www.militaar.net

nimetu kirjutas:Nõus, kuid kusagilt peab ikkagi alustama. Enne seda oli olukord veel nutusem.

Samas oleks see hea "vabandus" panna korralikumad päitsed tanklakettidele, ning miks ka mitte teistele eluks vajalike teenusepakkujatele, pähe.

Ettevõtjate survestmine on kahe otsaga kaigas ja libe tee. Eriti veel - nagu eelpool ka kirjutati, võttes survestamise aluseks ilmaolud, mis korduvad a'la kord 50 aasta jooksul.

See et asi toimub harva ei ole küll väga adekvaatne vabandus mitte valmistumiseks. See, et ta kahe otsaga on on nagunii arusaadav, pole maailmas probleemi mida ei sarnaneks vorstiga. Aga erasektor ei saa eksisteerida eraldi ruumis ning oodata, et riik tagab vajaliku ükskõik mis juhtub.

Eriti kuna meie riigikaitse on laiapinnaline peab hakkama erasektorit harjutama sellega, et nende panus ei ole ainult see et nad makse maksavad ning lasevad reservistidel vile korral minna.

Võib-olla siis hakkatakse jõudma ka järeldusele, et kuidas see asi peaks toimima kui ebasõbralik idanaaber peaks tahtma vahele segada. Ja miks ka mitte kuhu panna tsiviilisikud selleks et neid punakotkaste ülelendude eest kaitsta.

Epistli lugemisest pole siin muidugi kasu, et oleks võinud nii ja naa. Pigem oleks tark edasi liikuda ning veenduda kuidas oleks võimalik teha nii et riik suudaks vähemalt too esimesed 72 tundi ilma elektrita hakkama saada ning miks ka mitte rohkem.

Siin artiklis väidab MKM juhataja, et riik üritab garanteerida lubade väljastamise kaudu, et kuhugi mingit tühimikku ei jää.

Ehk kokku peaks järgmise aasta lõpus Eestis olema vähemalt 24 autonoomset tanklat, neist kaheksa Tallinna juures. Reinaste sõnul kindlustab riik lubasid väljastades, et suuri valgeid laike Eestisse ei jää ja vähemalt ühe niisuguse tankla saab iga suurem linn. "Kütuseettevõtted vaatavad oma investeeringuid ka selle pealt, et nad saaks oma raha tagasi teenida. See tähendab, et neil on huvi, et nad ei koonduks ühte kohta."

https://www.err.ee/996779/torm-naitas-e ... eel-valmis

Hea jutt Reinastel.
Milliseid lubasid? Uute tanklate ehitamise ja rajamise lubasid?
Siis tuleb oodata, millal kõik kaheksa suuremat kütusemüüjat omale kaks-kolm uut tanklat ehitada kavatsevad. Ja kui riik ütleb, et saate ehitusloa kohta X ainult juhul, kui see töötab ka hädaolukorras, siis alati on kütusemüüjal õigus üldse loobuda sinna X kohta oma uue tankla ehitamisest. Vaatab, et ei tasu ära ja loobubki. Või ehitab selle hoopis kohta Y kus riik ei tahagi/nõuagi, et seal see tankla 24/7 iga ilmaga töötaks. VÕI on ta juba oma kolm kohustuslikku pommikindlat tanklat püsti pannud, kaks nendest kusagile kuhu ise tahtis ja rohkem talt nõuda ei saagi.

Krt. on seadus ja määrus, mis kohustab omama igal kütusemüüjal kolme sellist pommikindlat tanklat ja võimaldab neil ise valida kuhu kaks sellist saab olema, ükskõik kas juba olemasolevate või uute tanklate baasil. Seaduses ja määruses on kõik sõnaselgelt ja ühemõtteliselt kirjas. Mis "lubade väljastamisel" jms jama? Tehke oma määrused korda ja pange sinna sisse, et MKM/valitsus määrab/ütleb kõikidele kütusemüüjatele alates sellest päevast eraldi, kus neil peavad need kolm tanklat alates tollest päevast olema ja kogu moos. Muudes seadustes ja määrustes on kohati presenteeritud hämmastavat tahet ära reguleerida iga tööks kasutatava pliiatsi jämedus ja köhimise kohad, ning võimet sekkuda juuksekarva jämeduste detailideni asju ära reguleerida, aga nüüd ei saa sellise elementaarse asjaga kuidagi hakkama.

