Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid
Postitatud: 05 Mai, 2018 23:40
Venemaa Moskva oblasti külamees Mihhail Šljapnikov lõi paari aasta eest koduküla Kolionovo järgi paberraha kolioni, nüüd lükkas edukalt käima samanimelise krüptoraha. Paberraha kolioni väärtus oli seotud kartulikiloga ja 50 kolioni eest sai osta hane. 2015. aastal pidi Šljapnikov enda loodud kolionid põlema panema. Kolioni krüptorahasse tuli investeeringuid ligi kahe miljoni dollari eest. Pärast seda on kolioni väärtus teinud läbi sama suuri tõuse ja langusi nagu maailma kuulsaim krüptoraha bitcoin’gi.
Šljapnikov: „Hetkeväärtusest hoolimata saab Kolionovos kolionide eest alati piima ja liha osta.“
Eelmise aasta septembris oli kolioni kurss 1,2 eurot ja jaanuaris kaheksa eurot, praegu saab ühe kolioni umbes 1,7 euro eest. Šljapnikov armastab end agroanarhistiks nimetada. Šljapnikovile on tuttavad kuulsa anarhistliku vene filosoofi Pjotr Kropotkini tööd. Kui Šljapnikov kümne aasta eest Kolionovosse kolis, tekkis tal peagi kohalike võimudega probleeme. Nüüdseks on jõutud vastastikuse ignoreerimiseni. Enne kõrvalisse külla kolimist elas Šljapnikov Moskvas. Tormilistel 1990. aastatel ajas ta mitut edukat äri: importis meditsiinivarustust, näiteks tomograafe, ja oli Kuldaja-nimelise panga omanik. Šljapnikoviga juhtus 1996. aastal autoõnnetus, milles ta vigastas selgroogu. Viis aastat hiljem oli Šljapnikov tagasi jalul, kuid arstid avastasid õige pea, et ta põeb vähki. 2007. aastal oli Šljapnikov pidevatest raviprotseduuridest väsinud. Ta otsustas suurlinnast lahkuda, elustiili muuta ja kolida kolmetunnise sõidu kaugusel asuvasse Kolionovosse, kus tal oli maja. Arstid olid talle öelnud, et operatsioonil pole enam mõtet, ja Šljapnikov otsustas Kolionovosse surema minna. Kui möödunud oli kolm kuud, sai selgeks, et kohe surm siiski ei tule. Šljapnikov otsustas midagi mulda kasvama panna ja hakkas puukooli rajama. Nüüdseks on tema käsutuses peaaegu saja hektari suurune maalapp, millel kasvatatakse kartulit ja vaarikaid ning peetakse kanu ja parte.
Šljapnikov: „Ma pole kümme aastat arsti juures käinud ja tunnen end hästi. Ent plaane teen endiselt kõigest kolm kuud ette.“
Praegu on kolioni kasutajaid sadakond, kolionides arveldatakse enamasti porgandit-kaalikat ja piimatooteid ostes-müües.
Šljapnikov: „Kolioni kasutusvaldkondi võiks olla rohkem, näiteks saaksid Kolionovo ja sellele lähedaste külade asukad hakata üksteisele krüptorahas tasuma selliste teenuste eest nagu lume lükkamine ja prügi vedamine. Kuigi tegelikult peaksid nende valdkondade eest hoolitsema kohalikud võimud, teevad külainimesed praegugi enamiku tööst ise.“
Šljapnikov annab soovijale 50 tibu ja inkubaatori ning üles kasvanud tibude munadest lähevad pooled Šljapnikovile, ülejäänu võib kanade omanik maha müüa. Pangad ei kipu tavaliselt väiketalunikele laenu andma ja ka kõrge intress peletab võimalikke laenuvõtjaid eemale. Šljapnikovi tehingul on ainult üks nõue: tehingud tuleb teha kolionides.
Šljapnikov: „Siin kandis ei näe rublasid tihti. Meil on siin oma riik, oma raha. Meil läheb täitsa hästi.“
Endine kolhoositööline Igor Levitin: „Olen nüüdseks suutnud kolionide eest soetada kaks kitse ja 300 kana.“
Šljapnikov ostis mullu 4500 kolioni eest kasutatud traktori, mille turuväärtus oli üle 8000 euro.
