www.militaar.net

Ahoi spetsialistid!

On tekkinud küsimus, millisele ma relvaseadust lapates vastust ei leia:

Mul nimelt on kaks elukohta. Mölemad on eramajad, kuuluvad ainuisikuliselt minule endale ja asuvad teineteisest Eesti mastaabis suhteliselt kaugel. Küsisin lubadeametnikega kokku puutudes möödaminnes, kas ma saan pistolile määrata kaks hoiukohta - mölemasse nöuetekohased kapid jne? Teemaasetusest vöib lugeja juba ära arvata, et jaatavat vastust ma sealt teps mitte kuulda ei saanud. Öeldi naeratades, et hoiukohti saab relva kohta olla ainult üks.

Seletasin küll, et valik on karm, sest tegutsengi reaalselt kahes kohas ja kui astun pöhja-eesti kodust lennujaama, reisumötted peas, siis ei hakka ma ju relva löuna-eestisse hoiule viima ja kui vastupidi - söidan vabariigi valitsuse geniaalse maksupoliitika toetamiseks löuna-eesti kodust Lätti ölle järele, siis ei hakka ma jällegi selleks ajaks ju tukki harjumaale kappi vedama. Ja siis pealegi kogu selleks ajaks, kui see läti ölu nahka pistetud saab, sest toimub ju justkui pidev relvakandmine, mille vältel sellisele meelelahutusele ei tohi ju mitte möeldagi.

Ma ei kavatse seda relva üldse igapäevaselt kanda, aga selle sisteemi järgi tuleks seda tuki avalikus kohas kaasas tassimist tohutult palju rohkem, kuna koju ei julge ju jätta - pole registreeritud hoiukoht.

No mitte ei saa aru, miks ei peaks ma mölemas kohas relva legaalselt hoida saama. Muidugi on vöimalik, et kusagil on see asi jälle sönaselgelt kirjas, aga no ei leia üles.

Kas keegi on varem sellise tuuleveskiga vöidelnud?

terv, juss

Eks ta relvaseaduses jälle üks "hall ala" ole, mida reaalsuses keegi ei kontrolli, ent mida annab hea tahtmise korral ära kasutada siis, kui kellelegi on hädasti vaja käkki keerata. Analoogselt nt. võib revolvrit kanda n.ö. "padrun rauas" ehk viisil, mis võimaldab kätte haaratud relvast koheselt lasu sooritada, püstolit aga mitte. Kuigi samal viisil kahetoimelise püstoli kandmine pole vähimalgi määral ohtlikum - esimese lasu sooritamiseks tuleb päästikule vajutada sama jõuga kui revolvril. Kandmise kohta ütleb seadus: Relvakandmise all mõistetakse käesolevas seaduses relva endaga kaasaskandmist väljaspool hoiukohta.
Mis on kaasaskandmine? Aga kui ma väljaspool hoiukohta relva endaga kaasas ei kanna, vaid panen ära kohta, kust see suvalistele isikutele näppu sattuda niisama lihtsalt ei saaks? Oletame, et sulle kuuluvad nii korter linnas kui ka suvila maal. Relva hoiukohaks on märgitud linnakorter. Lähed suvilasse, paned seal relva relvakappi või -peidikusse ja lähed ise naabrimehe poole õlut jooma- kuidas saaks väita, et sa niisuguses olukorras justkui joobes peaga relva kaasas kandsid? Põhiline on ikkagi lähtuda tervest talupojamõistusest ja hoida-kanda relva nii, et pahandust või õnnetust ei juhtuks.

Kuigi ametnikele võib see tekitada segadust, siis kas küsimuse algataja ei leia, et see on põhjendatud ka veidike? Kaks elukohta? Heaküll, ütleme, et siis viis, või isegi kümme või sadanelikümmend üheksa elukohta. Aga mida see tähendab? Et pole kindlat elukohta, ehk pole kindlat relva hoiukohta, kas siis peaks nagu seda soosima? EI PEA! Kui tahad relva, siis pead olema oma otsustes kindlam, et mis on sinu elukoht, miks sul on relva vaja ja mis juhul sa seda relva ka kasutad. Mitte nagu tuulelipp. Relv on õigus, pooldan seda, aga seda ma ei poolda, et see relv on keegi ei tea kus just olulisel ajahetkel.

