www.militaar.net

Internetist leidsin statistilise info, kus oli kirjas, et vee kasutus Ukrainas on keskmiselt 325 m³/aastas 1 inimese kohta (sinna on sisse arvestatud ka tööstus ja põllumajandus).
Kui seda hakata tagurpidi arvutama, saame, et silla külge peaks kinnitama juba neid 2 m läbimõõduga torusid 3 tk (vajadus ~20 m³/sek).

http://www.fao.org/nr/water/aquastat/co ... gions/UKR/

Lisaks tuleks kasutusele võtta vana hea idee Siberi jõgede tagasipööramisest, sest Kubanis endas ei jätku piisavalt vett, rääkimata selle Krimmi saatmisest.

Во-вторых, Кубань сама не обременена излишками воды, чтобы брать на баланс еще и двухмиллионный Крым.
https://www.gazeta.ru/comments/2016/10/ ... 0747.shtml

Taaniel Tina kirjutas:Internetist leidsin statistilise info, kus oli kirjas, et vee kasutus Ukrainas on keskmiselt 325 m³/aastas 1 inimese kohta (sinna on sisse arvestatud ka tööstus ja põllumajandus).
Kui seda hakata tagurpidi arvutama, saame, et silla külge peaks kinnitama juba neid 2 m läbimõõduga torusid 3 tk (vajadus ~20 m³/sek).

http://www.fao.org/nr/water/aquastat/co ... gions/UKR/

Siit tekib kohe uus küsimus kas sillakonstruktsioonid on sellisele lisakoormusele arvestatud? Vaevalt küll. Lihtsam oleks torud merepõhjast vedada aga põhjaga on seal nagu on - vajub läbi ja toru katki.

Tallinna ja Maardu linnas kulutatakse aastas 25 miljonit m2 vett aastas, mis teeb 56 m2 aastas inimese kohta. Põllumajandust siin sees pole (kui natuke aianduspoode välja arvata), mingil määral tööstust on. Minuteada linnas üle 500 mm veetorusid nagu polegi. Võrdluseks lihtsalt.

Lihtsalt remargi korras m2 on huvitav mõõtühik vee mahu mõõtmiseks.

https://www.infox.ru/opinion/253/kuprik ... e=infox.sg

Hiinlased kasvatavad tomateid Venemaal.

Paar täpsustust akf Trummile.
Tallinnas elab üle 400 000 elaniku, Krimmis üle 2 miljoni. Lisaks Eestis minu teada põldude kastmine ei ole väga levinud. Küll aga Krimmis. Nii saamegi poole meetrise
toru asemel hoopis suuremad diameetrid

Trumm ei väitnudki, et Tallinna ja Krimmi tarbimine peaks kuidagi võrreldavas suuruses olema. Ta lihtsalt tõi kohaliku näite mahtudest.

Krimmi põllumajanduse hävitamise all peetakse ilmselt silmas viinamarjaistanduste maharaiumist. Siin ei pea süüdlast kaugelt otsima - Gorba tegi ja Laar pääseb seekord puhta nahaga.
Kui riisi ja igasuguset muude lolluste asemel viinamarjale keskenduda võib asjal isegi jumet olla. Hakataks koduveini tegema ja memmekesed hakkavad seda tee ääres kolmeliitriste ,mannergutega müüma ja küll siis turistidki tulevad.

Vee leidmine onrohkem poliit-tehniline küsimus. Dubais keset kõrbe vett jagub ja Jaapan soolase ookeani keskel oma Venemaa suuruse rahvaarvuga pole samuti janusse surnud. Kasvatavad veel isegi riisi. Vett saab mereveest samuti magestada või kui tõsine häda käes, siis lüüakse mõnele Antarktikas lahtimurdunud jääpangale konks selga ning pukseeritakse aakrik Krimmi randa. Dubai liivaneegrid mingil ajal lubasid niimoodi teha kuid neil tuli naftadollarite peal elades ilmselt uusi mõtteid.