Šljapnikov: „Mind ajendas alternatiivseid lahendusi otsima puhas vajadus, sest Moskva on maapiirkonnad ammu hüljanud.“
Kui kahe viimase aastakümne jooksul voolas Venemaale nafta- ja gaasimüügi raha, muutus vahe iPhone’e soetavate ja välismaal puhkamas käivate linnainimeste ning katkiste teede ja puudulike teenustega maakohtade elanike vahel veelgi suuremaks. Šljapnikov kolis maale majanduslanguse haripunktis: kolhoose suleti, põllud kasvasid sööti, inimesed jõid. Paljud üritasid oma talu luua, kuid see ebaõnnestus ja mindi pankrotti. Siis veenduski Šljapnikov lõplikult, et olukorra parandamiseks tuleb midagi teha ja kõige kindlam on riigile mitte lootma jääda.
Tveri oblastis asuv Maškino talu pakkus inimestele võimalust osta erinevaid virtuaalseid žetoone: hanežetoone, pardižetoone, lambažetoone jne. Ettepanek ei äratanud vaimustust ja oodatud 15 miljoni rubla (200 000 euro) asemel saadi kõigest 6000 rubla (79 euro) väärtuses investeeringuid.
https://meduza.io/feature/2017/10/18/op ... -posle-ico
1990 ja 1995 aasta vahel kaotas Venemaa ligi 40% tööstusvõimsusest. Venemaa näol on tegemist superjõuga, mis ei ole suutnud oma rivaalidega sammu pidada. Kõik Venemaa sammud johtuvad just sellest faktist, kadunud maailma ning kaotatud võimu nostalgiast. Venemaa majandus on praegu väiksem kui 1991.aastal. Koos 2014. aasta nafta hinna kokku kukkumisega, kukkus kokku ka Venemaa majandus ning riigi rahusvaluuta rubla kaotas oma väärtusest 40%. Viimase nelja aastaga on sissetulek inimese kohta Venemaal langenud praktiliselt Hiinaga samale tasemele. Venemaa tooted on kohalikus valuutas nomineeritud. Vladimir Putini valitsemisajal on militaarkulutused majanduse kasvuga võrreldes oluliselt kasvanud. Alates 2014. aastast on kasv olnud eriti järsk. See on Putini Venemaa iseloomust: vähem raha, rohkem relvi! Teine maailmasõda ning võit Saksamaa üle kogub Venemaal Putini ajal üha suuremat tähtsust. Nimelt levib üha rohkem side Venemaa kui fašismi vastu võitleja ning Putini kui tänapäeva sõjalise liidri vahel. 20% Venemaa majandusest moodustavad väike ning keskmise suurusega ettevõtted. Venemaa ülisuur bürokraatia tapab väikeettevõtluse. 30% töötajatest on Venemaal riigi teenistuses, pea pool keskvalitsuse tuludest tuleb naftast ning gaasist. Venemaal on naftat veel 45.aastal. Uusi naftamaardlaid ei ole leitud alates 1973. aastast. Hinnanguliselt on Venemaal ammutamata naftat veel 181 miljardit barrelit. Korruptsioon moodustab hinnanguliselt kolmandiku Venemaa sisemajanduse kogutoodangust. Briti politsei andmetel pestakse ainuüksi Londoni kaudu igal aastal 90 miljardit dollarit. Venemaa on majanduslikult pigem väike riik, kuid tuumavõimsuselt ollakse maailmas suuruselt teine. Juba mõned aastad sisendatakse venemaalastele, et nad on lääne rünnaku all ning elanikud usuvad seda. Ja see ongi võti Venemaa poliitilise maastiku mõistmiseks.“
https://blogs.spectator.co.uk/2018/04/t ... ns-russia/
Balti Venemaa uurimiskeskuse direktor Vladimir Juškin: „Sanktsioonid on valiva iseloomuga: nendega karistatakse läheduse eest Putinile ja tema poliitikale.
