www.militaar.net

Peavoolumeedia kirjutas:Suht arusaamatud ehk siis jampslikud stsenaariumid on olnud näit. Arctic Sea (Soomest - Alžeeriasse teel olnud kaubalaeva hõivamine Eesti/Läti piraatide poolt) ning ka väidetavalt riiklikult väljakoolitatud "jalkarohemehikeste" toorevõitu peremehetsemine Prantsusmaal (suvisel jalka EM-il).

Efektiivne lennujaama stsenaarium (esimesena pähe tulvav fantaasia) võiks olla u. järgmine: maandub Moskva-Tallinn liinilennuk, jääb ülbelt keset lennujaama ainukest maandumisrada seisma blokeerides selliselt kogu muu lennutegevuse. Moskvast tehakse 2 minuti jooksul kiire ja jõuline avaldus, mille sisu on lühike aga suht freezy "Tallinnasse maandunud reisilennukis on massihävitusrelv" palume mitte rapsida ning jõudu kasutada, vaid asuda Moskvaga konstruktiivsesse dialoogi "vene keele, piirkondliku autonoomia, inimõiguste, valimisõiguse laiendamise, ajaloo mittevõltsimise, pronksmehe tagasitoomise või mis iganes imelikes küsimustes".
Järgneb 3 nädalat "jäist higistamist" ja lennuk lendab tagasi, tulemuseks diplomaatia võit ehk mingid uued konstruktiivsed kohustused...

See pole, minu arvates, usutav. Tuumarelva avalik istutamine võõra riigi pealinna on asi, mida pole suutelised alla neelama, piltlikult öeldes, ka Itaalia kommunistid.
Venemaa tõenäoline taktika on, minu arvates, selline, mille juures võib teha lolli nägu ja öelda "Mina vä? Aga mind pole seal ju.", vähemalt näiliselt. Otsest vastandumist tuumarelva tasemel küll hästi ei usu.

Ma ka pigem kaldun arvama, et jamade korraldamisel on venelastele väga tähtis usutava eituse tekitamine, et oleks voimalik vähemalt näiliselt väita, et Moskva ei ole asja taga, vaid mingid kohalikud tegijad. Sellepärast ei ole eraldusmärke voi on mingid suva ristkylikud, kuigi nende kandjate taga on aimata GRUd ja VDVd. Tuumarelva varastamine ja lennukiga teise riigi pealinna toimetamise lavastamine oleks ikka päris keeruline, ning valitsuse alluma sundimine voi kogu riigi vallutamine nouaks palju vaeva, ilmselt loogilisem oleks venekeelse piirkonna eraldamine Eestist ja sinna oma sinikiivrite sisseviimist kohalike slaavlaste kaitsmise eeskujul. Soodsa meeleolu hoidmiseks jahvatab Vene siseriiklik propaganda pidevalt ja NATO soomuspataljonil on ka raske midagi aidata, kui peamiselt löögijouks on triibulise särgiga "kohalikud talumehed" relvastamata inimestega segamini. See oleks ikka peamisel PPA ja KL ning alles viimases hädas EKV teema.

Kui ilmtingimata mingit täiesti naeruväärset viigilehte vaja on siis saab Aerofloti asemel liinile lubada mingi Luganda Airi või Donbass Avia (näit. asenduslennuk) ja ka massihävitusrelv on ikkagi suurem mõiste kui tuumarelv.

Kui mängu alustada kohe all-in (tuumarelva ähvardus), siis on võrdlemisi keeruline olukorda eskaleerida juhul, kui teine pool võtabki mängu vastu. See oleks küll väga "leidlik" aga ülimalt vähetõenäoline.

nimetu kirjutas:Minu mõttelend oleks kõige selle kõrval küll üsna fantaasiavaene.

No need on Su enda sõnad, eksole

Kõik mis järgnes, tuli ühest või teisest kohast tuttav ette. Paraku on idanaaber viimastes konfliktides näidanud väga head fantaasiat ja palju end korranud ei ole. Seega eelmisteks sõdadeks valmistumine meile edu ei too.

arvan, et hetkel, kui mina ütlen "invasioon" ja sina vastad "politsei", on meie diskussioon ennast ammendanud.

