www.militaar.net

Rsk jah...mingi krdi kala peab olema kusagil pistikutes või kaablites ikkagi tundub...

Proovisin veel korra neid välja võetud Nightbreakareid teise aku peal põlema-kustu-põlema mitu korda ja põlevad kenasti nagu juudi jõulupuu ilma juhtmeid kärsatamata

(no mul oli küll seal tõsi, 2x jämedam juhe proovimiseks kasutada, kui limul esilaternasse lähevad ja teoorias 10A peavad välja kannatama) aga ikkagi.... No vähemalt see jämedam kuumaks ei läinud nagu.

Fucs kirjutas: ↑02 Aug, 2025 17:02 Rsk jah...mingi krdi kala peab olema kusagil pistikutes või kaablites ikkagi tundub...

Proovisin veel korra neid välja võetud Nightbreakareid teise aku peal põlema-kustu-põlema mitu korda ja põlevad kenasti nagu juudi jõulupuu ilma juhtmeid kärsatamata

(no mul oli küll seal tõsi, 2x jämedam juhe proovimiseks kasutada, kui limul esilaternasse lähevad ja teoorias 10A peavad välja kannatama) aga ikkagi.... No vähemalt see jämedam kuumaks ei läinud nagu.

Kui nõuka aegne BA-2 või sarnane analoog ampermeetriga akulaadija olemas, siis võiks vaadata kui kõva hüppe seier Night (and fuse )breaker iga ja tavalise pirniga põlema pannes teeb.

Fucs kirjutas: ↑02 Aug, 2025 14:35
Esituledes sees Osram Nightbreaker H1 lähitule pirnid (55w).

Oli järjest pikem sõit ja esituled põlesid nii ca 10 tundi ilma pausita. Sõidu lõpus märkasin, et üks esituli ei põle. Võtsin pirni välja, aga see tundus terve, hõõgniit ei olnud katki, testriga mõõtes näitas klemmide otsas "lühist" ja 5 oomi takistust.

Tuli päeval meelde ja mõõtsin enda garaazis üht taolist. 55w H7. Klemmide vahel ongi 3-4-5 oomi ehk minumeelest täitsa korras pirnid ja juhe käib kuskil massi.
Mu pirn oli kuigipalju kasutatud. Kunagi põles üks läbi. Vahetasin mõlemad ära ja terve jätsin tagavaraks.

Kuna hõõgniidi takistus tõuseb hõõgniidi temparatuuri tõustes ja vastavalt väheneb seda läbiv vool, siis külma hõõgniidi takistuse mõõtmine testriga, arvestades selle mõõtetäpsust nii väiksel takistusel, on suht mõttetu tegevus.
Kui väga on tahtmist hõõgniidi takistust mõõta, siis seda tehakse volt/ampermeeter meetodil ja tulemus arvutatakse.

Siin selle kaasuse puhul võite omad ampertangid jms sisse istuda, ma olen päääris kindel, et mädajuhe põhjustab kaitsme mahapõlemist. Üldiselt esimene asi on kaitse ärapõlemisel, et kontrolli oma juhmestik üle. Uutel autodel muidugi üpris mõttetu soovitada, aga päris autodel töötab.

Esituledes sees Osram Nightbreaker H1 lähitule pirnid (55w).

Oli järjest pikem sõit ja esituled põlesid nii ca 10 tundi ilma pausita. Sõidu lõpus märkasin, et üks esituli ei põle. Võtsin pirni välja, aga see tundus terve, hõõgniit ei olnud katki, testriga mõõtes näitas klemmide otsas "lühist" ja 5 oomi takistust.

Panin tagasi. Läksin kaitsmeid uurima ja oligi selle tule 10A kaitse läbi. Panin uue kaitsme ja tuli põles edasi .... umbes üks päev oli ok ja siis lõi uuesti kaitsme puruks. Panin uue kaitsme, mille lõi nüüd kohe läbi nii kui süüte sisse keerasin (lähituled lülituvad kohe autom. sisse). Võtan pirni välja, tundub endiselt ok. Panen katsetuseks juhtmetega ühe teise jõude seisva aku pealt otse toite ja pirnike ja põleb.

1. uuri enne, mis voolutugevus tegelikult on, kui voolutugevus ongi piiripealne, siis võibki sedasi olla, et alguses kuumutab lihtsalt kaitsme niiti, kuni see lõpuks läbi põleb.
2. mäda juhtme saab teada nii, kui tekitada ajutine vooluring suure tarbijaga. Kui 55W põhjustab seda mingi aja jooksul, siis tavalist nippi H4-ga kasutada ei saa, vaja on see 100W H4 (või muud halogeeni). Või ühendad neid 2tk paralleelselt. Mäda koht hakkab suure vooluga tossama.

