Kirjutan lahti mõned seigad, mis minu arvates on jäänud poolikuks ja mida ma jälgisin veel eelmine nädal. Ukraina uudistega on nii, et kõige parema pildi asjast saaks siis, kui oskaks ukraina keelt, hakka või õppima. Vene keeles on ka, aga mingi venemeelsuse maik on juures uudistel või kommentaaridel, mis on kohe vene keeles.Õigemini donetski, sest paljud ajakirjanikud on sealt pärit. Näiteks Ukrlife uudistel. sealt pihta hakkangi.
Blokaadi kommenteeriti seal hoogsalt, ikka kellele see vajalik oli, kes kellega paari ja mestis seda tegid jne. Küll ikka Ahmetov ja Porosenko, keegi arvas et Avakov on selle taga jne. Teooriaid oli palju ja enamuses rääkisid teineteisele vastu. Lõpuks jäin pidama kahel intervjuul, millest ühe andis Donetski kohalik Ukropi asjamees ja üks nooremapoolne investeerimispankur.
https://www.youtube.com/watch?v=AFjDkfn1rQw
Ukropi mees on ise terve elu tegelenud energeetikaga ja töi välja arvud. Ukrainas on veel ainult 7 jaama, mis töötavad kivisõega. Ainuke hea asi selle kivisõe juures on see, et tema ostuhind sealt rahvavabariikidest on odav. Kõik muu aga energeetika eilne päev. Alates sellest et sahte doteeritakse, Ukraina enda sahte doteeriti eelmine aasta 1,5 miljardi grivna ulatuses, lõpetades sellega, et energia lõpphind läheb väga kõrgeks tänu kaasnevatele kuludele söega kütmisel, alates tehnoloogilistest ja lõpetades lihtlabase jääkide ladustamisega. Kokkuvõtvalt ei tule see odavam kui gaasiga, seega siiamaani on see kivisöe teema rohkem kui sotsiaalprojekt, millest ei saada veel loobuda. Amsterdami kivisöe kohta täi ta välja, et see on kui etalon kütteväärtuse kohta, selline on hind sellise kütteväärtusega kivisöele. Donbassi kivisüsi muidugi sinnani ei küündi, sest tema kütteväärtus on ikka palju madalam. Seda metallitöötlemiseks vajaliku kivisütt on Ukraina firmad kogu aeg ka sisse ostnud, peaaegu poole vajaminevast kogusest. Ja veel. kui kirjutati, et kaubavahetus on kogu aeg käinud, siis tegelikult taastus ta alles mingil määral 15 aastal lõpul ja suurenes eelmine aasta.
Seega see kivisüsi on neil kaelas nagu veskikivi. Nagu meil oli omal ajal pölevkivi. Tehnoloogilisi arendusi ei ole ega ka vist ei tule.
Teine intervjuu aga oli palju selgitavam. Just seoses pankade ja investeeringute kaitsega. Algas muidugi sellest, et küsiti ta käest, miks see blokaad venis, miks valitsus midagi ette ei võtnud jne. Ta andis lihtsa seletuse. Jah, riigil on jõumonopol, ehk kui kohe see blokaad pihta hakkas, oleks võinud ja pidanud selle mine pühkida. Kui seda ei tehtud, siis jäi see vinduma, miks, sest nad kartsid. Kartsid selle kasvamist suuremaks, valitsus ei teadnud, milline on rahva toetus jne. Selline fantoom Maidani valu. Kardeti korrata vigu, mida tegi Janukovits, näiteks selle räige üliõpilaste meeleavalduse laiaajamisega, millest tegelikult algas see viimane Maidan. Lõpuks kui suudeti välja selgitada toetus jne., siis tehti sellega lõpp. Millega aga need kaks õnnetud oblastiosa endale jalga lasid, oli see natsionaliseerimine. See andis kohe hea põhjuse blokaadi jätkata, rahvas ka ju tegelikult toetab seda ja nõuda, et ettevõtet tagastataks. Mis on selline kauplemisekoht Minskis. Investeeringute kaitse, mida seal nö tehakse, haakub ka selle Vene pankade natsionaliseerimise juttudega. Isiklikult arvan, et seda valitsuse tasandil isegi ei kaalutud. See tooks lihtsalt kaasa hullud kohtuasjad jne, kus Ukraina kindlasti kaotajaks jääks ja peletaks eemale viimased investorid. Omandus on püha ja puutumatu. Ometi kehtestati neile sanktsioonid, mis tegelikult olid sellised, mis Ukrainale kahju ei tee ja kasutud. Aga rahval hea teada, et midagi tehakse. Vene pankade osad seal Ukrainas vist on tegelikult ammu kõik müügis. Nende häda on see et nad jagasid hullumeelselt laene, buumiaeg, lihtsalt igale poole, nüüd on väga raske neid tagasi saada ja nad on kahjumis. See raha, millega Venemaa juhtis Ukrainasse investeerigute tegemisel, oligi pankate kapitali raha, nad pumpavad hullumeelselt raha nendesse, et siluda ja tasandada kahjusid. Halba Vene pankadele, aga hea Ukraina majandusele, see raha ju kajastub kõik majandusaruannetus ja on positiivse poole peal. Seega kui Ukraina keelas kapitali väljaveo, siis tegelikult nad ei tee seda nagunii, sest neil ei ole, mida välja viia, pigem vastupidi, emapangad peavad neisse raha matma. Mis aga pankadele hea, et nad saavad nüüd kõva häälega rääkida oma kahjumitest. Umbes a la sanktsioonide tõttu.
Väga huvitav muidugi oli see Privat panga osa. See oli küll selline lugu, et kui see oleks käpuli lennanud, oleks olnud Ukraina majandus kummuli. Natsionaliseerimine oli ainuvõimalik samm ja väga raske. Mis aga asja juures huvitav, et endistele omanikele, a la Kolomoiski ja CO, anti aega 6 kuud maksude maksmiseks ja keegi ei hakka neid rohkem taga ajama. Summa oli 5 miljardit, see oli umbes see summa, mida nad pangast välja kantisid . Diil tehti täiesti teadlikult, teades selle juures, et nad ei maksa seda tagasi, tähtis oli see kuidagi ära teha. Tehti ja pank päästeti. Nüüd aga on tekkinud olukord, kus see diil ripub kui mõõk endiste omanike peade kohal, sest on paar näidet tekkinud, näiteks Kasahstanis, kus natsionaliseeriti BTA pank ja pärast aeti omanikke mööda maaailma taga ja nõuti neilt raha tagasi. Lisaks nõuab Maailmapank et pangale tehtaks korralik audit varasema aja kohta. Sellest on raske aga keelduda...