www.militaar.net

mudel oli täielik kräpp ehitada ja ilm pildistamiseks samuti. ise rahule ei jäänud. kõik ilkumine on teretulnud.

Amis sel viga on?!

jah.. mis sellel viga. ilus

Väga hea.
Ja põhiline, ei kuulu ulme valdkonda vaid ikka reaalselt eksisteerinud masin.

Käsikraanale oleks võinud ehk trossi ka peale aretada, olnuks veelgi ägedam.

Kas komplektis mürsku ei olnud? Päris röögatu kaliiber ju..

AFV Club-i Sturmtiger oli mõneti pettumine, kuna "hiina mässulise provintsi" insenerid on võtnud oma Tiger I hilise ja sellele lihtsalt haltuura korras asju juurde aretanud. tulemuseks on paras porno. kasematt näiteks on ühes tükis ja minu komplekti oma oli propelleris... a kurat temaga, tehtud ta sai.

nagu lubasin: uus enesepilastuskomplekt.... Sd. Kfz 234/1



etteruttavalt ütlen ära, et kuna minu poolt esimene ehitatud sama seeria elukas (/3) hakkas jubedalt meeldima, siis jõuluvana käest manipuleerisin välja ka kõik ülejäänud versioonid (kokku neid siis 4). ja et elu ei oleks ainult plastiku lõikumine siis:



toode Griffonilt.

hakkasin siis vaikselt pihta:













üks meeleolupilt ka... kuidas veermikku ehitatakse:



seekord siis läksin seda teed, et kõik rattad oleksid pisut välja pööratud. reaalis tähendas see kõikide sildade reguleerimist tangide ja viilide abil, kuna Dragon ise näeb ette, et auto sõitku sirgelt.



jätkub...

Ouff!!!

Kogu veermikumajandus on tüüpiline tolleaegne saksa übertehnoloogia.

Kõik pööratavad ja vedavad rattad! Muu industriaalne rahvas ei saa tänapäevani pihta, kuidas konstrueeritud on

Kuna tegu stendimudelismiga, jäävad autori pingutused paraku veermiku detailiseerimisel lihtsalt märkamata.

Ehk tasuks katsetada näiteks pooltühjade kummidega, mis visuaalselt oleks tükk maad effektsemad. Netist leiaks ka lahendusi..

Väga uhke. Üks asi küll, mis silma jäi - sul on plekist kere väliskülgedele iga silla kohale kummalgi pool plekist kolmnurksed junnid väänatud (täpset tehnilist terminit ei oska praegu öelda). Neil on servades ettenähtud keevisõmblus, mille Griffon on ka sinna serva etsinud. Vaat see vuuk, mis sinna etsitud keevise ja plasti vahele jääb - see täida küll pahtliga ära. Muidu on jälle nii, et keevis on, aga kuhugi ta ei kinnitu.

Muus osas kiidan, et oled etsidega mässata viitsinud ja et oled ratastega selle keeramisetöö ette võtnud. Jään ootama edasisi arenguid.


Kristjan

Neil on servades ettenähtud keevisõmblus, mille Griffon on ka sinna serva etsinud.

krt, ei ole. need bizdjulkad on nö polditud/needitud. lihtsalt ei istu väga hästi sinna kere külge, kuna on Dragoni omadest ikka tükk maad peenemad ja väiksemad. nimelt on nende all plasti pressitud mulgud Dragoni juppide jaoks. neid pahtliga täita on natuke hilja. vuuke aitasin küll CA-ga järgi, aga see kuivab suht läbipaistvaks. eks ma pärast menetlen veel kriitilise pilguga üle. üldse on see kõhualuse rägastiku ehitamine ebatänuväärne töö, sest näha ei jää sealt suurt mitte midagi... sama lugu on ka masina interjööriga.

aeg on läinud. see etsimajandus võtab ikka kõvasti. pealtnäha nagu polegi midagi tehtud, aga töö on olnud ränk. nimelt pole nii suures koguses plekiga ennem mänginud ja seega tekivad kogemused ikka läbi piinarikka harjutamise. mõni asi hakkab juba välja ka tulema. lühidalt: pidev areng läbi terava skalpelli ning liimiste näppude.