Aitäh vastamast.

Tore on, kui keegi elab 365 päeva aastas ühel kohal, kuid köik inimesed ju niimoodi ei ela. Ka töökohtasid on inimestel mitmeid, mis eeldavad elamist vägagi erinevatel aadressidel. Rääkimata vabakutselisusest jne.

Tulles tagasi konkreetse juhtumi juurde - kordan veel, et mölemad könealused majad kuuluvad mulle endale, ehk siis ei ole kohe üldsegi mitte nagu "tuulelipp" vöi "ei tea kus just olulisel ajahetkel". Pole kindlat elukohta? Vastupidi - mul on kaks väga kindlat elukohta! Ma olen mölemal juhul oma maal ja see on minu kodu - kuidas ei saa ma siin oma relva hoida? Konstaabli kontrollitud igati koššer raudkapis?

terv, juss

Mul on samuti kaks erinevat elukohta ja mõlemad kuuluvad mulle. Olen kord ühes, kord teises kohas. Aga et nüüd relvale kahte hoiukohta hakata sellepärast taotlema? Milleks? Nagu ma juba ütlesin - käi, kus tahad ja kui kauaks tahad ja ela kus heaks arvad - lihtsalt hoolitse selle eest, et relv valedesse kätesse ei satuks ja ära ise lollusi tee. Kui nii talitad, on kõik korras ja pole kellelgi sinu kohta miskit paha ütelda.

No jätkame siis kõrvaltvaataja ajukomposteerimist.

Algatuseks ärme süvene seaduse punktuaalsustesse. Sa tahad omada tulirelva. Minu arust peab olema see õigus. Õigusega kaasneb aga vastutus ja kohustus. Sa pead tagama, et see relv on õigel ajal õigetes kätes ehk sihipärases "kasutuses". Kas pooldad anarhiat või mingit kontrolli? Siin ei saa eluterve mõistus järeleandmist teha. Õigus relvale peab olema aga kontroll kasutuse üle ka. See on nagu lõppematu teema, et a la ma tahan NASAMS õhutõrje süsteemi omale suvilasse, aga püstol on mul seal teises elukohas. Ei saa nii, vaja teha ise kindel otsus, kes oled, mis on sul kuskil olemas ja millal sa neid seal kasutad ja mis oludes saad tsiviil loa millegile. Peamine, tulirelv ei ole lihtsalt nänn, sellega kaasneb vastutus, ja vastutus tähendab, et tead, kes oled ja kus elad.

Oot, mis prefektuuris sellist juttu aeti ?

Tallinnas on juba mitu aastat olnud praktika, et kui on mitu elukohta, siis saab samale relvale, või ka eri relvadele vormistada erineva asukohaga hoiukohti. Lihtsalt tehakse mitu relvaluba, kus peal erinev hoiu/elukoht. Tehti seda jupp enne kui seaduse § 46 lg 1 muudatus eelmise aasta apriilis jõustus, s.t. "tavandiõiguse" korras, nüüd alates 2015 aprill on asi ka seaduses mustvalgel ülal. Nii et võta teema uuesti üles.

Tõnu

Fikseeri ära üks hoiukoht mille aadress on loal, relvakapid hangi aga mõlemasse elukohta. Arvatavasti ei taha ppa hakata mässama kahe fikseeritud hoiukohaga millega kaasneb ka lisatööd ühele prefektuurile (pea arvestust ühe relva üle mis asub kahes erinevas kohas). Üks on paberimäärimine ja bürokraatia, teine aga kindel teadmine sinu jaoks et relv on kindlas kohas mõlemas kohas.

Walter2 kirjutas:Fikseeri ära üks hoiukoht mille aadress on loal, relvakapid hangi aga mõlemasse elukohta. Arvatavasti ei taha ppa hakata mässama kahe fikseeritud hoiukohaga millega kaasneb ka lisatööd ühele prefektuurile (pea arvestust ühe relva üle mis asub kahes erinevas kohas). Üks on paberimäärimine ja bürokraatia, teine aga kindel teadmine sinu jaoks et relv on kindlas kohas mõlemas kohas.

