www.militaar.net

Seal keerme all on püssirohuga täidetud kanal ja keskel süütekapsel inetstoimelise löökmehhanismiga. Enne mürsu väljatulistamist tehti sütikuseadjas vastavalt soovitud viitele ava, mis ühendas püssirohukanali süütekapsli pesaga. Väljatulistamisel torkas nõel kapslit, püssirohi kanalis süttis ja kui see oli lõpuni põlenud, siis rakendus detonaator.
Sellised sütikud on kahetoimelised. Rakendusid ka löögil vastu takistust, mitte ainult viiteaja lõppemisel.

Vot jälle üks asi korras Tänud.

Vot see tuletoru ei tulnud pähegi. Tänud

Lennuki moon
suurem 23mm, relvaks nt. VYa-23
väiksemad 12,7mm, relvaks nt. Berezin UBT
Lennukiks nt. IL-2
Värvikoode ei viitsi otsida, aga vist oli must soomustläbistav ja punane süüte.

Kas sedasorti moonas ei peaks ka trasserid olema, mäletamist mööda oli mingil ajal kas iga kolmas trasser. EOD vast teab täpsemalt.

Eks neid linte laeti vastavalt eeldatavale rünnakuobjektile.
Üldreegel on selline, et 12,7 ja 14,5 mm kaliibris ei olnud "tavalist" ehk pliisüdamikuga moona.
Kõige ohutum on soomustläbistav Б-30. Kuuli tipp must.
Järgmine ohtlikkuselt ehk soomustläbistava süütekuuliga Б-32 Kuuli tipp must- punane. Kõvasulamist südamiku ees süütesegu, mis koosneb Al/Mg pulbrist ja baariumnitraadist. Põhimõtteliselt sarnane signaalpadrunite pürotehnilisele segule.
БЗТ-44 on sarnane, kuid trasseriga. Markeering lilla/punane.
Fosforiga soomustläbistav süütekuul БЗФ-46. Markeering kuulil kollane/must. Ärvardab näppude põletusega või majast ilmajäämisega.
Kohates tömbi tipuga kuuli, tasub teada, et tegu lõhkekuukiga МДЗ-3. Ehituselt sarnaneb suurtükimürsuga. Ohtlik ka sütikuta, kuna sees olev lõhkeaine võib olla muutunud ülitundlikuks.
Muuseas, need on vaid enimlevinud kuulitüübid.

Sattus kätte selline hülss kal 76mm pikkus383mm .Põhjal markeeringud alates kella 12 Ristatud kahuritorud M 16 N 104.Tongil 39/39 c vene bd.

76.2 x 385R. Vana hea kolmetolline. Nii väli- kui tankisuurtükkide kaliiber.

EOD kirjutas:76.2 x 385R. Vana hea kolmetolline. Nii väli- kui tankisuurtükkide kaliiber.

TänanEOD.Kas tegu 1ms.

Põhja pildi järgi võiks ju midagi järeldama hakata.
Kahjuks olen vähese ajaloohuviga ja kasutan põhiliselt binaarset süsteemi - näiteks seened jagunevad söögiseenteks ja nendeks teisteks seenteks, mille üldnimetus algab sama tähega kui söögiseentel. Samuti jagunevad igasugused esemed ohtlikeks ja (suhteliselt) ohututeks.

EOD kirjutas:Põhja pildi järgi võiks ju midagi järeldama hakata.
Kahjuks olen vähese ajaloohuviga ja kasutan põhiliselt binaarset süsteemi - näiteks seened jagunevad söögiseenteks ja nendeks teisteks seenteks, mille üldnimetus algab sama tähega kui söögiseentel. Samuti jagunevad igasugused esemed ohtlikeks ja (suhteliselt) ohututeks.

Asi lihtslt selles,et koos selle hülsiga tuli välja ka Schneider kirjaga hülss põhjal aastaarv(arvatavasti)1915 ja tongil samad tähed ja numbrid nagu esimesel hülsil.

Asi leitud Naissaare läänerannikul asuva patarei nr. 7 tagant metsast.
Välimine diameeter 80mm.
Ette tänades...

Äkki on siis sellisele vanale suurtükile mõeldud nagu 76mm kahur mudel 1902 a. Selle laengukambri mõõtusid ei tea muidugi ja mõõta ka lähiajal ei ole võimalust.

76,2 mm ehk 3-tolline suurtükk oli Prantsuse Le canon de 75 mm modèle 1897 edasiarendus.
I. MS olid Venemaa ja Prantsusmaa liitlased.
Prantslased tarnisid Venemaale I MS ajal lahingumoona.
Nõuka ajal kasutati ka vanemaid relvi ja lahingumoona . Miks ei võidud näiteks I MS ajal Prantsusmaal valmistatud hülsse kasutada laskude ümberlaadimiseks, kusjuuress muud komponendid olid valmistatud N. Liidus.