www.militaar.net

Kui on hammasrihma vahetus plaanis on niikuinii mõistlik veepump ära vahetada, esiteks on see suurepärane võimalus seda teha ja veepump ei maksa kah suurt midagi.

Enamikele autodele pakutaksegi sellist komplekti, kus on sees kõik rullid, pingutid ja veepump. Kas originaalis ka, ei tea. Lihtsalt kui rihma intervall kasvab väga lakke, siis mul tekib küsimus, et kuidas veepump selle kaasa teeb.

Mina pole juba ammust ajast "paljast" rihma vahetanud, ikka kitina. Need imepisikesed veepumbad, mis sinna ära mahtuma peavad, lihtsalt ei ärata sellist usaldust, et hakata saatust katsetama. Igal juhul uus panna, kui mootori esiots laiali on. Igasuguse võlliga asja tugevuse määrab enamasti tema "paksus" ehk laagrite omavaheline kaugus. Kui veepumpla "paksus" on mingi 4-5 cm, siis on üsna selge, et eriti vastupidav see olla ei saa.

Koos hammasrihmaga tasub ka "generaatori-konditsioneeri-milleiganes" rihm ära vahetada. Mul läks see katki kuu aega peale esinduse hammasrihma vahetust ja jooksis hammasrihma vahele. Esindus endal süüdi ei leidnud, sest seda rihma vahetatakse vastavalt vajadusele.

davidsoniharald kirjutas: ↑29 Juul, 2025 15:17 Koos hammasrihmaga tasub ka "generaatori-konditsioneeri-milleiganes" rihm ära vahetada. Mul läks see katki kuu aega peale esinduse hammasrihma vahetust ja jooksis hammasrihma vahele. Esindus endal süüdi ei leidnud, sest seda rihma vahetatakse vastavalt vajadusele.

Kusjuures soonrihmadele ei taha autotootjad kindlat vahetusvälpa anda. Ikka visuaalne kontroll ja siis vahetus. Minu praktika on näidanud, et eks soonrihm sinna 100 000 kanti läbisõitu talub ja siis võiks vahetada. Uuematel autodel ka lisaks vahetada soonrihma pinguti. Kuna hammasrihm ja soonrihm paiknevad lähestikku, siis on tark tegu see töö korraga ette võtta ehk lasta vahetada soon- ja hammasrihm koos pingutite ja rullikutega koos. Mul ühel autol hakkas soonrihma pinguti kahtlaselt vibreerima ja sõbrast automehaanik soovitas asjaga kiiremas korras tegeleda, kui seda pilti kapoti all nägi. Autol oli läbisõit mingi 105 000 kandis. Kuna hammasrihm soovitati esinduse poolt ka 100-120 000 vahel ära vahetada, siis lasingi kogu töö korraga ära teha, siis on järgmised sada tuhat kilomeetrit jälle muretu selle asjaga.

kaupo51 kirjutas: ↑29 Juul, 2025 13:19 Kunagi oli ka firma Optibelt (üheksakümnendate keskel oli neil Tondil isegi esindus), aga tänaseks on nad vähemalt Eesti turult vist kadunud?

Optibelt rihmasid müüb Eestis Optitrans, Vana- Narva maanteel. Minumeelest on see pood seal vähemalt 20 aastat olnud. Sõiduauto hammasrihma pole ma sealt otsinud , kõige muu jaoks on seal väga ägedad kataloogid olnud.

Õlide säilimisega seoses: Mobili kanistritel on peale prinditud villimisaeg ja kasuta kuni aeg. Vahe on tavaliselt nii viis aastat. Näiteks 05/23 ja 05/28. Võib-olla kõigil tootjatel seda pole märgitud. Mõned jälle peavad vajalikuks hoiatada et isegi hermeetiliselt suletud kanistris säilib õli 5 aastat.

Ja peale hammasrihma muude rihmade vahetamine. Soomes on Volvosid palju ja kui pealtnäha viisakas diisel - Volvo on toodud veskisse siis piisab korraks kapoti alla vaatamisest. Kui generaatori rihm on katki siis pole pikemalt vaja mõistatada. See on hammasrihma vahele läinud, sellega klapid pähe lasknud ja omaniku arvates pole remontida enam mõtet.

Volvol on genekarihma vahetusvälp sama, mis hammasrihmal. Mõistlik on poolitada.

Ühe lähikondse citroenil sai katsetatud. Hammarihm jäi kahe silma vahele ja meenus siis kui auto oli u 115000 sõitnud ja oli 14 aastat vana. Mehaaaniku sõnul nägi rihm täitsa ilus välja. Kui avastasin et krt rihma pole ju keegi vahetanud mõtlesin isegi korra treilaga auto töökotta saata

Mina sain Eesti ajalooga masina mille esimese rihmavahetuse tegin esimese rihmavahetuse kohe peale ostu. Auto oli 7 a. vana ja läbisõit 162000. Tehas annab välbaks 150000 või 6 aastat. Renault 1,6 bensiin. Eks väiksema võimsusega vabalthingav masin lasebki kauem sõita enne hammasrihma ribadeks laseb.

davidsoniharald kirjutas: ↑29 Juul, 2025 15:17 Koos hammasrihmaga tasub ka "generaatori-konditsioneeri-milleiganes" rihm ära vahetada. Mul läks see katki kuu aega peale esinduse hammasrihma vahetust ja jooksis hammasrihma vahele. Esindus endal süüdi ei leidnud, sest seda rihma vahetatakse vastavalt vajadusele.

