Võtame täna ette ja vaatleme lähemalt ühte ZRK-des kindlat ja tähtsat kohta omavat, kuid väga vähe enda kohta infot jagavat süsteemi. Juttugi on sellest süsteemist ainult siis, kui
"jälle mingi jama on kellelgi juhtunud". Süsteem on kaitstud igasuguse salastuse väga-väga kõrge astmega ja sellega ongi kõik oluline öeldud. See on süsteem, mille kohta ei kirjandust ega ka sisse piiluda minul ei õnnestunud, ja mille kohta, nagu olen selgitanud juba varemgi, on "ammendavaks infoks" peetud lauset, et "antud süsteemi plokk on kaitstud plommiga ja seejärel veel üle on plokk plommitud aparatuuristoika raami külge". Taiplikumad lugejad on ehk juba taibanud, et täna käsitleme me NRZ-d.
Ja ütlen kõigile kohe ette ära, et mingit erilist saladust sellest jutst loota ei ole. Tegemist on üldülevaatliku õppematerialiga ja tööprintsiibi kirjeldamisega. Selles ei ole mitte midagi sellist, mis võiks ohustada mingi riigi tähtsate saladuste hoidmist. Loomulikult on teema juba iseenesest salajane/ametialane/spetsiifiline jne, ja pärit on see "vojennaja kafedra" PVO-ohvitseride väljaõppematerialidest. Ja juba sellest tulenevalt leebelt öelds nn. "mitte-eriti-avalikuks kasutamiseks". Ju siis neid usaldatakse rohkem, aga meil omal ajal PVO SV väljaõppekeskuses selline material väljastati ainult õppeprotsessi ajaks, st konkreetse õppetunni material (kaasa arvatud sinu enda konspekt) toodi väeosa salajasest raamatukogust ja peale õppetunni lõppu õppesektorist väljudes pitseeriti allüksuse kohvrisse ja kohver tagastati salajasse raamatukogusse. Väljaspool õppetsooni võisid sellised materialid olla ainult
"sinu-enda-pealuu-sees". Ja selle mooduli kohta oli meie õppes siis (nagu varem juba öeldud) ainult üks lause. Punkt. Täna vaatleme seda süsteemi siis netis Pantsiiri kohta infot otsides ja lehtedel ringi kolades peale sattunud "Parool"-i tööprintsiibi selgitamise peatüki abil.
Наземный радиолокационный запросчик
Наземный радиолокационный запросчик (НРЗ) для изделия 72В6, шифр
6443, предназначен для определения государственной принадлежности ВО,
оборудованных радиолокационными ответчиками системы «Пароль» (мо-
дернизированной системы «Пароль»).
Tegemist siis aastast 2020 pärit materialidega oma-võõras tuvastussüsteemi "Parool" kohta
izdelje 72B6 (Pantsir) näitel:
- Pantsiiri Parooli plokkskeeem.png (36.27 KiB) Vaadatud 1364 korda
Nüüd järgmisel pildil selle süsteemi kohta avaldatud tehniline info:
Loomulikult pole see veel kõik ja mul on "ära tõmmatud" veel mitu-mitu lehekülge sellest õppematerialiplokist (st. ca kogu 200 lehekülge seda Pantsiri õppemateriali). Aga kõike pole kah mõtet mul hakata siia üles riputama, nagunii lugema seda enamus ei jõuaks. Noorem põlvkond ei oska enam slaavi tähtigi, ammugist siis teksti ennast lugeda, ja kes keelt mõikab, need ei pruugi jälle asjast üldsegi aimu ega ülevaadet saada, kuna ei ole lihtsalt sellise asja ja sellise keelega kokku puutunudki. Piirdun lühitõlke ja lühiülevaatega. Kui vaja ja huvi on, siis saab ju ka alati teha täpsema tekstitõlke, või põhjalikuma tekstianalüüsi.
Info siis üldhariv ja loomulikult ikka ka selle jaoks, et kui kellelgi peaks olema asja selle masina juurde, siis teab vähemalt milline plokk stoikast maha kruvida ja kaasa haarata, sest see peaks olema kõikide tõsisemate luureteenistuste jaoks üks enam huvi pakkuv plokk selles masinas.
Et keegi oma väikese rumala peaga ei arvaks ja ei levitaks ei siin ega kuskil mujal sellist jutt stiilis
"a mis seda vene(vana)rauda ikka vahtida...." Pean silmas just venearmee isendit, sest mujale eksporti minnes on selle ploki koht lihtsalt tühi.
No vaatame siis asja sisse:
*1 plokk oma mõõtudelt on umbes sama suur, kui varemgi (mis pole ka midagi erilist)
*2 sõlme tehnilise seisukorra kontroll on umbes sama: plokil on kaks märgutuld, roheline, et OK ja punane vilkuv signaliseerimaks, et "süsteem ei ole OK"
*3 juhtimine toimub samamoodi ZRK operaatorite töölaualt. Ka sinna kuvatakse displeidele töö tulemus ja/või veateade ja/või tööseisukord vmt.
