www.militaar.net

Sul on attitude vale. Eduraportit on vaja, mitte sellist kiunu.

Kindlasti pole laeva loomine mingi elementaarne (koolifüüsika tasemel) probleem, mida igaüks lahendada suudab. Kuid kindlasti mitte (antud kujul) ka võimatu või mittelahendatav.

Kapten Trumm kirjutas:Kui horisontaalselt taha suunatud gaasid võivad mõnevõrra suurendada aluse kiirust, miks peab roolimees vastu esiklaasi lendama (sedasi liigutakse pidurdamisel)? Ujub, ujub, ole mureta.

Vastus vale. Proovi uuesti mõelda, mis suunas impulsi alus saab, kui rakett lendu läheb.

Illike kirjutas:Aga Sa liida numbrid kokku, mitte ära ütle, oh küll ta ujub.

Kapten Trumm kirjutas:Kui aluse kandevõime on ca 8 tonni (näiteks toodud alusel oli see juba pealisehitust arvestav), siis ma ei näe fundamentaalset probleemi, mis segaks sinna paigutamast 2 tonni põhirelvastust, 2 tuhat liitrit (1,8 tonni koos paagiga) bensiini, paarsada kilo elektroonikat ja paarsada kilo meeskonda.
RIB tüüpi aluse kandevõime ongi äärmiselt suur, tekita alustel on see lausa suurem kui aluse omakaal. Kõvakereliste aluste harjunul võib lausa uskumatu tunduda.

Ilmselt ka siia veel raketikonteinerite liigutamise süsteem, mis peab kannatama 5t koormust - kindlasti vähemalt paarsada kilo, pigem rohkem.
2t+2t+0,2t+0,2t+0,2t=4,6t
Kui nüüd arvestada, et 48kN on ligikaudu 4,8t. Siis 4,6+4,8=9,4t
Kandevõime oli 8t.
Mina ei oska öelda, mis sellest paadist raketi laskmise hetkel saab, igatahes mitte midagi head.

Kapten Trumm kirjutas:Kindlasti pole laeva loomine mingi elementaarne (koolifüüsika tasemel) probleem, mida igaüks lahendada suudab. Kuid kindlasti mitte (antud kujul) ka võimatu või mittelahendatav.

Sellele ei vaidle vastu, kuid enne kui hakata lahendusi tootma võiks ennast koolifüüsikaga kurssi viia.
Keegi ei vaidle vastu, et probleemi ei ole võimalik lahendada.
Vaieldakse vastu, et selle standardse riiulist võetava aluse baasil on problemaatiline antud ülesannet lahendada.

Nah!

Kui juba nii suur soov raketid merele viia on (veoauto asemel), võtke katamaraan!

Keegi ei vaidle vastu, et probleemi ei ole võimalik lahendada.
Vaieldakse vastu, et selle standardse riiulist võetava aluse baasil on problemaatiline antud ülesannet lahendada.

Probleemid jagunevad sel juhul kaheks - fundamentaalsed (nt x ühiku kandevõimega alusele pole võimalik panna 2x ühikut koormat) ja adresseerimist vajavad (kuidas ära suunata rakettide põlemisgaasid). Ärgem neid segi ajagem. 500 kg stardimassiga raketi lendulaskmine 15 m pikkuselt ja 12 tonniselt aluselt ei ole mitte fundamentaalne, vaid adresseerimist vajav probleem, see ei muuda kogu kontseptsiooni ainetuks, vaid vajab lahendamist. Fundamentaalne probleem on näites veel antud aluse võimetus opereerida laines üle 5 m (noh, sellise noore tormiga ei tule need dessandid ja ranna ligi muidugi) ja sõita jääoludes.

Riiulist või mitteriiulist - siin pole mõtet juuksekarva venitada. 15 m suurune alus on väikelaevatootja jaoks suur alus ja 50 tükki seeriatootmine. Ei ole mõtet väga traagikat luua, kui valmisdisain ei sobi täiesti - taolises koguses projekteeritakse asju ringi ja seadistatakse tootmist igas laevatehases. Vaevalt seda konkreetset Madera Ribsi alust on rohkem kui 5 tükki toodetud.

alari kirjutas:2t+2t+0,2t+0,2t+0,2t=4,6t
Kui nüüd arvestada, et 48kN on ligikaudu 4,8t. Siis 4,6+4,8=9,4t
Kandevõime oli 8t.

