www.militaar.net

Patrullkaatriks loodud disainile lihtsalt kastid peale joonistada on analooge mitte omav metoodika. Dont get me wrong - ikka parem kui ilma joonistamata.
Mida see skeem tõestama pidi, et Sul puudub arusaam aluse komponeerimiseks?
Oht ümber minna? Taolisest analüüsist jääb ikka väheks sellisteks väideteks. Alus ise all ju kaalub nii 10 tonni. Muud rasked asjad ehk taipame madalale paigutada?. Aluse raskuskeskmest ja metatsentrist oled ehk midagi kuulnud?

Ma vabandan oma puudulike teadmiste ja joonistusoskuse pärast. Võib olla oskab akf seda kaatrit ka ilma kajutita ette kujutada, või paigutab kajuti kuskile mujale.
Meil kõigil oleks hea meel, kui akf teeks oma visiooni sellisest kaatrist mingi skitsi kujul. Üks pilt näitab rohkem kui tuhat sõna. Siis me saaksime aru, mida akf mõtleb ja kuidas on õige selliseid ülesandeid lahendada.
Pealegi pakkusid Sa ise selle paadi välja.

Saagu siis nii. Esitan siis ka oma võistlustöö, visandasin selle pastakaga paberile ja klõpsasin telefoniga fotoks.

Legend lugemiseks
1. raketikonteiner tööasendis
2. põlemisgaaside deflektor tööasendis
3. kütusepaak 1500 liitrit
4. kütusepaak 1000 liitrit
5. kasulik ruum (raketid, dessant, varustus)
6. elektroonikaruum
7. põlemisgaaside deflektor transpordiasendis
8. raketi lennusuund
9. põlemisgaaside suund

Alternatiivina "gaasiprobleemi" lahendamiseks on võimalik paigutada konteinerid V-kujuliselt pikitelje suhtes (eesmised otsad väljaspool), sellisel juhul suunataks põlemisgaas deflektoriga diagonaalsuunas üle vastasparda pontooni merre. Päramootorite mittekasutamine (selle asemel kaks sisediiselmootorit näiteks) võimaldaks tõesti raketid veel madalamale lasta ja lihtsustab põlemisgaaside ärajuhtimist. Samas antud lahendus võib tuua kaasa kaotuse kasulikus koormas (bensiiniküttel välispäramootori erivõimsus (hj/kg) on 1 hj kg tasemel ehk enamikest sisemootoritest tunduvalt parem). Samuti on sisemootor ruuminõudvam.

Mis puudutab aluse süttimise teemat, siis oleks ehk hea teada, et maailma esimene operatsioonivõimeline raketikaater ehk NSVL-s loodud Komar-klass (samasugused uputasid ka Suessi lahel Iisraeli miiniristleja) oli puidust valmistatud ja tegelikult see "gaasiprobleem" paistab seal olevat lahendatud. Irooniliselt - selle "sääse" pikkus on ca 25 m (on valmistatud põhimõtteliselt USA WWII torpeedokaatri kerele, mis küll toodeti NSVL-s) ja laius ca 6 m. Ja nende rakettide mass ilma laskeseadmete ja konteinerita on ca 2,5 tonni.

Kui suur selle paadi süvis on? Kui suurt lainet ta kannatab - 1,5 meetrit, 3 meetrit, 5 meetrit?
Kuidas see paadi stabiilsusele mõjub kui sõidu ajal raketi gaasid nurga all üles suunata (eriti kui lastakse välja üks rakett)? Kas lahendus ei võiks olla heitelaengu kasutamises mis raketi esmalt konteinerist välja heidab ning siis käivitub peamootor?

Kodumaise kinokunsti klassikas "Arabella, mereröövli tütar" käratas Meremõrtsukas mässajate karjale: "Koerakoonlased! Merekooli minge, kui tahate kapteniks saada!"

Pisut lugemist selle kohta, miks uppus Rootsi laevastiku auks ja uhkuseks ehitatud "Gustav Vasa" oma esimesel reisil ja kohe sadamas: https://www.simscale.com/blog/2017/12/vasa-ship-sank/
Ärge te laevaehituse küsimustes Jumala pärast asjatundjaid kuulake!

Ma tänan akf suurepärase komponeerimisnäite eest.
Ma näen, et kontseptsioon on muutunud, NSM ei ole enam mitte pontoonide kohal, vaid on viidud pontoonide vahele. Vaadates seda kasulikku ruumi (5), siis vist on leiutatud mingi imepisike ja väga tugev tõstuk. Et NSM konteineri alla ei olegi tõstukile ruumi vaja, paneme hoopis asjad ja mehed.
Siis veel üks huvitav nüanss. Roolikamber on viidud vööri. See on selle paadi puhul päris innovaatiline lahendus. Mul on natuke väga kahju meestest kes peavad seal töötama.