Kõik õige. Hammasrihma vahetuseks tuleb see mitmikkiilrihm maha võtta nagunii (jääb ette), lisaks ka pingutid-asjad.
Paljas rihm ise on tarvikuna mingi 10-30 eurot, ei tasu saatust katsetada. Pinguti muidugi kallim, kui Volvole ostsin, oli vist mingine 50.
Aga arvesse tuleb võtta, et autopidajate hulgas on märkimisväärne kogus rotte, kes otsivad 10 eurot kokkuhoidu, sestap automüüja jutte "kõik hooldused tehtud" tuleb võtta kõva skepsisega. Pingutil annab tavaliselt saba see laager, mille peal rullik pöörleb. Ei pruugi hääli teha, ülevalt vaadates on näha, kuidas kulunud laagriga rullik veidi laperdab - siis on viimane aeg.

Lisaks tuleb hammasrihma kättesaamiseks maha võtta rihmaratas, mis on tavaliselt koos väändevõnkeleevendiga. Varem kostis kapoti alt imeliku klobinat? Siis on sobiv hetk seegi vahetada. Seal annab sisemise ja välimise metalli vahele vulkaniseeritud kumm ühel hetkel järgi.

Hädad algavad sellest, et tänapäeval on enamik autosid esiveoga ja põiki mootoriga, mis selle hammasrihmaga õiendamiseks jätab väga napilt ruumi (mootor on tihti esiotsaga üsna lonzerooni vastas). See teeb asja töömahukaks ja keeruliseks, et mitte topelt maksta, tasub kokkuhoidu teha sellega, et kuluosad ühe lammutamise käigus vahetada.

moscito kirjutas: ↑30 Juul, 2025 7:08 Mina sain Eesti ajalooga masina mille esimese rihmavahetuse tegin esimese rihmavahetuse kohe peale ostu. Auto oli 7 a. vana ja läbisõit 162000. Tehas annab välbaks 150000 või 6 aastat. Renault 1,6 bensiin. Eks väiksema võimsusega vabalthingav masin lasebki kauem sõita enne hammasrihma ribadeks laseb.

Hammasrihma iga hingamisest või võimsusest eriti ei sõltu. Võimsamaga on ehk mingi kaudne seos ehk võimsama mootori ajamid on keerulisemad, rihma painutatakse rohkem.

Ma võtsin oma 20 aastat vana länkari peenemateks pulkadeks. Kuna mootor tuleb niikuinii maha, siis loomulikult lähevad kõik rihmad vahetusse, sest mugavamalt seda tööd teha ometigi ei saa - mis sest, et hammasrihma vahetuseni on veel 60000 aega.
Better safe than sorry .

Teema haagib siia palju paremini:

Kapten Trumm kirjutas: ↑30 Juul, 2025 11:26 See purtsatus irdus ikka tegelikust elust päris kaugele.

"Odava transpordi" nimel käis näiteks majade juures seisvatest autodest bensiini varastamine, sest "odava transpordi" kasutajal polnud bensiiniraha. Ühel meie töötajal oli näiteks bensiinipaaki lastud akutrelliga mitu auku sisse, võeti sealt oma nõu täis ja ülejäänu jooksis maha. Aga noh, päeva lõpuks tuli osta uus bensiinipaak, päris mitusada eurot, kuna neid plastpaake ei parandada.

Kui täiskasvanul on olemas kehtiv B-kati luba, siis rolleri juhtimisõigus (AM) tuleb sinna juurde automaatselt, ometi ei paista ikkagi mingit suurt nõudlust odava tranpordi järele.

Bensiini on alati varastatud ja mopeedidega puudub sellel suurem seos. Minult on bensiini varastatud autosse valamiseks, kas maksustame nüüd autod surnuks? Kindlasti on ka lõkke tegemiseks midagi huugama pandud, tuleks ka lõkked maksu alla panna.

Odav oli mopeedi klassi sõiduk seni kuni seda ei pidanud registreerima ega kindlustama. Pärast nende nõuete tekkimist olid riigilõivud ja kindlustused mootorratta ja autoga samast klassist. Hiljem vist riigilõivusid küll alandati. AM kategooria õpe on 400-1000 euri.

Mopeed on igati aus transpordivahend eriti kui kuskil hajaasustuses elad ja lähima poeni on 3-4-5 kilomeetrit. Kütuse kulu 1-2 liitrit sajale. Igati sobiv noortele või pensionäridele. Politsei oleks võinud jõustada tol ajal kehtinud reegleid, nagu piirajate eemaldamine ja liiklushuligaansused oleks olukord kontrolli all olnud aga valiti teine, surnuks maksustamise tee.

Kas tee ääres seisvale autole otsa sõites saab ees oleva veoki koorem lennata nii kaugele tahapoole ja katta nii pikalt kogu esimese rea?
https://www.err.ee/1609755915/lux-expre ... lusonnetus


Millised juhiabid on sellisel bussil?

OLAVI kirjutas: ↑31 Juul, 2025 6:52 Kas tee ääres seisvale autole otsa sõites saab ees oleva veoki koorem lennata nii kaugele tahapoole ja katta nii pikalt kogu esimese rea?

Kas nii lihtsa asja peale lugupeetav ei tule, et tabamuse saanud veok liigub ettepoole (olgu tal siis seisupidur peal või seisis teeservas lihtsalt töötava mootoriga)? Kui mitukümmend tonni massi selga lendab ei hoia ükski asi paigal.

Ma lugesin eile kuskilt et otsa sõideti mitte seisvale vaid tee servas aeglaselt liikuvale, võib-olla pidurdavale autole.

Ja olen ennegi irisenud et Eesti ajakirjanduse tase on täielik mudaliiga. Suunamudijate artiklitest järeldusi teha on lühinägelik