ning seda katab metallleht. Hea ettekujutuse saab, kui on võimalus vaadata mõnd vattisaanud pirnvööri. Muljutud kattemetall näitab suurepäraselt ära kõik pirnis asuvad konstruktsioonielemendid. Muideks, sama kehtib ka vööriplaadistuse enda osas- eksimatult võib näha, kus asuvad plaadistuse all metallkaared. Seda ka jääklassiga laevadel

[Kulibin]

https://prnt.sc/usebfv Kui see vöörivisiir oleks kukkunud 20 meetri kõrguselt sellele vöörtäävile siis ma võibolla isegi usuks selliste kahjustuste võimalust.
Simulatsioon Solidworksis oleks abiks.
--------------------------------
Nojah, kindlasti on kõik väga läbipaistev, ametlik raport otse kiiskab puhtusest ja täiesti tähtsusetu on riikliku uurimiskomisjoni, mida juhtis riigiprokurür Kurm
poolt tehtud järeldused sest nemad ei ole ju spetsialistid. Piisab tegelikult vaid Jaan Tootsi vastusest Kurmi küsimusele mis sai kadunud võtmetunnistajatest. Pole vist eriti alust kriminaalasja algatamiseks ?

[Sekeldaja]

Hea ettekujutuse saab, kui on võimalus vaadata mõnd vattisaanud pirnvööri.

Estonia oma näiteks.
Sellest, et JAIC seda võimalust ei kasutanud või vähemalt pole sellise vaatluse tulemused teadaolevalt dokumenteeritud, ei suuda mina aru saada.

[Smith]

https://www.postimees.ee/2934453/10-van ... le-kadunud

Võimalike päästetute nimekirju koostati laeval olnutelt, haiglatest, päästjatelt, politseilt ja saatkondadest kogutud info põhjal. Samuti pandi kirja kõik inimesed, keda päästetud enda läheduses laeva tekil või parvedes nägid. Esialgu kokku pandud laeval olnute nimekirjas, mille saamiseks kasutati näiteks eraisikute ja reisibüroode infot, oli 1050 inimest, see arv muutus aga tundidega ja sisaldas palju selliseid inimesi, keda laeval ei olnud

.

Olen selle teema foorumis otsast lõpuni läbi lugenud ja sellist selgitust
nende valepääsenute osas pole silma jäänud. Vabandan kui eksin.