Nii heade soovituste peale soovitaks tulekustuti kõrvale võtta.

Trumm on korduvalt oma postitustes ise rääkinud, et "tema seda elektriasja hästi ei taipa". Ei viitsi mina neid sellekohaseid tsitaate uuesti üles otsima hakata. Kes tahab, otsib ise.

Aga selle viimase Trummi üllitise lugejatele ütlen lihtsalt, et:
Palun ärge hakake Trummi mõttetarkuste ja näpunäidete järgi küll niimoodi oma igatsugu elektriseadmeid remontima. Leidke ikka keegi kes asja jagab.

P.S. Ma arvan (loodan), et Trumm ise kustutab kah siit oma sellekohase elektrisolgi ära. Siis vast kustutan mina kah.

Ei ole elektrisolk, olen sellist asja autoelektrikute puhul korduvalt näinud ja olen korduvalt seda ise kasutanud. Ei ole põlema pannud.
Mismoodi sa leiad kuskilt juhtmekimbust selle mäda juhtme üles? Testriga ei leia.
Tulekustuti loomulikult, soovitatavalt süsihappekustuti, mitte pulber.
Kui suits hakkab tõusma ja kohta näed, siis katkestad kohe vooluringi.
Ja jupphaaval, et katsetatav jupp oleks näha kah. Mitte nii, et üks ots ühes, teine teises auto otsas.

Ma sellist meetodit enda auto peal ei kasutaks. Esiteks on autost kahju ja teiseks ei pruugi viga sellega nähtavale tulla. Kirjelduse järgi võib see olla ärahõõrdunud isolatsiooniga juhe. Läheb mootori vibratsiooni või teeaugu löögist korraks massi ja põletab kaitsme läbi. Pärast on jälle korras.

Lähituled on erinevate kaitsmete all aga lülitatakse korraga. Kaitsme ja pirni vaheline juhe? Kui on hästi ligipääsetav võib kontrollida läbiviikusid, murdekohti, pistikuid jms. Kui ei siis on muarust lihtsam uus juhe vedada ja asi unustatud. Vana tuleb siis loomulikult nii kaitsme kui pirni küljest lahti ühendada.

Kui auto kunagi müüki peaks minema ega uus omanik tegijat hea sõnaga ei meenuta. Sest ta ei saa aru mis juhe sinna on veetud. Aga see küsimus peaks juba võõra mure kategooriasse kuuluma.

Koormusega katsetamisega tulevad põhiliselt välja kohad, kust juhtme soon on murdunud (kord annab ühendust, kord ei anna, peale natukest töötamist nagu vool kaoks) või pooleks oksüdeerunud. Kui kogu juhet saab näpuvahel veeretada, siis muidugi tuleks kõigepealt näpuvahel.

Kui autol on nn pulkkaitsmed (80ndatel üli levinud), siis kummalisi asju juhtub sellest, et klemmid ei pigista kaitset piisavalt tugevalt, ajapikku tekib klemmide ja kaitsme otste vahele oksiid, mis pikemal töötamisel muutub tuliseks ja siis äkki vool kaob. Abiks on peenikese liivapaberiga aeg-ajalt nii klemme kui kaitsme otsi puhastada.

Korras juhtme soonele ei tee natuke tugevama voolu sisse laskmine hetkeks midagi. Küll aga hakkavad kärssama igasugu mädad ja oksüdeerunud kohad.
Ja katsetada ei maksa nii, et sa katsetatavat juhtmelõiku ise ei näe. Sa ei leia vea kohta üles ja katsega võib soon pooleks põleda.

Näiteks Volvo P2-l on sellised kummalised põhjaalused juhtmed (nt udutuled, aknapesu pumbad jne), kus ühel hetkel vool kaob ja uurimisel avastad isolatsiooni seest rohelise vasepuru.

Üks asi veel. Kui soetate endale autosse või garaazi süsihappekustuti, siis see peab olema tavapärasest pulberkustutist vähemalt 2 korda suurem. Kustutustõhusus on madalam, kuid see ei riku salongi, juhtmestikku jne - kui vaja peaks minema.

Ehk kui sõiduautosse peetakse miinimumiks 2 kg pulberkustutit, siis sama efekti saamiseks peab süsihappekustuti olema 4-5 kg.

Ja loomulikult, ülaltoodud katsetamine on riskantne, kui pole endas kindel, ära parem tee. Üldiselt tagab ohutuse see, et uuritav juhtmestik peab terves ulatuses näha olema (eespool kirjutasin, miks).

Üks nüanss veel - pilukate autodel kipuvad olema juhtmed nagu hiina mänguasjadel, ülimalt peene vasksoonega. Seal ma parem ei katsetaks.

Kehv ühendus kipub soojenema. Te termokaamerast pole midagi kuulnud?