www.militaar.net

davidsoniharald kirjutas: ↑07 Juul, 2025 22:02 Mina olen küll nii aru saanud.

Kollane tuli armatuuris on märguanne, et midagi on valesti aga sõita veel võib, punane tuli armatuuris tähendab, et sõita enam ei või, laguneb kähku ära. Sellise seletuse olen ma andnud tuttavatele algajatele autojuhtidele.

Volvol tuleb kollane kolmnurk näiteks mõne pirni läbipõlemise või aknapesuvee lõppemise kohta.
Punane tuleb lisaks piduri- ja mootorivigadele veel näiteks selle kohta, kui mõni uks pole korralikult kinni.
Samas punane märgutuli, kui sellega ei kaasne mootori avariireziim, ei piira kuidagi sõitmist. Oli juhtum, kus unustasin mootori jahutusvendi pistiku lahti ja auto läks ummikus keema. Õnnestus sõita ikka ohutusse kohta jahutama ja välja purtsanud vett tagasi valama.

Palun siis nüüd ka kõigil teistel akf-idel üles lugeda, mis punane ja mis kollane märgutuli tema autos täpselt tähendab. Vastuste arv peaks olema n+1.

Juhtidele, kel puuduvad sügavamad tehnilised teadmised, tuleb asju lihtsalt seletada:

davidsoniharald kirjutas: ↑07 Juul, 2025 22:02 Kollane tuli armatuuris on märguanne, et midagi on valesti aga sõita veel võib, punane tuli armatuuris tähendab, et sõita enam ei või, laguneb kähku ära.

Teemas püsides - kas tänapäeval on sõiduautodel võimalik panna kõik signaallambid kontrolliks korraga põlema, et nende olemuse ja töövõimega tutvuda? Muude valdkondade masinatel on sageli olemas eraldi nupp indikaatorite kontrolliks, aga sõiduautodel on vist raamatupidajad selle ära kärpinud. Pärast sõidu ajal ilmub senitundmatu indikatsioon nähtavale ning tekitab segaduse.

Zwyx kirjutas: ↑08 Juul, 2025 12:29 Teemas püsides - kas tänapäeval on sõiduautodel võimalik panna kõik signaallambid kontrolliks korraga põlema, et nende olemuse ja töövõimega tutvuda? Muude valdkondade masinatel on sageli olemas eraldi nupp indikaatorite kontrolliks, aga sõiduautodel on vist raamatupidajad selle ära kärpinud. Pärast sõidu ajal ilmub senitundmatu indikatsioon nähtavale ning tekitab segaduse.

Reeglina süüte sisse lülitamisel viskab armatuuris kõik lambikesed paariks sekundiks põlema, selle ajaga jõuab mittetöötava asja ära fikseerida küll. Aga lambikeste hinge-eluga lähemalt tutvumiseks on üldiselt user manual ehk kasutusõpetus ja nett on seletusi ka silmini täis.

Zwyx kirjutas: ↑08 Juul, 2025 12:29 Teemas püsides - kas tänapäeval on sõiduautodel võimalik panna kõik signaallambid kontrolliks korraga põlema, et nende olemuse ja töövõimega tutvuda? Muude valdkondade masinatel on sageli olemas eraldi nupp indikaatorite kontrolliks, aga sõiduautodel on vist raamatupidajad selle ära kärpinud. Pärast sõidu ajal ilmub senitundmatu indikatsioon nähtavale ning tekitab segaduse.

Mu autol ei tule käivitades ühtegi sümbolit ette. auto lihtsalt ütleb, et Check on tehtud.
Märgutulega koos tuleb ka märguande selgitus teksti kujul. Osadel juhtudel tuleb ainult tekst.

