www.militaar.net

Malm vist on ikka eraldi? Mu meelest magnet malmi väga ei võta ja sorteerimisel on magnetism kasutusel, mu teada.

wolfgang kirjutas: ↑14 Aug, 2025 9:27 Malm vist on ikka eraldi? Mu meelest magnet malmi väga ei võta ja sorteerimisel on magnetism kasutusel, mu teada.

Samas malm on ka kõige vähem legeerivaid ühendeid sisaldav sulam. Seal on pmst. ainult raud ja süsinik. Viimast on nii palju, et see rauas ära ei lahustu ja moodustub süsiniku pesasid. Süsiniku välja põletamine ja kontrollitud tagasi panemine on niikuinii terase ümbertöötlemise standardne osa.

Malm hakkab magneti külge täpselt samamoodi kui tavateras.
Mõned legeeritud terased ei jää magneti külge. Mangaanteras on kõige levinum.

Kuusakoski Paldiski laevad lähevad Türki. Tihti vanakooli martäänahju ja sinna võib igasugust paska loopida. Türklased teevad sellest ehitusarmatuuri, katuseplekki ja muud vähenõudlikku kraami.
Eestis polegi nii suuri koguseid et saaks midagi väga eraldi koguda.

Ma olen Kuusakoskis korduvalt käinud ja must raud läheb igal pool ühte hunnikusse. Erandi moodustavad romusõidukid, neid nad üritavad mingis ulatuses lammutada ja materjale eraldada. Mingi sorteerimine ja mustast metallist osade eemaldamine toimub värvilise metalli puhul (mille kilohinnad on ka palju kõrgemad). Vanasti oli hea tava ka kuusakoskit petta, et hunniku sees olid mingid ämbrid-nõud, mis olid täis kruusa ja kuhu peale oli natuke metallisodi pandud. Nüüd nad sorivad nõud läbi. Ja peale purustamist see kruus sorteerub muu sodiga välja (nt plastmass).

Viimane kord vedas ka, keegi oli toonud mingi mosse romu ja selle pagasnikus oli kolm täitsa korralikku nukkvõlli. Mul juba mõnda aega näpud sügelevad, et tjuuniks mõne mootori ära. Neist saab saksas teha sellise nuka nagu ise soovid. Sealt saab muidu vajaliku ka kaasa viia, lihtsalt paned autosse ja tühja auto kaalumisel läheb selle jupi kaal ära antud metalli kaalust maha.

Ma olen algselt EMEX-is ja selle jätkuna Eesti Kuusakoskis kokku ca 15 a töötanud. Ehk ei jaksa vaielda

Eriti ei sorteerita sellepärast ei kogused on väikesed ja laevatäit muidu jäädki kokku korjama. Konkurendid , Cronimet või endine Refonda müüvad vahel väikeste laevadega ja neil on natuke teistmoodi. Ja kui tähelepanelikumalt vaatad on ka Kuusakoskil stantsijäätmed, galvaniseeritud plekk ja veel üht- teist eraldi kuhjades. Need lähevad sama laevaga kuid eri trümmides.

Romusõidukeid mitte "ei ürita lammutada" vaid lammutatakse Tallinna veskis. Samasugused lähimad veskid on Riias, Peterburis, Vantaal jne. Selline materjal mida magneteid ei eralda aga raha maksab läheb Soome Heinola tehasesse kus kõik üksipulgi lahti harjutatakse. Robotliinidel.
Ka jälle sellepärast et mingi 10 000 romusõiduki pärast ei tasu sellist liini iga veski kõrvale üldse püsti pannagi.

Ma käisin Paldiski omas paar nädalat tagasi ja seal oli automaksu tulemina toodud päris suur rivi autoromusid.
Ühte neist (VW Sharan) üritas platsitöötaja lammutada tõstuki ja ihurammu abiga. Mis asjast lõpuks sai, ei teagi, polnud aega oodata.

Platsitöötajal võis endal selle auto küljest midagi vaja olla. Niimoodi et rebitakse tõstukiga mootor küljest, võetakse vajalik vidin ja visatakse ülejäänu kuhja tagasi on kiirem kui remonditöökoja kombel teha.
Üldiselt lähevad need romud tagasi reisiga Tallinnasse kui auto sealt juba valmis materjali sadamasse toob.

Üldiselt nendest "recycled" asjadest ja matejalidest on alatasa pahandusi, ju siis pole ikka sama kvaliteetne kui "värske" materjal. Kuna seda metallikokteili on sisuliselt vaja süsinikust puhtaks põletada (et sinna siis kontrollitud kogus süsinikku lisada) pole see roheline mitte millegi muu kui selle poolest, et mingi kogus maad ja põhjavett jääb rüüstamata, kuna rauamaaki vajatakse vähem.

