www.militaar.net

Tänasest Päevalehest sai lugeda et väidetavalt neid bensukaid kust elektrikatkestuse korral täiendust saab on riigi peale kokku 24. 2018ndal aastal oli Eestis neid väidetavalt 460.

Ehk siis natukene rohkem kui 5%, ümbriku taguse arvutuse põhjal. Oleks see number 50% lähedamal tunduks ka see järgnev number mis Päevalehes ilmus, et riik lubab 20ne haigla toimimist 72ks tunniks juhul kui vool kaob, natuke reaalsemalt.

Haiglate ja muude ülikriitiliste objektide puhul tuleb lihtsalt üle saada mugavusest, et autonoomsus=geneka paagi maht. Võid vaid arvata, mis saba on selles ühes ja ainsas genekaga bensiinijaamas, kui elekter on 24h ära olnud. Ja kes seal otsustab, kes seda nappi ressurssi saab? Politseiauto? Päästeamet?
Veevärgi tehnikud kanistriga? Piimakombinaadi tsistern?

Kui iga haigla geneka juures on 3-4 tonni biosolgita diislit, siis on olukord juba väga hea. Kui see õnnestub toppida hoonesse, siis maksab see mõni tuhat - tünnid, kütus ja mõned tuletõkke meetmed (uksed jne).

Ja kes seal otsustab, kes seda nappi ressurssi saab? Politseiauto? Päästeamet?

Seaduse järgi olevat kriitilist teenust pakkuvatel asutustel (kiirabi ja päästeamet näiteks) eelisõigus selliste tanklate ressurssidele. See muidugi ei tähenda, et tanklad ei või tavalisi kodanikke teenindada.

Küsimus on lihtsalt, kuidas seda eesõigust jõustatakse. Ok, muidugi elektrikatkestuse puhul pole vast väga suurt tanklate mahajooksmist karta (kui tegu on sellise 24-72h asjaga).

Kapten Trumm kirjutas:Mind ajab ikka ja jälle see "kulud on ühiskonnale röögatud" jutt irooniliselt muigama. Tegelikult pole.
3 millise spordihoone, marketi, ärikeskuse jne ehitamiseks raha on, aga 20 tuhat geneka jaoks mitte.
Pealegi paljud avalikud hooned ehitatakse siiani abirahastusega, makstes ise 15-25%.

Oma probleem on selles, et need genekad pole kohustuslikuks tehtud. Nagu on sprinklerid, hüdrandid või voolikukapid majas. See tekitab teatud küsitavusi abirahade eest ehitamisel, kuna ehitusnormidega mittenõutu rajamine võidakse abikõlbmatuks tunnistada (ka tagantjärele).

Loomulikult ei pea need olema kõikjal, kuid kriitilistes kohtades küll.

Jälle sa kirjutad asjadest millest sa midagi ei tea.

Toome nt. ühe eesti haigla. ühe korpuse installeeritud võimsus on ca 2,3MW ja installeeritud võimsus ca 1,2MW
Selles on pool tagatud diiselgeneraatoriga. Mis on ca 600kW ja diiselgeneraatori võimsus 750kVA
Mis sa Trumm arvad kas peaks panema kogu korpuse generaatori taha või pool, Ning kas generaator peaks olema võrguga sünkroniseeritud või mitte.
Ja too palun välja mis selle rajamine kõik maksab ning aastane hooldus. Üks asi on mingi võime soetamine teine ka ülalpidamine.

Haiglatel on generaator kohustuslik. Küsimus on ainult kui suures ulatuses. Kas kogu hoones või ainult teatavatel süsteemidel.

Võru juhtum on üks loll kokkusattumus ja loodame, et Elering võtab sellest õppust. Eleringile esitatakse päris kopsakad nõuded mille nad peavad kinni taguma. Edaspidi vast ehitavad korralikud katused, et need minema ei lendaks.

Võru juhtum on üks loll kokkusattumus j

Kõik SHF olukorrad on lollid kokkusattumused ja nimelt nende vastu kõikvõimalikke avariisüsteeme luuaksegi. Seletus-vabandus " loll kokkusattumus" tähendab sisuliselt seda, et lati alt on läbi joostud sellest ise aru saamata.

