www.militaar.net

Pärast Venemaa valitsuse esindajate avalduste põhjal kirjutatud EAN-i artikli “Venelased on hakanud valmistuma SVO lõpuks” ilmumist, puhkes internetis tuline arutelu. Vaidlus tõi kokku SVO pooldajad ja vastased ning mõlema poole poolt tehti palju väga radikaalseid avaldusi. EAN on välja valinud kõige mõõdukamad ja tsenseeritud kommentaarid, mis näitavad avaliku arvamuse lõhenemist. Samuti pakume lühikesi dialooge erinevate seisukohtade toetajate vahel.

Chupacabra kirjutas: ↑13 Dets, 2024 14:54 No miks nad peaks suvalise vaherahuga leppima. Kaotused on küll suured aga nad liiguvad edasi. Täna aeglaselt aga kuskil on ukrainlaste murdepunkt ja siis saab edasiliikumine olema kiirem. Pirukas mis kõige selle lõpus paistab on erakordselt magus - Venemaa suudab kollektiivset läänt lahinguväljal lüüa. See on sajanditeks.

Põhja-Atlandi allianss on muutnud oma Ukraina-strateegiat, kirjutab Bloomberg allikatele viidates. NATO liikmesriigid ei püüa enam saavutada Ukraina võitu sõjas, vaid keskenduvad sellele, et anda Ukrainale võimalikult soodne positsioon rahuläbirääkimistel, või aitavad tõrjuda Venemaa pealetungi Ida-Ukrainas.

Bloomberg märgib, et see muutunud lähenemine tähendab, et NATO püüab Ukrainale relvade tarnimist kahekordistada, kuna Ukraina armee kaotab järk-järgult positsioone. See suurendab tõenäosust, et konflikt külmutatakse ja Ukraina kaotab okupeeritud territooriumid Venemaale.

Bloomberg kirjutab, et Ukraina Euroopa liitlased on hakanud kaaluma igasuguseid stsenaariume sõja lõpetamiseks. Nende seas on ka sellised julgeolekugarantiid, mis kaitsevad Ukrainat, kuid ei provotseeri Putinit, väidavad agentuuri allikad. Üks võimalus on luua demilitariseeritud tsoon, mida kontrolliksid Euroopa sõjaväelased. Varem on DW ja Radio Svoboda allikad teatanud, et arutatakse Ukrainasse vägede saatmist, et tagada rahuleppe täitmine, kui selline kokkulepe peaks sõlmitama.

Bloombergi kõrgetasemeline diplomaatiline allikas märkis, et kõnelusi peetakse salaja ja tunnistatakse, et olukord Ukrainas on ebastabiilne ja Vene-Ukraina läbirääkimised peavad algama lähitulevikus. Samal ajal tuletab Bloomberg meelde, et Kreml ei ole seni näidanud üles valmisolekut pidada läbirääkimisi sõja lõpetamiseks.

Vaoshoitumaks on muutunud ka Ukraina juhtkond ja meedia. 2024. aasta lõpuks on kadunud senised jutud „Ukraina võidust“ ning selle asemel räägitakse „õiglasest rahust“ ja „läbirääkimistest jõupositsioonidel“. Kas see kõik tähistab põhimõttelist murrangut Ukraina sõjas? Forte uuris Ukraina politoloogi Jevhen Mahda arvamust.

Strateegia puudumise tõttu ei saa Ukraina juhtkond määrata, millises suunas oma jõupingutused koondada. Ametlikult Kiiev panustab endiselt läbirääkimistele, kus osaleks Volodõmõr Zelenskõi, kuigi palju mõistlikum oleks tegutseda laiemal rindel – kaasata sellesse protsessi parlamendiliikmed, veteranid ja vaimulikud. Siiani pole aga seda tehtud.