Või oli mõeldud hoopis kütusemüüja tegevuslubasid? Siis saaks jah panna loa väljastamise eeltingimuseks, et "ehitad kolm pommikindlat tanklat X; Y ja Z kohta, muidu luba ei saa".
Aga kütuse müügi, impordi, ekspordi või hoiuteenuse osutamise tegevusluba väljastatakse Maksu-jaTolliameti poolt tähtajatult. Siis peab ootama uusi suuri tulijaid, sest juba turul ennast sisse seadnud müüjad ei pea tegevuslubasid uuendama.

Ja IMHO ainult üks või kaks varutoitel tanklat maakonna peale, oleks ikkagi liiga vähe.

Nõus, kuid kusagilt peab ikkagi alustama. Enne seda oli olukord veel nutusem.

Jah. Enne oli veel hullem.
Küsimus on, et kas siis polnudki määruseid ega vastavaid seadusepunkte?
Või olid, aga lihtlabaselt neid ei täidetud?
Ja eraldi absoluutselt põhjapanevalt muljetavaldav on ka tähtsate asjadega tegelemise, toimetamise ja tegutsemise kiirus.

ERR kirjutas:"See tähendab, et suuremad tanklaketid, mida on Eestis kaheksa, peaksid 2020. aasta lõpuks vähemalt kolm tanklat üles seadma, mis peaksid olema töös elektrikatkestuse korral. See tähendab, et neil oleks võimekus kütust välja anda, raha vastu võtta, logistikat ülal pidada. Üks nendest tanklatest peaks olema Tallinna piirkonnas Harjumaal," selgitas Reinaste.

Miks "peaksid" mitte "peavad" ?

Praegu kehtiv Hädaolukorra seadus (HOS) võeti vastu 08.02.2017 ja jõustus 01.07.2017.

§ 37. Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse kohustused
(2) Elutähtsa teenuse kirjelduse ja elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded kehtestab elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse juht või kohaliku omavalitsuse üksuse organ määrusega.

§ 36. Elutähtsate teenuste loetelu ja nende toimepidevust korraldavad asutused
(1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korraldab järgmiste elutähtsate teenuste toimepidevust:
3) vedelkütusega varustamine;

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil oli viis kuud aega pärast seaduse vastu võtmist ja enne seaduse jõustumist anda välja vastavad määrused, mida seadus kohustas välja andma. Ma parem ei hakka uurima, kui mitu kuud veel enne seda see uus HOS ministeeriumide vahel keerles, parandusi tehti, kooskõlastusi anti ja seadust riigikogus ette loeti.

Üks kuu vähem kui aasta peale seaduse jõustumist (ja üks aasta neli kuud peale seaduse vastu võtmist), 28.06.2018, annab lõpuks majandus- ja taristuminister välja määruse "Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded vedelkütusega varustamisel".

§ 4. Vedelkütuse varustamise teenuse katkestuse ennetuse nõuded

(1) Vedelkütuse müüjal on kohustus elutähtsa teenuse osutamise tagamiseks varustada autonoomse elektritoitega üks tankla vähemalt kolmes maakonnas, millest üks tankla on Tallinnas või Harjumaal.

.....

§ 11. Rakendussäte

Paragrahvi 4 lõikes 1 sätestatud kohustus tuleb täita hiljemalt 2022. aasta 1. jaanuariks.

Ja nagu näha, siis kohustus omada kolme hädaolukorras toimivat tanklat tuleb täita omakorda veel alles viis aastat hiljem.

Enamgi veel.

See 2017 HOS pole esimene pääsukene meil.
2009a HOS (pärast naabrimehe laamendamist Gruusias hakati meil kiirelt eri- ja hädaolukordi reguleerivaid seaduselünki täis toppima) juba sätestas, et

§ 34. Elutähtis teenus, selle toimepidevus ja toimepidevuse korraldaja

(2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korraldab järgmiste elutähtsate teenuste toimepidevust:
...