Ikka tean kullake, sina lihtsalt näid siin lihtsalt tellimustrollimist tegevat.
Selleks ehitatakse hoonesisene võrk vastavalt, on kriitilised, iga hinnaga toidet vajavad ja mitte vajavad. Ja on sellised, mis vajavad perioodiliselt elektrit.
Minu tööruumis nt on 2 värvi pistikupesad. Valged on need, mis saavad ainult võrgutoidet. Punased saavad võrgutoite kadumisel ka katkematut toidet. Ma ise leiutasin omast tarkusest muide. Punastesse pesadesse võib panna ainult seadmeid, mille töö on katkestuse ajal vältimatult vajalik. Erandi moodustavad telefonide ja raadiote akude laadimised. Kogu elektritarbest moodustab tegelikult "punane" tarve ehk 15%. Rangelt ainult need, mis tõesti elutähtsad on. Elektrivalgustus ei pea täiega sirama. Elektritoitel katlad, tööpingid jne ei pea siis töötama.

Elektrilevi pole tormis kuigi mõttekas süüdistada. Ekstreemse ilmaoluga toimetulekuks peab ka tarbija ise panustama, mitte mölisema Aktuaalse Kaamera eetris. Sellised lollikesi on iga tormi ajal Eestis olnud, meil pole NSVL aeg, kus kõik on defitsiit. Tehakse mitmemiljonilisi kinnisvarainvesteeringuid, aga geneka jaoks raha ei leita.

Haiglate genekatest on üksi vähe. Need peavad olema ka osadel mobiilimastidel (Võrus kadus peagi ka mobiiliside), bensiinijaamadel, kauplustel (kuskilt on vaja ju süüa ka saada), vallavalitsustel, koolidel, lasteaedadel (et kuskil oleks ka ruum, kus saaks käia akusi laadimas ja nina soojendamas). Päris kindlasti evakuatsioonikeskustel.

Tavaline viga on arvamus, et elektrikatkestuse ajal peab elu jätkuma nagu business as usual. Ei pea. Kurgumandlite plaanilise lõikuse võib rahulikult edasi lükata. Kõik viled ja tuled ei pea töötama.

Lemet kirjutas:

Võru juhtum on üks loll kokkusattumus j

Kõik SHF olukorrad on lollid kokkusattumused ja nimelt nende vastu kõikvõimalikke avariisüsteeme luuaksegi. Seletus-vabandus " loll kokkusattumus" tähendab sisuliselt seda, et lati alt on läbi joostud sellest ise aru saamata.

Sellised pauke juhtub meil iga paari aasta takka ja nüri järjekindlusega leidub lollikesi, kes kuskil AK eetris oma rumalust kogu Eestile demonstreerivad.
Senikaua, kui Eestis on õhuliinid ja lahtise taeva all asuvad alajaamad, jäävad katkestused juhtuma. Padaoru torm oli juba mis aastal? See, et piimafarmis töötaks lüpsimasinad, pumbad, puurkaev ja laes põleks hädavajalikud lambid, ei ole vaja miljoneid. Jälle leidus üks põllumees, kellele tuli ootamatult. Mis saanuks, kui toide jäänuks ära 96 tunniks? Võru linn saadetakse püssi ähvardusel käsitsi lehmi lüpsma.

Eriti piinlik oli muidugi, et Võrus kadus osas linnas ka vesi. Miks? Sest veepumbajaamade projekteerimisel on lähtutud lubatud alternatiividest, kas kahepoolne toide või genekas. Kahepoolse toite ampripõhine liitumistasu on enamasti 2-3 korda odavam kui genekas. Kui aga linn saab oma toite ühestainsast alajaamast, muutub see lubatud "kahepoolne toide" fafaaks.

Lemet kirjutas:

Võru juhtum on üks loll kokkusattumus j

Kõik SHF olukorrad on lollid kokkusattumused ja nimelt nende vastu kõikvõimalikke avariisüsteeme luuaksegi. Seletus-vabandus " loll kokkusattumus" tähendab sisuliselt seda, et lati alt on läbi joostud sellest ise aru saamata.