Kandevõime ei puutu suuremat asjasse. Laevukese mass puutub, sest sellest tuleneb selle inerts. Kandevõime on väga tihti palju suurem kui mass.

Riiulist või mitteriiulist - siin pole mõtet juuksekarva venitada. 15 m suurune alus on väikelaevatootja jaoks suur alus ja 50 tükki seeriatootmine. Ei ole mõtet väga traagikat luua, kui valmisdisain ei sobi täiesti - taolises koguses projekteeritakse asju ringi ja seadistatakse tootmist igas laevatehases. Vaevalt seda konkreetset Madera Ribsi alust on rohkem kui 5 tükki toodetud.

See riiulist laiatarbepaadi võtmine oli sinu väide. Kas Sa oled nõus, et seda teemat me enam ei puutu? Ei ole, et võtame riiulist aluse ja lappame asjad peale, vaid enne on vaja püstitada lähteülesanne ja selle järgi projekteerida. Mida ka siin pidevalt on seletatud.

See 4,8 tonni (raketi stardi mõju) on siin oma elu juba elama asunud. Esiteks - kui vaatate minu algset "disaini", siis olid reflektorid tööasendis seal umbes 45 kraadise nurga all (ühesõnaga poolviltu). Sellisel juhul jaguneb see 4,8 tonni horisontaalseks ja vertikaalseks komponendiks, mis "poolviltu" on kumbki 2,4 tonni.

OK, tegelikult puutub kandevõime ka asjasse. Koos faktiga, et ahter on laskeseadeldistega nagunii maksimaalsele lähedaselt koormatud.

Kapten Trumm kirjutas:See 4,8 tonni (raketi stardi mõju) on siin oma elu juba elama asunud. Esiteks - kui vaatate minu algset "disaini", siis olid reflektorid tööasendis seal umbes 45 kraadise nurga all (ühesõnaga poolviltu). Sellisel juhul jaguneb see 4,8 tonni horisontaalseks ja vertikaalseks komponendiks, mis "poolviltu" on kumbki 2,4 tonni.

Niimoodi vektoritega ei arvutata, mõlemad "poolviltu" on 3,4 tonni

Sellisel juhul jaguneb see 4,8 tonni horisontaalseks ja vertikaalseks komponendiks, mis "poolviltu" on kumbki 2,4 tonni.

Niimoodi see asi ikkagi ei toimi. Vastasel juhul on insenerid aastasadu ferme valesti arvetanud.


Ma võtsin vahelduseks jälle ette reaalsed pildid ja hakkasin mõõtma. Aluseks võtsin Trummi poolt pakutud RIB paadi ja konfiguratsiooni ning kõrvale hiinlaste C-14, mida iraanlased kasutavad raketikaatritena. Esimene asi millele tähelepanu võiks juhtida on rakettide asetus. Hiinlased on aluse oluliselt laiemaks teinud, et raketid võimalikult servale ära mahutada, lisaks on raketi tagumine ots vette suunatud. Ilmselgelt ei soovitud neid rakette üle kaatri katuse lasta. Tegelikkuses on tegu katamaraaniga, mis on just nimelt stabiilsuse huvides kaatri põhjaks valitud.
Trummi RIB antud juhul ei sobiks selliseks lahenduseks, sest see peaks olema veelgi laiem, kuna servades pontoonid ei ole mõeldud raskusi ega raketi kuuma juga kannatama. Sarnase konfiguratsiooniga RIB peaks olema vähemalt 1,2 meetrit laiem, mis teeks üldlaiuseks tervelt 6 meetrit. Tegelikult pole ma aga üldse kindel, kas rakettide laskmine RIBilt oleks mõistlik. Pontoonid tuleks terves ulatuses tulekindlate materjalidega katta.
Teine ilmne probleem on plastpõhja jäikus. Kui raketid asetada servadesse, siis ilma oluliste tugevdusteta jääks see väga vedelaks. Tugevdused muidugi lisavad jälle kaalu, suurendavad süvist ja üldse kogu see asi nõuab ilmselt uut paadi kuju.
Kolmas probleem on seotud sensoritega ja üldse navigatsiooni ning sidega. Nimelt, kui jääda Trummi "disaini" juurde, siis poleks neid lihtsalt kuhugi panna, sest nad jääksid raketile ette. Samuti ei saa rakettide endi sensoreid kasutada, sest paadi pealisehitus blokeerib nende vaatevälja. Sellest tule eemale juhtimisest ma ei hakka rääkimagi, sest kogu teema on minu arust juba niigi absurdne.
Viimane asi, mis väärib tähelepanu on see, et hiina kaatritele on asetatud palju väiksemad raketid, millel on väike lõhkepea (~30 kg) ja oluliselt väiksem ulatus. Iraanlased on suutnud ka suuremad raketid (Pingviini mõõtu, aga väiksemates konteinerites) peale kruvida, kuid nähtavasti on nad selleks aluse "õlgasid" veelgi laiendanud ja tugevdanud.