Merevee magestamine ei tule sealkandis hästi jutuks mitmel põhjusel. Vesi tuleb hiidkallis, protsess vajab kõvasti elektrienergiat ja mis peamine- tekitab rohkelt suht-koht toksilisi jäätmeid, milliste ladestamine poolsaarel muutub probleemseks

Mis selle Krimmi vee teemal nii palju elektrone raisata... Ukraina kanal on suht. hiline nähtus, elasid seal enne ja elavad nüüd samamoodi nagu enne seda kanalit. Väikest viisi põllumajandust on, aga steppi enam ei niisuta ja kogu lugu. Viinamarju kasvatatakse rannikualadel, kus niiskust selleks jätkub, põhjapoolne stepp ei olegi viinamarjadele hea kasvukoht, seal võib talvel liiga külm olla. Et elanikke on juurde tulnud, siis natuke kitsas veega on, aga kuidagi elavad ära.

Lemet kirjutas:Merevee magestamine ei tule sealkandis hästi jutuks mitmel põhjusel. Vesi tuleb hiidkallis, protsess vajab kõvasti elektrienergiat ja mis peamine- tekitab rohkelt suht-koht toksilisi jäätmeid, milliste ladestamine poolsaarel muutub probleemseks

Kallis see vesi on ning põllumajandust (riisikasvastust näiteks) magestatud veega ei edenda kuid mingisuguses mahus on see võimalik. Iisraeli väisates selgitasid juudid, et neil on selles vallas uusim tehnoloogia ja oluline osa (protsenti ei mäleta ja ei hakka huupi pakkuma) veest saadakse magestamise teel. Toksilistest jäätmetest, mis eelkõneleja poolt väidetuna on "põhiprobleem", ei räägitud midagi, soola tootmine jääkidest oli küll jutuks. Toksliste jäätmete probleemi kohta paluks viidet (kui on hea artikkel), kuulujutte ja vandenõuteooriaid oskan ise ka googeldada.

Veetarbimise arvestusse tuleks lisata asjaolu, et vähemalt põllumajanduses on tarbimine sesoonne (suvel tarbitakse, talvel mitte), seega tuleb toru jämedust suurendada või ehitada reservuaarid. Lahtiste veehoidlate puhul tähendab see lisakadu, kinniste puhul hinnatõusu.

Iisraeli väisates selgitasid juudid, et neil on selles vallas uusim tehnoloogia ja oluline osa (protsenti ei mäleta ja ei hakka huupi pakkuma) veest saadakse magestamise teel.

Noh, juutidel on ka väga hästi välja arendatud niisutustehnoloogiad, mis muudab selle asja veidi rentaablimaks. Krimmi puhul pole ma kindel, kas kogu see seltskond on üldse nii pädev, et kogu asja mõistlikult toimima saada.

Krimmi põllumajanduse hävitamise all peetakse ilmselt silmas viinamarjaistanduste maharaiumist. Siin ei pea süüdlast kaugelt otsima - Gorba tegi ja Laar pääseb seekord puhta nahaga.
Kui riisi ja igasuguset muude lolluste asemel viinamarjale keskenduda võib asjal isegi jumet olla. Hakataks koduveini tegema ja memmekesed hakkavad seda tee ääres kolmeliitriste ,mannergutega müüma ja küll siis turistidki tulevad.

Antud business toimis Krimmis juba 1970ndate alguses ja tõepoolest, seal lõunaosas (Sevastopol-Balaklava piirkonnas), kanal valmis 1975. Liitrine purgitäis kodust viinamarjavenini maksnud 1 rubla, läksid taresse sisse, panid rubla lauale, kallati sulle "liiter" ja anti viil saia peale haukamiseks. Mul oli isa seal sõjaväes, on rääkinud. Tundub siis, et seal kasvatati neid viinamarju ka ilma kanali veeta.

Muidugi peale Tsernobõli polnud võib-olla see Dnepri vesi ka enam nii tervislik, oma 100 tuhat aastat lagunevate "mikroelementidega".

Jah: