isakene kirjutas:Numaitia, igal madjakal on kaks otsa... ma usun, et mõnegi Lockheed Martini või Raytheoni häkkeri ja inseneri võtaks rõõmust ruigama, kui S-400 talle uurimiseks kandikul lauale tuuakse...?
Seal ei ole tegelikult midagi nii väga ülisalajast, mida uurida. Türgi sai endale vaid madalamale tehnilisele tasemele viidud lihtsustatud elektroonikalülitus elementide ning skeemide ja juhtimisrežiimiga varustatud S-400 eksportversiooni. See ei ole oma võimekuselt kuidagi võrreldav Venemaa enda relvastuses olevate süsteemidega. Taolise kraami peamine sihtrühm ongi valdavalt mitteusaldusväärsed arengumaad...Iraan, Süüria, Põhja-Korea....nüüd siis ka Türgi.
Venemaa enda lennuvahendite vastu see süsteem on väidetavalt kasutu.
Mingit erilist tehnilist oskusteavet selle süsteemi ostuga väidetavalt ei kaasnenudki.
Süsteemi lähtekoodidele, oma-võõras tuvastussüsteemidele ega tähtsamatele seadetele türklased väidetavalt juurdepääsu ei saanud.
Seega muutub küsitavaks kas nad on edaspidi üldse võimelised antud süsteemiga oma radareid, teisi õhutõrjesüsteeme, oma-võõras tuvastussüsteemi integreerima? Vastasel juhul muutub antud süsteemi efektiivsus küsitavaks?
Seega tuleb Türgil osta Venemaalt lisaks ka veel näiteks S-400 kaitseks täiendavaid radareid ja teisi õhutõrjesüsteeme.
S-400 müügi peamine eesmärk oli poliitiline, Türgi äralõikamine NATO, USA toetusest. Nii võib Türgi lääne päritolu sõjatehnika edaspidi sanktsioonide tõttu varuosade puudusel näiteks osaliselt seisma jääda ja praktiliselt ainuke kes teda nõus varustama ongi vaid teatud tingimustel Moskva.
Türgi ostis endale S-400 näol sisuliselt 2.2 miljardi euroga Moskvalt vaid Trooja hobuse?
The first suggests that the Turks may employ the system against Russia’s own aircrafts once the bromance between Putin and Erdogan is over and Moscow crosses Ankara’s red lines in the region. The second is that Turkey may transfer the S-400 technology to the Americans over a separate deal that, the narrative goes, would help the United States adjust their aircrafts for more effective engagement with the S-400 in case of a military conflict with Russia.
Andrei Frolov, editor-in-chief of Eksport Vooruzheniy (Arms Export), dismisses both allegations. “The systems that Russia supplied to Turkey are an export version of the S-400, which significantly differs from what Russia itself uses.
According to unconfirmed information from Russian sources, Russia has rejected Turkey's request for electronic codes and settings of S-400, including its "friend-or-foe" recognition system.
There is no doubt that Turkey’s S-400s will be blind to potential threats from Russia.
Contrary to vague statements from the Turkish authorities, Russia has clearly and repeatedly publicized that the S-400 deal does not provide for critical technology transfer to Turkey or joint production, even though such benefits formed much of Turkey’s justification for negotiating with Russia in the first place.
Without NATO interoperability, stand-alone S-400 batteries cannot operate at full capacity and their effectiveness will be limited to creating “local bubbles” protecting specific targets. This begs the question: who exactly is Turkey trying to defend itself from using the S-400?