Antud juhtumi korral läks isegi hästi. Mis siis kui oleks selle tuule asemel olnud keegi nt veoautoga ja läbi aia põrutanud. Vot siis oleks ikka väga suur jama majas. Mind paneb pigem hämmastama, kas siis tõesti ringtoidet ei olegi teise alajaama näol. Ühe välja kukkumisel saaks toite teisest alajaamast. Keskpinge võrk on küll nii enamjaolt üles ehitatud ja kõrgepinge liinid ka aga kas tõesti saab kogu Võru linn sellest õnnetust 35/10 alajaamast toidet.

Kapten Trumm kirjutas:Ikka tean kullake, sina lihtsalt näid siin lihtsalt tellimustrollimist tegevat.

Kohe kui keegi akf-i piiritus ja universaalses tarkuses kahtleb, läheb ta niimoodi isiklikuks

Kapten Trumm kirjutas:Ikka tean kullake, sina lihtsalt näid siin lihtsalt tellimustrollimist tegevat.
Selleks ehitatakse hoonesisene võrk vastavalt, on kriitilised, iga hinnaga toidet vajavad ja mitte vajavad. Ja on sellised, mis vajavad perioodiliselt elektrit.
Minu tööruumis nt on 2 värvi pistikupesad. Valged on need, mis saavad ainult võrgutoidet. Punased saavad võrgutoite kadumisel ka katkematut toidet. Ma ise leiutasin omast tarkusest muide. Punastesse pesadesse võib panna ainult seadmeid, mille töö on katkestuse ajal vältimatult vajalik. Erandi moodustavad telefonide ja raadiote akude laadimised. Kogu elektritarbest moodustab tegelikult "punane" tarve ehk 15%. Rangelt ainult need, mis tõesti elutähtsad on. Elektrivalgustus ei pea täiega sirama. Elektritoitel katlad, tööpingid jne ei pea siis töötama.

Elektrilevi pole tormis kuigi mõttekas süüdistada. Ekstreemse ilmaoluga toimetulekuks peab ka tarbija ise panustama, mitte mölisema Aktuaalse Kaamera eetris. Sellised lollikesi on iga tormi ajal Eestis olnud, meil pole NSVL aeg, kus kõik on defitsiit. Tehakse mitmemiljonilisi kinnisvarainvesteeringuid, aga geneka jaoks raha ei leita.

Haiglate genekatest on üksi vähe. Need peavad olema ka osadel mobiilimastidel (Võrus kadus peagi ka mobiiliside), bensiinijaamadel, kauplustel (kuskilt on vaja ju süüa ka saada), vallavalitsustel, koolidel, lasteaedadel (et kuskil oleks ka ruum, kus saaks käia akusi laadimas ja nina soojendamas). Päris kindlasti evakuatsioonikeskustel.

Tavaline viga on arvamus, et elektrikatkestuse ajal peab elu jätkuma nagu business as usual. Ei pea. Kurgumandlite plaanilise lõikuse võib rahulikult edasi lükata. Kõik viled ja tuled ei pea töötama.

Kui sa tead siis palun jaga oma teadmisi ka teistega ja ära jahu siin mingisugustest punastest pistikupesadest.
Mis tellimistrollimisest sa siin sonid? Ma soovin lihtsalt teada mida sa tead, ja soovin ka, et teised saaksid osa sinu ääretust tarkusest.
Kas koolid ja lasteaiad on elutähtsad asutused, et need peaksid olema reservtoitega tagatud?

Kas koolid ja lasteaiad on elutähtsad asutused, et need peaksid olema reservtoitega tagatud?

Ilmselt on, kuna nendesse kohtadesse oleks loogiline majutada talvel ärakukkunud küttega korrusmajade elanikke ja ka evakueerituid.

Health kirjutas:Tänasest Päevalehest sai lugeda et väidetavalt neid bensukaid kust elektrikatkestuse korral täiendust saab on riigi peale kokku 24.

Eilne AK kell 21
07:50
Viola Murd. Sisemin. asekantsler.

Aastaks 2022 PEAKS üle Eesti olema kolmkümmend tanklat, kust on võimalik saada kütet kätte ka elektrikatkestuse korral.
TÄNASEKS ON NEID KÜMME ÜLE EESTI

https://etv.err.ee/992829/aktuaalne-kaamera-ilm

Fucs kirjutas:Kui kõik tanklaoperaatorid tagavad ainult ühes tanklas maakonna kohta (kusjuures ise valivad kaks maakonda millistes) varutoite ja need asuvad kõik nt maakonna keskuses, siis osade suuremate maakondade äärealadel on olukord väga nutune. Samuti ei saa aru süsteemi toimimisest olukorras, kus mõni maakond jääbki ilma sellise varutoiteta tanklata, sest sellise vähemalt ühe tankla olemasolu on seaduse järgi tagatud üksnes Harjumaal. Selliste tanklate rajamise asukohti ei saa jätta tanklaoperaatorite endi otsustada, vaid see peaks olema üleriigiliselt süsteemselt reguleeritud, kus selliste tanklate maksimaalsed kaugused teineteisest on üle Eesti ära määratud. S.h. kohustus iga maakonna keskuses omada vähemalt ühte sellist tanklat. Lisaks kahtlen, kas viiest-kuuest või kaheksast tanklast (paljukest meil neid erinevaid operaatoreid on?) piisab kogu Harju maakonna jaoks (s.h. Tallinn)

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 80#p596580

Kui neid varutoitega tanklaid on kümme, nagu siseministeeriumi asekantsler ütles ja juhul kui kolm tanklaoperaatorit on rajanud oma kolm kohustuslikku varutoitel tanklat + 1 operaator ühe, ja nendest igal operaatoril peab üks asuma Harjumaal/Tallinnas, siis jääb muu/ülejäänud Eesti jaoks kuus varutoitega tanklat.

Milliste tegevustega on siseministeeriumi arvates võimalik aastaks 2022 tagada üle eesti kokku 30 varutoitega tanklat, kui igalt operaatorilt saab nõuda ainult kolme sellise tankla rajamist? Kas meil on selliseid operaatoreid 10 keda saab pigistada ja nõuda? Kui jah, siis nendest 30-st tanklast 10 saavad vastavalt hädaolukorra seaduse lisale "Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded vedelkütusega varustamisel" asuma Harjus/Tallinnas ja 20 üle kogu terve Eesti (s.o. siis Harju +14 muud maakonda, mis teeb ca 1,4 sellist tanklat iga maakonna kohta kui võrdselt jagada). Aga kuna tanklaoperaator saab kaks maakonda peale Harju ise oma äranägemise järele valida, siis kuidas saab olema tagatud, et vähemalt igas maakonnas ükski selline tankla oleks?

Ja IMHO ainult üks või kaks varutoitel tanklat maakonna peale, oleks ikkagi liiga vähe. Kui enamus neist ilmselt hakkab asuma maakonna keskustes + mõnes maakonnas mõnes suuremas linnas lisaks (näiteks Idaviru on selliseid linnu suht täis kuhu peaks sellise tankla tegema).
Maakond, rahvaarv, pindala ruutkilomeetrites, asustustihedus, inimest tankla kohta (Harjus 10 tanklat, mujal 1,4), tanklat ruutkilomeetri kohta