Relva võib hoida ainult hoiukohas, mis on politseiga kooskõlastatud. s.t. selle aadress peab olema kantud relvaloale. Mistahes muult aadressilt kui see mis relvaloal, relv peaks nt varguse läbi "jalutama minema", käsitletakse seda relva lohaka hoidmisena (mis on väärtegu kuni hetkeni mil selle "jalutama läinud " relvaga mõni kuritegu toime pannakse), ja see tähendab relvaloa tühistamist ja "puhkust" relvadest suurusjärgus kuni 5 aastat.

tonu adrik kirjutas:Oot, mis prefektuuris sellist juttu aeti ?

Tallinnas on juba mitu aastat olnud praktika, et kui on mitu elukohta, siis saab samale relvale, või ka eri relvadele vormistada erineva asukohaga hoiukohti. Lihtsalt tehakse mitu relvaluba, kus peal erinev hoiu/elukoht. Tehti seda jupp enne kui seaduse § 46 lg 1 muudatus eelmise aasta apriilis jõustus, s.t. "tavandiõiguse" korras, nüüd alates 2015 aprill on asi ka seaduses mustvalgel ülal. Nii et võta teema uuesti üles.

Tõnu

Tundus huvitav ja esitasin Põhja prefektuuri järelpärimise. Öeldi selgelt, et ühel relval saab olla üks hoiukoht. Kui on 2 relva, palun väga, üks ühes, teine teises hoiukohas.

Rääkisin prefektuuriga, lubati ühtsele seisukohale tulla peale asja omavahelist arutelu. Hetkel tundub, et tõlgendused eri ametnikel erinevad. Näiteks toodi, et kui jahimees käib näiteks oma jahirelvadega ainult Saaremaa maakodus jahil, aga elab Tallinnas, siis antakse talle võimalus registreerida need jahirelvad Saare aadressile. Küsisin vastu, et enamik inimesi kes selle "probleemiga" puutuvad, ei ole mitte jahimehed vaid tavakodanikud, kellel üksainus relv, ja kui nädalavahetusel suvekoju minna, ei saa relva kaasa võtta, sest kui suvekodu pole "hoiukoht", on tegemist pideva relva kandmisega seal ja ei mingit "grilli ja tshilli", vastasel juhul on joobes kandmine. Tundub, et küsimuse sisu mõisteti.

Lubati tagasisidet, annan siis märku.

Tõnu

Saalomonlik otsus: soeta 2 (võrduse huvides identset) relva ja rega kummalegi aadressile 1. hundid söönud ja lambad terved, ehkki tsipa vaesemad.

Kui on tegemist korteri ja suvekoduga, siis kasutad ju ainult ühte korraga, kuna teine asukoht jääb vbla kauemaks "omaette". Seega, näit. suvekodus, on ka relv pikemat aega (ikka kuid) omaniku vaateväljast kaugel. Arvestades meil aeg-ajalt kasvavat-taanduvat kriminogeensust, ei ole siis ka selline variant just eriti sobiv. Nokk kinni, s... lahti..

Tuleb lihtsalt taotleda endale tegevusluba relvade või laskemoona hoidmise teenuse pakkumiseks, seejärel ehitada suvekodusse nõuetekohane relvahoidla ning anda sinna saabudes iseendalt iseendale relv üle

Walter2 kirjutas:Arvatavasti ei taha ppa hakata mässama kahe fikseeritud hoiukohaga millega kaasneb ka lisatööd ühele prefektuurile (pea arvestust ühe relva üle mis asub kahes erinevas kohas).

Kas ma mäletan õigesti, et tsiviilrelvade register on ühtne ehk üle-eestiline? Sellisel juhul ei tohiks ju ka probleemi olla "arvestuse pidamisega ühe relva üle"

vtl kirjutas:Kas ma mäletan õigesti, et tsiviilrelvade register on ühtne ehk üle-eestiline? Sellisel juhul ei tohiks ju ka probleemi olla "arvestuse pidamisega ühe relva üle"

Krd hea küsimus muuseas

Olles juhuslikult ise ka eelmisel nädalal kommivabriku lubadetalituses, esitasin (omast arust) niisama hea küsimuse - et kaua nad seda primitiivset papitükk-relvaluba meie e-Eestis ka mõtlevad kultiveerida Lubadetalituse ülema vastus oli umbes nii, et materiaalne luba kaobki (eiteamillal) ära ja asemele tuleb nn digiluba - mida ametnik siis vaid suletud(?) netialas näebki.. no vägev