Süsteem saab sisendi SOTS-süsteemi avastatud objektide kohta keskarvutist ja ka saadab seda sinna andmesidekanali kaudu. Samas toimib ka iseseisvalt oma antennisüsteemi kaudu.
*3.1 Märgin ära siia, et kui SOTS-i kaudu avastamisulatus on selles õppematerialis käsitletaval versioonil märgitud
kuni 60km, siis NRZ tööulatuseks oma lahenduse kaudu on märgitud
minimaalselt 100km. St: kui keegi on selle ZRK ringvaatlusradari poolt avastatud, siis süsteem on nii võimas, et objekti "oma"-vastus-signaali peab ta lõdvalt kätte saama ja suutma ka oma süsteemis "omaks" dešifreerida. Võimsuse "ülekate" on täiesti korralik.
Süsteem põhineb kahel plokil
Kogu signaaliedastuse, vastuvõtu ja töötluse osa plokk ise on siis
izdelje 634ГП01 (ЦИВР.464339.021), saatja-vastuvõtja on
модуль Д1ГП01 (БКВП.434856.053), vastuvõtja
субблок 223ПС01 (ЦИВР.468173.090) ja signaalitöötluseks siis vastavalt
модуль Д1ХК267 (ЦИВР.468173.090).
Teine plokk on
устройство хранения информации — блок 31А (ГБ.065.011). Nagu juba siitki näha on, siis selle ploki kohta pole mingit muud infot. Ka mitte pole õppematerialis aavaldatud selle asukohtagi. Ja nagu näete ka ise, siis selle ploki initsiaalidki on vastavad-
ГБ. Rohkem pole vist vaja rääkida... Ainult nii palju, et tundub, et tegemist on iseseisva plokiga, mis millegi muuga kuskile ühenduses ei ole. Mitte mingit infot selle ploki kaasatuse kohta,või tema andmevahetuse kohta kaughalduse saatjate-vastuvõtjate kaudu vmt ei ole. Kas neid on, või ei ole, isegi seda ei ole võimalik öelda. Näha neid igaljuhul tehnilises kirjanduses ei ole.
Üldjutt on siis lihtne ja ka loogiline: Andmetöötleja saab info objektist ükskõik millise sisendi alusel. Andmetöötleja saab operaatorilt käsu (või ka siis iseseisvalt automaatselt) sooritada päring. Küsib moodul31A-lt info, saadud vastuse (koodipäringu) šifreerib ja suunab selle ploki väljundisse, kust see liigub antennisüsteemi. Sealt tuleb tagasi info, see töödeldakse mõlemas vastuvõtumoodulis ja suunatakse siis edasi signaalitöötlusmoodulisse dešifreerimisele. Kus siis toimub vastuse analüüs ja/või võrdlemine 31A moodulist pärit ette nähtud vastusega ja selle alusel väljastatakse keskarvutisse saadud tulem.
Töörežiimid: esimene aste on lihtne päring. Toimub ühekordne koodipäring. Asi võibki sellega piirduda. Aga võib ka mitte. Teise taseme päring on pidev juba andmepakettidega biitimine. Ja seda tehakse juhuslikkuse gneraatori abil. Moodul 31A küsib nüüd juba vastust koodidereale, st koostab ise suvalises järjekorras rea ja küsib siis vastuseid. Koostab neist paketi ja küsib vastust paketina selle sees olevale koodireale, ja nii jooksvalt. Vastus peab tulema ettenähtud aja jooksul. Ei pea vist selgitama, et niimoodi välistatakse teeseldud ja või juhuslikud klappimised.
Kaughalduse teel seatavad või ära võetavad piirangud "omatule" vältimiseks töötavad/suunatakse ainult keskarvutisse. Need on võimalik seada nii käsitsi (informatiivne režiim), kui ka automaatseks (keelav režiim) ja samamoodi on see tule andmine ja vajadusel ka omadele tule andmine (käskiv režiim) ka kaughaldusest peamise otsustajana juhitav ja läheb "Paroolist" mööda otse keskarvutisse.
Selline on tehniline lahendus Pantsiiri näite najal süsteemile «Пароль» (модернизированной системы «Пароль»)
Märgin veelkord, et selles jutus ei näe mina veel mitte midagi sellist salajast, mida vastava spetsiifilise ametiga inimesed nii siin, kui ka seal, või kus iganes laudade taga, ei teaks. Tavainimese jaoks võib see kõik olla muidugi vau-vau-vau-mis-jutt. Aga vat sellisest üldmaterjalidest edasi minnes võib juba iga väiksemgi asi järsult minna kokkupuutudes selle ГБ-ga karmiks. Kogu see andmetöötluse süsteem/standard ja sealt edasi loomulikult eriti see moodul 31A.
Tänaseks aitab.