HARJU MAAKOND..........582 556......4 338.34......134.3......58256......0,002
PÄRNU MAAKOND...........82 535......4 809.53......17.2......58954......0,0003
VILJANDI MAAKOND........47 288......3 420.04......13.8......33777......0,0004
LÄÄNE-VIRU MAAKOND.....58 856......3 628.59......16.2......42040......0,0004
IDA-VIRU MAAKOND.......143 880......3 336.62......43.1......102771....0,0004
TARTU MAAKOND..........145 550......2 993.00......48.6......103964....0,0005
RAPLA MAAKOND............34 085......2 979.98......11.4......24346......0,0005
SAARE MAAKOND............33 307......2 937.64......11.3......23791......0,0005
JÕGEVA MAAKOND..........30 840......2 604.17......11.8......22029......0,0005
JÄRVA MAAKOND............30 378......2 459.24......12.4......21699......0,0006
LÄÄNE MAAKOND............24 301......2 413.14......10.1......17358......0,0006
VÕRU MAAKOND.............33 505......2 305.56......14.5......23932......0,0006
PÕLVA MAAKOND............27 963......2 164.15......12.9......19974......0,0006
VALGA MAAKOND............30 084......2 042.93......14.7......21489......0,0007
HIIU MAAKOND.................9 335......1 032.44......9.0........6668......0,001
Naabermaakondade keskuste (teoreetiliste keskustes asuvate tanklate) vahekaugused ja edasi-tagasi takistusteta sõidu aeg circa
(Hiiumaa ja Saarema välja arvatud, sest üle mere ei hakka keegi kütuse järele sõitma)

Tallinn - Rakvere 98km ca 2h 40min
Jõhvi - Jõgeva 89km ca 2h 30min
Tallinn - Haapsalu 88km ca 2h 30min
Haapsalu - Pärnu 84km ca 2h 25min
Paide - Pärnu 83km ca 2h 20min
Tartu - Valga 78km ca 2h 15min
Tallinn - Paide 77km ca 2h 15min
Haapsalu - Rapla 72km ca 2h 5min
Rapla - Pärnu 71km ca 2h 5min
Viljandi - Valga 70km ca 2h 5min
Paide - Rakvere 68km ca 2h
Jõgeva - Rakvere 67km ca 2h
Viljandi - Tartu 66km ca 2h
Pärnu - Viljandi 64km ca 1h 50min
Viljandi - Jõgeva 63km ca 1h 50min
Jõhvi - Rakvere 59km ca 1h 40min
Paide - Viljandi 58km ca 1h 40min
Valga - Võru 58km ca 1h 40min
Paide - Jõgeva 50km ca 1h 25min
Tallinn - Rapla 48km ca 1h 25min
Rapla - Paide 46km ca 1h 20min
Jõgeva - Tartu 45km ca 1h 20min
Tartu - Põlva 41km ca 1h 10min
Põlva - Võru 23km ca 40min

Aga kuna tanklaoperaator saab kaks maakonda peale Harju ise oma äranägemise järele valida, siis kuidas saab olema tagatud, et vähemalt igas maakonnas ükski selline tankla oleks?

Siin artiklis väidab MKM juhataja, et riik üritab garanteerida lubade väljastamise kaudu, et kuhugi mingit tühimikku ei jää.

Ehk kokku peaks järgmise aasta lõpus Eestis olema vähemalt 24 autonoomset tanklat, neist kaheksa Tallinna juures. Reinaste sõnul kindlustab riik lubasid väljastades, et suuri valgeid laike Eestisse ei jää ja vähemalt ühe niisuguse tankla saab iga suurem linn. "Kütuseettevõtted vaatavad oma investeeringuid ka selle pealt, et nad saaks oma raha tagasi teenida. See tähendab, et neil on huvi, et nad ei koonduks ühte kohta."

https://www.err.ee/996779/torm-naitas-e ... eel-valmis

Ja IMHO ainult üks või kaks varutoitel tanklat maakonna peale, oleks ikkagi liiga vähe.

Nõus, kuid kusagilt peab ikkagi alustama. Enne seda oli olukord veel nutusem.

Kapten Trumm kirjutas:Ikka tean kullake, sina lihtsalt näid siin lihtsalt tellimustrollimist tegevat.

Appi missugune objektiivse enesepildi puudumine!!

Kasutaja kraal on reganud ennast foorumi liikmeks aastal 2006 ja teinude selle aja jooksul 15 postitust. Kõva tellimustroll küll! Erinevalt mõnest siinsest väga produktiivsest tegelasest...

Mode võib selle jutu nüüd siit ära kustutada - täielik offtopic, aga ei saanud sellise karjuva lolluse peale vaikida. Sorry vaan!