sisu tegin valmis ja värvisin ära. natuke olen Dragoni töös pettunud ka. interjöör jäi suhteliselt "tühjaks". kuna karp läheb igalt poolt kinni ning vaateakendest midagi näha ei jää, siis erilisi kulutamis- ja muid trikke ei hakanud läbi viima. lihtsalt värv ja kerge pesu. luugid jätsin esimese hooga töötavad, ehk kinni-lahti käivad, aga need jäid häirivalt tilbendama ning sestap liimisin nad permanentsesse avatud asendisse. peale ühe mis keeldus uuesti avanemast.





ülejäänud kuri vaev on nähtud kõikide kinnitusklambrite, vitsade ja kurat teab mille aretamisega. patukahetsuse raames treisin ka hambaorgist uue labida varre. muidugi kividega pillutud saatan on sellele komplektile ette näinud KAKS labidat, nii et üks tuleb veel treida. samuti on puudu veel üks tulekustuti paremalt pardalt.













teatud asju lihtsalt ei SUUTNUD etsist valmis teha. näiteks õhuvõtuavade katteid. no lihtsalt ei olnud võimalik, kuna Griffoni koostejuhend näeb ette jumalavallatuid etappe, millest olin sunnitud anatoomiliste iseärasuste tõttu loobuma.

edasi siis tuleb torni ja kahurimajandus.

Väga äge.

Kogu plekimajandus on uskumatult puhtalt koostatud ja külge liimitud.

Aga see rattamajandus vajaks natuke kõpitsemist. Pööramise ajal on kõikidel ratastel erinevad pöörderaadiused.
Ehk siis sisemised sillad pööravad vähem ja välimised suurema nurga all. Väliskurvi rattad jällegi vähem kui sisekurvi omad.
Lihtne oleks olnud paberilehele sirkli abil kõigi kaheksa ratta pöörderaadiused joonestada ja sel teel vajalikud nurgad leida.

Illustratsiooniks link, kus probleem on rahuldavalt lahendatud.
http://www.missing-lynx.com/gallery/ger ... 4sd_1.html

Uhke

Sisemuse saanuks pigmentide ning hariliku pliiatsi abil kerge vaevaga üsna efektsesse konditsiooni viia. Nüüd on selle jaoks vist hilja, kuna ta on sul juba kokku liimitud.

Mis aga enesepilastusse puudub, sisi pakutakse ju sellele masinale etsitud porilaudu ka. Tõelise Enesepilastuseni on veel pikk maa.

küsin lihtsalt mida see metall juurde annab.olen osadel asjadel kaasas näinud.

Fotod annavad selgituse...
Võrdle karbisolevaid plastist kärakaid etsist tehtuga ja on asi selge.

küsin lihtsalt mida see metall juurde annab.

tegelt... mitte midagi. täiendavalt mõttetu aja, raha ja närvide raiskamine. nagu mudeliehitus isegi.

aga mulle meeldib.

Selles mõttes on Hertsogil täiesti õigus, et kui sa vahet ja tulemuse erinevust ei oska näha (mida sa ilmselt ei näe, kui sa niiviisi küsid), siis sinu jaoks ei ole tegelikult metallist lisade kasutamisel suuremat mõtet. Päris ausalt kohe - kui sa ei näe, et see su mudeli paremaks teeb, siis pigem tõesti jäta kasutamata.

Kuidas aga näha vahet ja saada aru, mida see mudelile annab? - võrdlus ja analüüs fotodel. Mingil hetkel lakkad sa vaatlemast mudelit kui tervikut ning hakkad nägema selles sisalduvaid imepisikesi detaile. Hakkad nägema erinevate materjalide olemust omapära ka värvi alt. See ongi see koht. Mõningate detailide osas nagu porilauad ja tööriistaklambrid tankidel, olen ma arvamusel, et plasti kasutamine tuleks kõne alla vaid väga viimases hädas. Aga selleni tuleb ise jõuda - niisama selliste põhimõtete omaks võtmisel sügavamat pointi ei ole.