Muidugi, muidugi, sedapalju lihtsa asja peale, et näiteks jaanipäeva hommikul on meil lademes võtta seltskonda ca 800-1000 matsi ellimineerimiseks ja seda veel ca 15-20 minuti jooksul ma oma sinisilmsuses muidugi ei tulnud...

Jaa-jaa, jaanipäeva hommikul on Kulibin eriti tige ja ei maksa rohemehikestel midagi head oodata.
Vihkan riigipühasid... Rikuvad normaalset rutiini. Eriti vihkan jõule ja sellele eelnevat hallelujah kammajaad.

Ehk kehtib mujalt levinud ütlus, et Kulibin ei maga, vaid ootab.

Kriku kirjutas:Minu arust on küll vahet. Iseseisva operatsiooni puhul ei suuda ma ühtegi mõistlikku põhjust välja mõelda, mida niimoodi üritama peaks. Valitsust nii ei kukuta, panka ka ei röövi. Üleüldse tundub olevat üheotsa pilet. Muidugi võiks nad lihtsalt mööda linna ringi sõites ning pomme pildudes ja suvalisi inimesi maha lastes suurt kahju teha, aga see oleks olemuselt IS operatsioon, mitte Venemaa oma. Lõpuks on ju ajaloost näidegi olemas niisugusest husaarlusest - Pristina lennuväli hõivati (küll maad mööda), aga keegi krt ei saanud aru, milleks seda vaja oli.
.

Kabuli ja Praha kukutusrünnak planeeriti sama malli järgi ja samade meeste poolt. Kuigi otsus Afganistani siseneda võeti vastu alles 12.12.1979, käis juba aprillis Kabulis olukorda hindamas kindral Aleksei Jepišev, kes 1968ndal Praha operatsiooni planeeris. Sügissuvel väisas Afganistani ka asekaitseminister Aleksandr Pavlovski, kes kah olnud Praha sündmustes tegev. Selline paralleel vihjab võimalusele, et ka opertasiooni eesmärk oli sarnane.
Mulle tundub, et rünnakute eesmärgiks oli piltlikult öeldes ülekäte läinud sulase korralekutsumine.

On teada, et Brežnev vihkas Amini Taraki tapmise pärast. Oli ta ju Tarakiga lennujaamas kaamerate ees kaelustanud, kuidas sa nüüd sellise hea sõbra tapmisele läbi sõrmede vaatad?
Dubcek pääses Aminiga võrreldes kergelt. Aga võibolla tänu kindral Ludvik Svoboda sirgeselgsusele, mitte venelaste joviaalsusele. Arvata võib, et Brežnev Dubcekis inimlikult pettunud oli- on teada, et Dubceki eelkäijat Novotnyt ta sugugi ei sallinud, võibolla siis lootis Dubcekit pukki aidates temalt rohkem.

Nii et Eestis oleks vast mõtet tõsiselt arutada sihukest lennuvälja hõivamist, kui viimased 20 aastat oleks va rehvierakonna asemel venelaste sulane Savisaar pukis olnud... ja nüüd keelduks hoolimata selgetest korraldustest partei esimehe kohta loovutamast.

Kas selliseid kinninabimisrünnakuid on tehtud ka teiste suuremate riikide poolt? Usun, et hea otsimisega leiaks näiteid ka Aafrikast, kus nii prantslased, hispaanlased kui belglased oma endistes kolooniates langevarjureid alla loopinud (viimati minu teada prantslased Malis 2013.a.). Aga parim näide on vist operatsioon Just Cause Panamas aastavahetusel 1989-90.
https://en.wikipedia.org/wiki/United_St ... _Cause.jpg