... taolise lainega on kiiresti sõita tehniliselt võimalik, kui hirmus piin (ma iga kord mõtlen siis selle Tööriistamarketis oleva õhkvedrustusega traktori istme peale, kui soolikad vastu suulage käivad)

Siis jäi mulle silma ikka see Newtoni 3 seaduse järjekindel eiramine selle õnnetu deflektoriga. No ei võta inimene lahti dr googlet ja ei loe teda läbi (või ei saa aru?)
Mina ei saa aru, miks need teised laevaehitajad ei ole tulnud sellise toreda leiutise peale, et suunata põlemisgaasid kohe peale mootoridüüse kuskile kõrvale, vaid jätavad taha teatud vaba ruumi. Mõtle milline ruumi kokkuhoid oleks laevadel.
PS. Palun ära too neid näiteid suurematest laevadest. Me räägime ikka 15m paadist.

Hea küll, ma ei viitsi enam sellel teemal jahuda.
raketi mass 400 kg
Raketi kiirus ca 240m/s
Aega ei tea kui kiiresti saavutab lõppkiiruse võtame 2s
Raketi kiirendus (Newtoni 2 seadus) a=(V1-V0)/t, a=(240-0)/2=120m/s2
Jõud F=m x a (Newtoni 3 seadus) F=400*120=48KN

Siit edasi tee järeldused ise.

OT

Tegu on pigem Newtoni 1 ja 2 seadusega.

Jõud F=m x a (Newtoni 3 seadus) F=400*120=48KN

Äkki siiski F=400*9,81*120

Ma väljendasin ennast mitte arusaadavalt. Pidasin silmas igale jõule on vastujõud, st kui rakett avaldab paadile jõudu 48 KN, siis peab paat vähemalt samasugust jõudu vastu avaldama.

Tegelikult oli minu lahenduse mõte adresseerida seda väidetud ümberminekuprobleemi. Lahendus võttis sama kaua aega kui skeemiks kulus. Ei olnud suur pingutus. Samasuguse lihtsa liigutusega lahendame ka selle heitgaaside jõuprobleemi. Paberil kõige lihtsam on seda teha nii, et viime aluse sisemootorite peale (ebasoovitav, kuid siiski võimalik) ja pontoonide vahele jääb ahtri taha tühi ruum. Gaasid suunamegi sinna ja pontoonide veepealse osa varjestame nt alumiiniumist kaitsekilbiga. Kui see võimalus ei ole soovitav, siis tuleb konteinerid paigutada V-kujuliselt ja gaas suunatakse diagonaalselt vette.

Aga noh, probleem, et insener-tehniline personal armastab ülearu jaurata, miks ja kuidas ei saa (selmet kuidas saada) pole mulle sugugi üllatuseks.
Neil võibki õigus olla, ainult attitude on vale.

Paberil 1 minut (parandused rohelisega):
Lasu eel võtame lihtsalt mootoritel gaasi maha.

Oeh, ei ole midagi öelda. Kui arvud ei sobi siis on konstruktorid süüdi. Pidi olema ju odavalus riiulilt võtta. Nüüd järsku hakkame ümber ehitama, st leiutama uut asja.

Tegelikult ma selle raketimootorist tuleva gaasi tekitatava jõu peale ei mõelnud - ilmselt vist olin ülearu süvenenud sellesse ümbermineku probleemi (seepärast on näidatud ära ka "vastukaalud" laeva keres). Aga noh, selle füüsika asemel võtnuks see paranduste tegemine aega sekundeid. Kuidas ja miks ei saa tõestuse peale kulus kindlalt juba minuteid.

Lasu eel võtame lihtsalt mootoritel gaasi maha.

. Mida see muudab? Seda, et roolimees ei lenda lasu hetkel ninaga vastu tuuleklaasi puruks. See konstrui mis Sul sinna taha on ehitatud kaalub omajagu ja muudab ahtri veel raskemaks. Kui aga teha ta natuke kergem, lendab ta sealt koos mootoritega kus-kurat. Pane nüüd kõik kaalud kenasti ritta ja liida otsa veel see 48KN hetkelist koormust ja vaata mis arvud Sa saad. Kas see paat siis peale esimest lasku veel ujub?

Kui horisontaalselt taha suunatud gaasid võivad mõnevõrra suurendada aluse kiirust, miks peab roolimees vastu esiklaasi lendama (sedasi liigutakse pidurdamisel)? Ujub, ujub, ole mureta.

Aga Sa liida numbrid kokku, mitte ära ütle, oh küll ta ujub.

Mis on Sinu lahenduse probleem.
Sa tekidad väljuvale gaasijoale ette barjääri. Vahet ei ole kuidas Sa seda toru vms seal keerata. Mingil hetkel mõjutab väljuv gaasijuga selle horisontaalseks viidud toru ülemist pinda ja ära hakka ütlema, this is nothing. Mere peal ja suurte jõudude juures otsustavad tihti pisiasjad. Me suutsime näiteks Ø70 võlli kõveraks keerata ühe väikese näpuka tõttu, kuid see ei ole oluline.