Inimesed, kellele kuulub Venemaal kapital, on hakanud mõistma, et neil on aina vähem võimalusi kulutada oma raha väljaspool Venemaad.
Eliit on seatud valiku ette: kas olla edasi Venemaa režiimi lahutamatu osa või pageda läände koos kapitaliga (või ka ilma kapitalita).“
https://arvamus.postimees.ee/4483284/vl ... tide-vahel
Šljapnikov: „Hetkeväärtusest hoolimata saab Kolionovos kolionide eest alati piima ja liha osta.“
Eelmise aasta septembris oli kolioni kurss 1,2 eurot ja jaanuaris kaheksa eurot, praegu saab ühe kolioni umbes 1,7 euro eest. Šljapnikov armastab end agroanarhistiks nimetada. Šljapnikovile on tuttavad kuulsa anarhistliku vene filosoofi Pjotr Kropotkini tööd. Kui Šljapnikov kümne aasta eest Kolionovosse kolis, tekkis tal peagi kohalike võimudega probleeme. Nüüdseks on jõutud vastastikuse ignoreerimiseni. Enne kõrvalisse külla kolimist elas Šljapnikov Moskvas. Tormilistel 1990. aastatel ajas ta mitut edukat äri: importis meditsiinivarustust, näiteks tomograafe, ja oli Kuldaja-nimelise panga omanik. Šljapnikoviga juhtus 1996. aastal autoõnnetus, milles ta vigastas selgroogu. Viis aastat hiljem oli Šljapnikov tagasi jalul, kuid arstid avastasid õige pea, et ta põeb vähki. 2007. aastal oli Šljapnikov pidevatest raviprotseduuridest väsinud. Ta otsustas suurlinnast lahkuda, elustiili muuta ja kolida kolmetunnise sõidu kaugusel asuvasse Kolionovosse, kus tal oli maja. Arstid olid talle öelnud, et operatsioonil pole enam mõtet, ja Šljapnikov otsustas Kolionovosse surema minna. Kui möödunud oli kolm kuud, sai selgeks, et kohe surm siiski ei tule. Šljapnikov otsustas midagi mulda kasvama panna ja hakkas puukooli rajama. Nüüdseks on tema käsutuses peaaegu saja hektari suurune maalapp, millel kasvatatakse kartulit ja vaarikaid ning peetakse kanu ja parte.
Šljapnikov: „Ma pole kümme aastat arsti juures käinud ja tunnen end hästi. Ent plaane teen endiselt kõigest kolm kuud ette.“
Praegu on kolioni kasutajaid sadakond, kolionides arveldatakse enamasti porgandit-kaalikat ja piimatooteid ostes-müües.
Šljapnikov: „Kolioni kasutusvaldkondi võiks olla rohkem, näiteks saaksid Kolionovo ja sellele lähedaste külade asukad hakata üksteisele krüptorahas tasuma selliste teenuste eest nagu lume lükkamine ja prügi vedamine. Kuigi tegelikult peaksid nende valdkondade eest hoolitsema kohalikud võimud, teevad külainimesed praegugi enamiku tööst ise.“
Šljapnikov annab soovijale 50 tibu ja inkubaatori ning üles kasvanud tibude munadest lähevad pooled Šljapnikovile, ülejäänu võib kanade omanik maha müüa. Pangad ei kipu tavaliselt väiketalunikele laenu andma ja ka kõrge intress peletab võimalikke laenuvõtjaid eemale. Šljapnikovi tehingul on ainult üks nõue: tehingud tuleb teha kolionides.
Šljapnikov: „Siin kandis ei näe rublasid tihti. Meil on siin oma riik, oma raha. Meil läheb täitsa hästi.“
Endine kolhoositööline Igor Levitin: „Olen nüüdseks suutnud kolionide eest soetada kaks kitse ja 300 kana.“
Šljapnikov ostis mullu 4500 kolioni eest kasutatud traktori, mille turuväärtus oli üle 8000 euro.