See 20.12. 1989 alanud rünnak oli üks suuremaid langevarjudessante pärast Teist Maailmasõda, ikkagi ca 6000 meest hüppas lennukist alla minu teada. Ja kuigi esimesel päeval rünnati tervelt 27 sihtmärki, olid päris esimesteks rünnakuobjektideks Punta Paitilla tsiviillennuväli (kus paiknes presidendi lennuk!) ja presidendi isiklik kaater "Presidente Porras".
Aga see president Manuel Noriega oli ilmselgelt ülekäte läinud sulane- LKA agent, kellele tema kasulikkuse tõttu hämarates relva- ja rahapesutehingutes kaua aega igasugu sigadusi andestati. Selsamal 1989ndal sai peremeeste mõõt siiski täis ja tüüp üritati maha võtta,toetades valimistel tema vastaseid. Asi oleks kindlasti õnnestunud, kui tüüp oleks aktsepteerinud valimiskaotust. Just seda Noriega aga ei teinud. Valimisi vaatles USA poolt ekspresident Jimmy Carter-tema sõnul oli tegu ilmselge valimiste võltsimisega.
Kaatri uputamine läks korda. Neli SEALi lahingsukeldujat panid künale pommid alla ja lasid selle põhja, trotsides vette granaate loopivat ja tulistavat vastast. Pääsesid ka eluga tagasi, ehk küll pidid vastusõitva suurema laeva sõukruvide eest 40 jala sügavusse sukelduma, mis nende Draegeri akvalangide jaoks juba liiga suur sügavus, nimelt hapnikumürgituse ohu tõttu.
Aga lennuväljal läks kehvemini. Kell 00.30 maabus lennuvälja lähedal 3 SEALide rühma (peaks olema kokku 120 meest). Aga nende käsk olnud segaselt sõnastatud, mistõttu hakati hilinenult positsiooni vahetama. Valvemeeskond avastas nad ja avas tule, 3 SEAli langes ja 9 sai haavata. Siiski presidendi lennuk hävitati meilegi tuttava tankitõrjelasuga AT-4. Noriega ei saanud riigist lahkuda ja varjus esialgu Vatikani esindusse, kust ta aga valju rokkmuusikaga välja suitsetati.

Piiratud mahus üllatusoperatsiooniga Eesti seaduslikku võimu kukutada pole kuigi tõenäoline. Arvamus, et juhtimise ja side halvamise puhul see kuidagi väikeste jõududega ära õnnestub teha, ei ole kuigi reaalne, sest KV, KL ja politsei suudavad tegutseda seaduse alusel küllaltki autonoomselt. Ma ei kujuta ette sellist erioperatsiooni. Nii palju on kohti, kus või tekkida mingi krutsiaalne ebakõla või valearvestus ning läbikukkumise tagajärjed oleks siis Putjale ebameeldivad.
Küll aga on võimalik, et erioperatsioon eelneb mingi Eesti osa hõivamisele või täismahus kallaletungile eesmärgiga nõrgestada vastupanu.
Ka Afgas ja Tšehhis järgnes ju erioperatsioonile ikkagi suuremahuline invasioon. Tšehhi muidugi tõenäoliselt teadis, et invasioon on tulemas, kuid ka siin mängis oma rolli Svoboda, kes vältis sõda ja ei lubanud vastu hakata. Afgas aga valitses paras segadus - kui riiki on lühikese aja jooksul paar korda juba pööratud, siis polegi nagu aru saada, millal tuleb täiega vastu hakata välisinvasioonile.

Meil on õnn või õnnetus olla alliansi kaitse suhtes "tiival" (no vähemalt "keskrinde" mõistes). Tiivalt mõjutamine on ajaloos levinud võte mõjutamaks vastast kuskilt mujalt. Täna pole sugugi võimatu variant, et allians ja VF lähevad karvupidi kokku nt Krimmis või Süürias. Kui seal raskuspunktis hakkab idanaaber alla jääma, järgneb tiiva mõjutamine.
Edasi oskate juba ise mõelda. Sellise üllatusrünnaku eesmärk võib ka allianssi veenda, et järgneb invasioon (kuigi tegelikult ei järgne), lihtsalt konventsionaalset faasi ei tulegi.
Rohemehikesed istuvad nt pantvangidega koos uuesti lennukile ja teevad pärast lehva-lehva, pantvangid saame tagasi Luhamaa piiripunktis järgmisel hommikul.