3) vedelkütusega varustamise toimimine;

...

§ 35. Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse või isiku kohustused

Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või isik:
1) koordineerib elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamist ja nõustab elutähtsate teenuste osutajaid;
2) teostab ise või määrab oma allasutuse teostama järelevalvet elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise üle;
3) esitab üks kord iga kahe aasta jooksul Siseministeeriumile ülevaate elutähtsa teenuse toimepidevuse korralduse seisust. Kui elutähtsa teenuse osutajaid on ühe teenuse lõikes rohkem kui kaks, siis peab ülevaade sisaldama teenuse kui terviku osalise või täieliku katkestuse tagajärgede leevendamise või teenuse toimepidevuse taastamise meetmete kirjeldust.

§ 36. Siseministeeriumi kohustused elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamise koordineerimisel

Siseministeerium lisaks käesoleva seaduse § 34 lõikes 3 nimetatud elutähtsate teenuste korraldaja kohustuste täitmisele:
1) koordineerib käesoleva seaduse §-s 34 sätestatud kohustuste täitmist elutähtsate teenuste toimepidevust korraldavate asutuste poolt;
2) töötab välja elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise poliitika;
3) nõustab asutusi elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamisel;
4) esitab üks kord iga kahe aasta jooksul Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonile ülevaate elutähtsate teenuste toimepidevuse korralduse seisust.

§ 37. Elutähtsa teenuse osutaja

(1) Elutähtsa teenuse osutaja on riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus või juriidiline isik, kelle pädevusse kuulub käesoleva seaduse §-s 34 elutähtsa teenusena määratletud avaliku halduse ülesande täitmine või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul elutähtsat teenust osutav ettevõtjana tegutsev isik.

(2) Seadusega määratakse kindlaks tingimused, mille täitmise korral loetakse ettevõtjana tegutsev isik elutähtsa teenuse osutajaks ning sätestatakse ettevõtja kohustused elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel.

(3) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud:
1) koostama tema poolt osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi (edaspidi toimepidevuse riskianalüüs);
2) koostama tema poolt osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise plaani (edaspidi toimepidevuse plaan);
3) teavitama viivitamata elutähtsat teenust korraldavat asutust või tema määratud asutust elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust;
4) andma elutähtsat teenust korraldavale asutusele või asutusele, kelle ta on määranud elutähtsa teenuse toimepidevuse üle järelevalvet teostama, tema nõudmisel teavet elutähtsa teenuse osutamise kohta;
5) täitma muid õigusaktidega talle elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks pandud kohustusi.

Vedelkütuse seadus
Vastu võetud 29.01.2003

§ 3. Kütuse käitlejatele esitatavad nõuded
...
(7) Kütuse müüja, kes omab 10 ning enam tanklat ja kes on esindatud vähemalt kolmes maakonnas, on hädaolukorra seaduse § 34 lõike 2 punktis 3 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.

Praegu kehtiv HOS ja selle lisamäärused on tegelikult juba vana HOS "lahjendatud" versioon.
Enne seda polnud mingit "vähemalt kolme tanklat mis töötavad hädaolukorras".
Kui sul oli 10 või enam tanklat, siis pidid need kõik töötama ka hädaolukorras, sest sa olid "elutähtsa teenuse osutaja". Mingit numbrilist "leevendust" ma kusagilt välja ei loe, et mitu tanklat võib mitte töötada ja mitu vähemalt peab töötama. Sul pidi olema iga kahe aasta tagant uuendatud/täiendatud plaan, kuidas seda jätkuvalt tagada (HOS §37 lg 3) ja see esitatud iga kahe aasta tagant MKM-ile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium pidi seda kontrollima ja korraldama, et "elutähtis teenus" toimiks ning oleks "elutähtsa teenuse osutaja" poolt kohustused täidetud (HOS §34) + MKM aruanded iga kahe aasta tagant Siseministeeriumile ja Siseministeerium pidi iga kahe aasta tagant olukorrast ette kandma EV valitsusele (HOS §36).