Šljapnikov: „Mind ajendas alternatiivseid lahendusi otsima puhas vajadus, sest Moskva on maapiirkonnad ammu hüljanud.“
Kui kahe viimase aastakümne jooksul voolas Venemaale nafta- ja gaasimüügi raha, muutus vahe iPhone’e soetavate ja välismaal puhkamas käivate linnainimeste ning katkiste teede ja puudulike teenustega maakohtade elanike vahel veelgi suuremaks. Šljapnikov kolis maale majanduslanguse haripunktis: kolhoose suleti, põllud kasvasid sööti, inimesed jõid. Paljud üritasid oma talu luua, kuid see ebaõnnestus ja mindi pankrotti. Siis veenduski Šljapnikov lõplikult, et olukorra parandamiseks tuleb midagi teha ja kõige kindlam on riigile mitte lootma jääda.
Tveri oblastis asuv Maškino talu pakkus inimestele võimalust osta erinevaid virtuaalseid žetoone: hanežetoone, pardižetoone, lambažetoone jne. Ettepanek ei äratanud vaimustust ja oodatud 15 miljoni rubla (200 000 euro) asemel saadi kõigest 6000 rubla (79 euro) väärtuses investeeringuid.
https://meduza.io/feature/2017/10/18/op ... -posle-ico
1990 ja 1995 aasta vahel kaotas Venemaa ligi 40% tööstusvõimsusest. Venemaa näol on tegemist superjõuga, mis ei ole suutnud oma rivaalidega sammu pidada. Kõik Venemaa sammud johtuvad just sellest faktist, kadunud maailma ning kaotatud võimu nostalgiast. Venemaa majandus on praegu väiksem kui 1991.aastal. Koos 2014. aasta nafta hinna kokku kukkumisega, kukkus kokku ka Venemaa majandus ning riigi rahusvaluuta rubla kaotas oma väärtusest 40%. Viimase nelja aastaga on sissetulek inimese kohta Venemaal langenud praktiliselt Hiinaga samale tasemele. Venemaa tooted on kohalikus valuutas nomineeritud. Vladimir Putini valitsemisajal on militaarkulutused majanduse kasvuga võrreldes oluliselt kasvanud. Alates 2014. aastast on kasv olnud eriti järsk. See on Putini Venemaa iseloomust: vähem raha, rohkem relvi! Teine maailmasõda ning võit Saksamaa üle kogub Venemaal Putini ajal üha suuremat tähtsust. Nimelt levib üha rohkem side Venemaa kui fašismi vastu võitleja ning Putini kui tänapäeva sõjalise liidri vahel. 20% Venemaa majandusest moodustavad väike ning keskmise suurusega ettevõtted. Venemaa ülisuur bürokraatia tapab väikeettevõtluse. 30% töötajatest on Venemaal riigi teenistuses, pea pool keskvalitsuse tuludest tuleb naftast ning gaasist. Venemaal on naftat veel 45.aastal. Uusi naftamaardlaid ei ole leitud alates 1973. aastast. Hinnanguliselt on Venemaal ammutamata naftat veel 181 miljardit barrelit. Korruptsioon moodustab hinnanguliselt kolmandiku Venemaa sisemajanduse kogutoodangust. Briti politsei andmetel pestakse ainuüksi Londoni kaudu igal aastal 90 miljardit dollarit. Venemaa on majanduslikult pigem väike riik, kuid tuumavõimsuselt ollakse maailmas suuruselt teine. Juba mõned aastad sisendatakse venemaalastele, et nad on lääne rünnaku all ning elanikud usuvad seda. Ja see ongi võti Venemaa poliitilise maastiku mõistmiseks.“
https://blogs.spectator.co.uk/2018/04/t ... ns-russia/
Balti Venemaa uurimiskeskuse direktor Vladimir Juškin: „Sanktsioonid on valiva iseloomuga: nendega karistatakse läheduse eest Putinile ja tema poliitikale.
Inimesed, kellele kuulub Venemaal kapital, on hakanud mõistma, et neil on aina vähem võimalusi kulutada oma raha väljaspool Venemaad.
Eliit on seatud valiku ette: kas olla edasi Venemaa režiimi lahutamatu osa või pageda läände koos kapitaliga (või ka ilma kapitalita).“
https://arvamus.postimees.ee/4483284/vl ... tide-vahel