Kapten Trumm kirjutas:Rohemehikesed istuvad nt pantvangidega koos uuesti lennukile ja teevad pärast lehva-lehva, pantvangid saame tagasi Luhamaa piiripunktis järgmisel hommikul.

See tegi tuju heaks . Lennujaamas igapäevaselt tülpinud näoga kohvreid loopival Andreil ja Olegil on kindlasti hea meel, et saavad VDV pantvangina veidi seikluslikumalt aega veeta. Seda meie idanaabri NATO-vastase ründe ja sellest tulenevate tagajärgede arvelt.

Kapten Trumm kirjutas:Rohemehikesed istuvad nt pantvangidega koos uuesti lennukile ja teevad pärast lehva-lehva, pantvangid saame tagasi Luhamaa piiripunktis järgmisel hommikul.

Ja istuvad seal lennukis kui kaua, sest vahepeal oleme lennurajale lükanud mõned veokid ette ja pannud täpsuslaskuri ja kuulipilduja neid katma. Ning istuvad seal lennukis ja istuvad. Pantvangidega või ilma, vahet enam pole.

Minu arvates on igasugu kiiretes vägede paiskamises pikkade vahemaade taha peamine kysimus, mis edasi saab, ehk kuidas inimesed sealt tagasi tuua? Selleks peab vettpidav plaan olema, muidu on tegemist enesetapurynnakuga ja selliseid lolle on vähe, kes on nous yhe otsa pileti ja toitjakaotuspensioniga omastele. Kui suuremat sissetungi ei ole voi see takerdub, siis on lennuväljal kiiresti padrunid ja toit osas ja antakse ennast eestlastele vangi teadmisega, et mone aasta pärast lastakse ikka koju. Reaalselt suudetakse kaasa tassida 2-3 päeva laskemoon, isegi kui lennuk on katuseni täis, on see maksimaalselt 1 nädala varustus. Kujutage ette, kui vastik on istuda ohukesest plekist lennukis padrunikastide vahel keset lagedat teadmisega, et iga relvata liikuvat inimest tulistatakse jalgadesse ja relvastatud ylakehasse ning suurema jama korral hakkab kaudtuld sadama? Ilmselt mingi sellise käsu meie täpsuslaskurid saaksid. Samas piirajatel probleemi ei ole, pannakse yksused roteeruma, nii et osa on kogu aeg valves, teise puhkavad ja kolmandad on häire korral suutelised kiiresti positsioonidele jooksma.

Ja istuvad seal lennukis kui kaua, sest vahepeal oleme lennurajale lükanud mõned veokid ette ja pannud täpsuslaskuri ja kuulipilduja neid katma. Ning istuvad seal lennukis ja istuvad. Pantvangidega või ilma, vahet enam pole.

Seepeale tuuakse sulle esimene pantvang lennuki uksele ja lastakse tal telekaamerate ees ajud välja. Siis võetakse ühendust lennujaama juhtimiskeskusega ja öeldakse, et iga 10 minutit tõkkeid või muud tegevust, mis segab nende lahkumist, toob kaasa järgmisel pantvangil avaliku ajude välja laskmise. Mina vähemalt vastase asemel nii teeksin oma inimeste päästmiseks. Kui ka CNN pole, siis meil on olemas nutiseadmed, youtube ja muu taoline, millega taoline asju avalikuks teha.

Kujutage ette, kui vastik on istuda ohukesest plekist lennukis padrunikastide vahel keset lagedat teadmisega, et iga relvata liikuvat inimest tulistatakse jalgadesse ja relvastatud ylakehasse ning suurema jama korral hakkab kaudtuld sadama?

Arvad, et vastane selle peale ei tule ja selleks ei valmistu (arvestava koguse snaiprite kaasamisega koos termo, öövaatluse ja magnumitega)? Miks me arvame, et meie seda snaiprisõda seal üksi ja segamatult teha saame?