Võimalike läbirääkimiste peamine küsimus Ukraina jaoks on tulevahetuse peatamine, lausus ühe Ukraina julgeolekuasutuse ametnik, kes nõustus Postimehega ametikoha tõttu rääkima ainult siis, kui teda tsiteeritakse anonüümselt. «See on läbirääkimiste peamine ja esimene teema. Ma arvan, et me oleme mingil hetkel, võib-olla mitte kohe, nõus tulevahetuse lõpetamiseks mööda reaalset rindejoont,» ütles ametnik sõnu valides. «Aga kõigepealt tuleb see rindejoon stabiliseerida,» lisas ta.

Kiievi üks informeeritumaid politolooge Volodõmõr Fessenko oli samuti arvamusel, et reaalsed läbirääkimised algavad alles siis, kui Ukraina armee suudab peatada Vene armee juba üle aasta kestva pealetungi Ida-Ukrainas ja seejärel stabiliseerida rindejoone. «Niikaua, kuni Venemaa tungib peale, ei saa kahjuks olla juttugi läbirääkimistest, mis oleksid Ukrainale vähegi vastuvõetavad,» lausus Fessenko Postimehele.

Ukraina uudisteagentuuride andmetel tahab Venemaa jagada Ukraina kolmeks erinevaks osaks. Väljaanne UNN kirjutab, et Venemaal on valminud oma plaani kohta ametlik dokument. Sama kinnitab ka Ukraina Interfax. Sisuliselt hinnatakse dokumendis maailma sõjalis-poliitilist olukorda kuni aastani 2045. Seal on leitud, et Ukraina ei saa enam eraldiseisva riigina toimida. UNNi allikate kinnitusel võib Venemaa üritada oma ideekavandile toetust saada USA administratsioonist.

Ukraina territoorium jagataks teoorias kolmeks osaks. Esmalt „Venemaa uued regioonid“, mille alla kuuluks Donetsk, Luhansk, Zaporižžja, Herson ja Krimm. Venemaa sõjaline fookus on praegu just seal, et kindlustada endale need territooriumid.

Teine osa koosneks enamikest Ukraina piirkondadest, sealhulgas ka Kiiev ning Odessa. Näiliselt küll eraldiseisev riik, aga see peaks olema Venemaad toetav. Venemaa üritaks takistada, et vasallriik läheneks läänele, st välistades ka liitumise Euroopa Liidu ja NATOga. Sisuliselt peaks riik toimima Transnistria sarnaselt, mis tähendaks ka Vene sõjaväebaaside olemasolu. Plaan hõlmaks riigi keskosa ehk Kiievi, Tšernihivi, Sumõ, Harkivi, Poltava, Kirovohradi, Dnipro, Odessa, Tšerkassõ, Vinnõtsja ja Žõtomõri oblastid.

Kolmandat osa üritab Venemaa nähtavasti pakkuda läänele vastutasuks selle plaaniga leppimise eest. Lääne-Ukrainas asuvad Volõõnia, Rivne, Hmelnitskõi, Lvivi, Ivano-Frankivski, Ternopili, Tšernivtsõ ja Taga-Karpaatia oblasteid nimetatakse „vaidlusalusteks aladeks“. Allikate sõnul usub Kreml, et nende üle on võimalik läbi rääkida lääneriikidega, eeskätt Poola, Ungari ja Rumeeniaga, kellel on 20. sajandil olnud Ukraina territooriumile pretensioone.

Edasistest arengutest rääkides peetakse Kremlis väidetavalt võimalikuks nelja stsenaariumi, millest kõik eelkirjeldatud plaani ei toeta. Negatiivseteks stsenaariumideks on olukord, kus maailmas jätkub USA ja lääne domineerimine või tõuseb maailma juhtivaks jõuks Hiina. Ülejäänud kaks lahendust kannavad alapealkirju „Regionaliseerimine/kaos“ ja „Multipolaarse maailma loomine ning mõjusfääride jagamine suurriikide vahel“ ning neid peab Kreml endale soodsaks.