Põhimõtteliselt ainuke viist kuidas nii pisikest raketikaatrit ehitada ongi hiinlaste C-14 paadi näol teostatud. Mingeid muid asjalikke alternatiive ma ei näe.

Äkki pole hiinlastel lihtsalt vajadust - "suuri" rakette kandvaid suuri aluseid on piisavalt ja kogu see "terviklahendus" rannakaitseks on samuti olemas?

Meil on selleks akuutne vajadus (minuarust). Et peale aluste ostmist jaguks raha ka raketivaruks ning mereseireks, ei saa me alustele kulutada rohkem kui 100 miljonit. 100 miljoni eest osta vajadus (nt 3 alust) tähendabki, et need on relvastatud ja varustatud umbes nii nagu eespool näiteks toodud Kindral Kurvits (mis maksis 30+M). See tähendab, et lahinguvõimetud VF mereväe vastu (isegi tänase seisuga). Siis on realistlik soetada ka VF laevastiku vastu arvestatav raketikogus (alla 100 raketi nagu suurt ei mängi) ja võtmepiirkondade mereseire radarid. Kui panna alustele 300M hakkama jääb valida veel kas minimaalne raketikogus või võtmepiirkondade mereseire. Nullsumma mäng. Kui kulutada Mev soetusteks 5a jooksul ca 2/3 KV relvastuse ja tehnika hankerahadest (see ongi ca 400M), siis rohkemat me välja ei vea, härrased.

Põhimõtteliselt ainuke viist kuidas nii pisikest raketikaatrit ehitada ongi hiinlaste C-14 paadi näol teostatud. Mingeid muid asjalikke alternatiive ma ei näe.

Kui ekskurssida ajalukku, siis maailma esimene operatsioonivõimeline raketikaater ehk vene Komar-klass (projekt 183R) pole midagi muud kui vana projekt 183 torpeedokaater, millele olid pandud kõrgele teki kohale kaks 2,5 tonni kaaluvat tiibraketti, aluslaev oli täpselt sama pikk ja lai ning samasugusest puust tehtud. Kuna ka raketikaater oli tehtud puust, siis süttimisprobleemi fikseerida ei õnnestunud.

Sellise ülesande püstitusega- 15m paat ja kummist, eeldaks teistsugust relvasüsteemi kui kuuma stardiga NSM.

Midagi sellist : https://youtu.be/DVbqJOsrYPI

juttu ka juurde

The SS-N-16 (Stallion) is a Russian 650mm calibre anti-ship missile capable of being fitted with a 10-20 kT warhead or a Type 40 torpedo. The SS-N-16 Stallion ASW system was deployed in 1979-1981. This non strategic weapon has a range variously estimated at between 50 kilometers and 100-120 kilometers. The SS-N-16 concept is a unique antiship cruise missile that can carry alternatively a high-explosive charge to destroy surface ships or a torpedo for use against submarines. This type of weapon can be used by surface ships or submarines, as with the American AGM-84 Harpoon, although they are not equivalent. The diameter of this type of missiles is so large that it must be launched from 650 mm tubes, and cannot be carried in the standard 533 mm torpedo tubes. The RPK-6 Vodopod is the surface ship system, firing the 83R torpedo carrying or 86R nuclear depth charge, while the RPK-7 Vodopei is the submarine system.

It cold-launches from the ship’s torpedo tube via compressed air, then it disappears under the water’s surface before blasting off in spectacular fashion on the way to its target, which can be almost 60 miles away.
It can be armed with a 400mm torpedo, a unitary warhead (for attacking surface targets), or a nuclear depth charge. This makes the missile very versatile, especially for smaller surface combatants that can only accommodate a single missile system.

Tänapäeval peaks meil olema käeulatuses muuhulgas kõikmõeldavad allveelaevalt lastavad NATO rakett-torpeedod..

Ja NSM on jube monofunktsionaalne nagunii.