Walter2 kirjutas: ↑07 Juul, 2025 16:24 See oli vist Hiluxil kümmekond ja enam aastat tagasi, kus šarniirid olidki lõtkuga juba uuest peast (või oli neil kompenseeriv vedru sees, mida tüv kontrollstend suutis niipalju väänata et "lõtkud" tuvastada). Järjest "vigaste" šarniiridega masinate väljapraakimine kadus alles siis, kui siinne maaletooja andis ametliku paberi nende munakate konstruktsiooni eripärade kohta mis lõpuks ka tüv punkte rahuldas ja inimeste kottimise lõpetas.

Pean sind kurvastama, ei ole nendes sharniirides mingit vedrut sees, selline asi tekitaks ju ise lõtku võimaluse.
On kuulsõrm kahe plastmassist kausi vahel ja kogu üritus on kokku pressitud ja sedasi suletud.
Kes on nõuka autode munakaid lapanud, see on ehitusega paremini kursis. Nõukas olid nad hooldatavuse kaalutlusel lahti võetavad.



Igasugused lõtkuga "Aga Toyota geeniused tegid spetsiaalselt" sharniirid on jamps, lõtk tekitab sõlmes lööke ja löögid lõhuvad neid plast kausse, eriti ohtlikud on löögid sõrme suunas, mis võivad lõpuks lõppeda sõrme välja tulekuga korpusest (kulunud sharniiridega on linnas seda aegajalt ka näha olnud). Ja valmistajatehase jama heaks jutustamisel on igal tehases terved spindoctorite osakonnad palgal.

Postituse mõte oli et Hiluxitel oli miskine anomaalia, kus tootjatehase väitel oli väikese lõtkuga šarniir uuel autol täiesti ok ja seda klatiti üsna kõrgel tasemel. Sellega milline normaalne munakas välja näeb olen valdavalt kursis - olen tänapäevaseid lammutanud ja koos papsiga eelmise sajandil kopika omadesse ka uusi kausse sisse aretanud kuna šarniirid olid defitsiit ja neile pakuti remontkausse ja -kaitsekumme . Lahtivõetavad olid tavaliselt vene inseneeria väljamõeldud roolimunakad, mis sulgusid tagant stopperrõngaga.

Arvan, et see anomaalia seisnes selles, et raamatupidajad üritasid viimasel hetkel kruvide alt seibe näpata ja autole pandi "unifitseerimise" mõttes mingid alamõõdulised sharniirid (mis ei vasta koormustele) ning seetõttu need klobisesid ja kulusid soovitavast kiiremini. Selleks aga et oma bläkki valgeks rääkida, pandi PR spindoctorid tööle ja nii tekkiski narratiiv spetsjomm logisevatest sharniiridest.

Ühesõnaga, kui keegi leiab hea seletuse, siis ma olen valmis arvamust muutma, aga seni on minu arvamus, et munakal ei saa põhimõtteliselt lõtku uuena olla, muidu ta ei tööta korralikult.

https://www.aa1car.com/library/ball_joints.htm
erinevatest munakatest ning lubatud lõtkudest. Sageli on ülemised nn. metallkaussidega määritavad šaniirid vedrusisuga.

Neid vedruga pingutatavaid sharniire (sh metallkaussidega ja tavoninipliga) kasutati laiemalt ikka päris palju talvesid tagasi.
Niipalju kui ma Toyota munakaid netist uurida jõudsin, siis tavotinipleid neid vähemalt ei paistnud.

See plast mida laialt sarniiris kasutatakse on täpsemalt kapron ja veel täpsemalt Polükaprolaktaam.

Kes on nõuka autode munakaid lapanud, see on ehitusega paremini kursis. Nõukas olid nad hooldatavuse kaalutlusel lahti võetavad.

412 šarniiris on vedru täiesti olemas.

412 sild (mis pärineb 408-lt) on isegi vene autode kontekstis kaunis ürgne asi

AMvA, sul Tesla?

Some kirjutas: ↑11 Juul, 2025 13:55AMvA, sul Tesla?

Ei, SPM platvormi Volvo