Et vanasti pidasid asjad paremini vastu, on ühe asjana tingitud sellest, et nad polnud "rohelised". Üks minu lemmikteema on autode poldid-mutrid, mis kuskil 1990ndateni olid üldiselt kaadmiumi sisaldava pinnakattega, mis võrreldes elektrokeemilise tsingiga (täna kaetakse polte sedasi) on palju vastupidavam ja roostekindlam. Sellised poldid tulevad ka 30a vanusena ilusti lahti, kuid hallid tsingitud poldid mädanevad raginaga juba paari aasta järel.

Näiteks tellides Veho varuosaletist veermikupoldid 1994 Mercedesele, ei saa sa sealt enam algupäraseid kollaseid kaadmiumpolte, vaid tavalisi tsingituid, millel transpordi käigus on juba osa tsingist maha kulunud, kui poldid pakendis üksteise vastu kolisevad. Need kollased poldid, mida autode taastajad kasutavad (nt Volta Galvaanika) on aga lihtsalt värvipigmendiga elektrokeemiline tsink - seda saab igas värvis, kui vaid pigmenti on.

Kaadmium on tsingimaagi hulgas. Loetakse ohtlikuks raskemetalliks ja ilmselt on EL rohelised niisuguse ära keelanud. Nagu suure väävlisisaldusega nafta vms.

Kui hobiautole ilusaid kollaseid polte vaja on siis võib olla et kõlbab nikeldamine. Kroomitud asjad säravad külmalt, nikkel on hulga kollasem. Vanasti kui jalgrattad tulid siis ikka nikeldati. Kroomimine on muteada hilisem ja odavam tehnoloogia. Nikkel toorainena on ka hulga kallim.

Täna pakutakse Eestis elektrokeemilist tsinkimist kollase tsingiga (st kollase pigmendiga), mis on visuaalselt kõige lähedasem kaadmiumile.
Olen oma autojuppe seal teha lasknud. Paraku mingi hetk hakkasid need Volta tädid puiklema, kuna mingid idikad olid toonud puhastamata juppe, mis samas vannis puhastega rikkusid kogu partii.

Mina näiteks puhastasin kõik ise ära, nitrolahustis õlist-rasvast puhtaks, siis terasharjaga/turbiiniga lahtine rooste maha ja kui vaja, siis keerme ülekeeramine ka. Aga noh, paari jobu pärast kannatavad kõik.

Minuteada vanatehnika hindajatele see kollane tsink sobib, tean paari autot, mis on sedasi oma musta numbri saanud. Esindusest ostetud hall tsingitud polt on kindlasti mitteorginaalsem.

Kapten Trumm kirjutas: ↑14 Aug, 2025 15:25 Minuteada vanatehnika hindajatele see kollane tsink sobib, tean paari autot, mis on sedasi oma musta numbri saanud. Esindusest ostetud hall tsingitud polt on kindlasti mitteorginaalsem.

Vanatehnika hindajad lähtuvad kuidas auto tehasest tuli. Kui oli tsink või kaadmium siis selline see peab ka olema. See mis B-jupi müüjad praegu pakuvad ei oma tähtsust - kui on originaalist teisiti saab miinused.

Olles mõlemat näpu vahel veeretanud - ega silma järgi vahet ei tee, eriti kui sellest poldist paistab alt vaadates vaid poldipea. Minuteada meie mustad numbrid kaadmiumi ei kasuta (kuigi neid saab maailmas teenusekorras siiski teha).

Sellised matthallid tsinkpoldid kindlasti omal ajal kasutusel ei olnud, need on hiljem varuosalattu toodetud ja juba tänapäeva reeglite (no kaadmium) järgi. Seda halli tsinki pakuvad kõik, ka esindus toob sulle tehase laost sellised. Olen neid nii BMW kui mersu esinduse varuosaletist ostnud.

Väga hea, et e-autodel ei ole keskel käigukangi, sest see võimaldab valida autost väljumise suuna kui see põlema süttib.

Eal ei väsi vaatamast voolavat vett, põlevat tuld ja töötavaid inimesi(päästjaid).
Põlevad E-autod ja miks:
https://www.youtube.com/watch?v=NSJsRdG ... hinaInside

Siiani statistiliselt põlevad ICE autod tihedamalt (tulekahju per 100 000 autot)

AMvA kirjutas: ↑16 Aug, 2025 9:22 Siiani statistiliselt põlevad ICE autod tihedamalt (tulekahju per 100 000 autot)

See on kahtlemata tõsi, kuid sisepõlemismootoriga auto põlenguga saab enamasti käsikustutiga hakkama ja auto sõidab pärast parandamist lustlikult edasi. Liitiumaku põlengule tegelikult lahendust ei ole ning sõiduki häving on täielik.
On erinevus?