Sellest 2009 HOS-ist ja Vedelkütuse seadusest on aga juba 10 aastat möödas.
2017 aastaks (uus HOS) oli 8 aastat möödas. S.o. kokku 8 aastat kontrolli kütusemüüjate tegevuse üle/elutähtsa teenuse tagamist iga ilmaga, ning neli iga kütusemüüja ettekannet MKM-ile koos plaanide uuendamise/parandamisega, neli MKM ettekannet/aruannet Siseministeeriumile ja neli SiseMin ettekannet Vabariigi valitsusele. Kokku 12 ettekannet iga kütuse müüja kohta.

Nüüd lahjendati see "igailmaga töötavate tanklate" asi ära "vähemalt kolme toimiva tanklani kütusemüüja kohta" ja anti veel +5 aastat otsa kütusemüüjatele aega asjad korda teha. 2009 HOS ja 2022 vahele jääb 13 aastat.

Mind ajab nii hirmsasti pöördesse see (sest see praktika ei taha kuidagi lõppeda ja trukib juba pikemalt pidevalt muudes valdkondades ka minu ajusid), kuidas meil tuleb seaduseid ja määruseid nagu Vändra saeveskist laudu, mida seaduste ja määruste väljaandja ise ei täida (kas ei suudagi keegi täita - seega ebapädev seadusakt, või ei tahetagi täita - seega kriminaalne seaduste mittetäitmine, või täidab seaduseandja ise neid valikuliselt - teised täitku, aga meie vaatame mida me täidame või ei täida).

AndresTy kirjutas:Ettevõtjate survestmine on kahe otsaga kaigas ja libe tee. Eriti veel - nagu eelpool ka kirjutati, võttes survestamise aluseks ilmaolud, mis korduvad a'la kord 50 aasta jooksul.

Suurem analoogne torm enne viimast oli jaanuar, 2005(?). Ikka märksa lähemal kui 1969. Ja kui mu mälu ei peta, siis 1969 - 2005 vahele jäi ka vähemalt üks väga metsik laastaja..
Arvestama peaks ka et kliima on muutumas, kutsutakse seda globaalseks soojenemiseks aga reaalis tähendab see ilmamuutuste ekstreemsuste kasvu. Suved muutuvad kuumemaks, talv võib olla üks päev +5 ja järgmisel -20 ning tormide jõud kasvab koos ilmakõikumiste suurenemisega.
Järgmine selline torm võib lajatada juba lähitulevikus (<5a)

Kui kütuse kättesaadavusest rääkida siis ei ole vist keeruline korraldada nii, et iga päästekomando hoovinurgas oleks paras tsistern puutumatu kütusevaruga. Siis ei peaks teise maakonna otsa tankima sõitma.

Kurjam kirjutas:Kui kütuse kättesaadavusest rääkida siis ei ole vist keeruline korraldada nii, et iga päästekomando hoovinurgas oleks paras tsistern puutumatu kütusevaruga. Siis ei peaks teise maakonna otsa tankima sõitma.

Biokütusega?

Unustage see biokütuse möla juba ükskord ära, ei hakka keegi oma tehnikat lõhkuma.

Selleks, et üks tankla saaks töötada, piisab täiesti vabalt ühest 25 kW suurusjärgus 3-faasilisest diiselgenekast.
Jutt on mõnedest pumpadest, valgustusest, arvutitest ja mõnest elektriradiaatorist, et tankla töötada saaks.
Meie ostsime see suvi 2 tk taolisi, Cumminsi omad, haagise peal, 9900 eurot tükk. Millest haagis ise on juba mingi 2000 (genekas kaalub ca tonni, mis eeldab 2-teljelist piduritega haagist, need aga ei maksa enam 700 eurot).

Ses mõttes, et see ettevõtjate survestamine vähemalt bensujaamade osas pole teab mis suur (üks Statolili kuvandi muutmise ümberehitustööd jaamas maksavad rohkem). Teiseks võiks need ka siseministeerium välja maksta (summad pole suured) - luues näiteks mingi toetuse taotluse võimaluse. Näiteks taotleja maksab 20% ise ja ülejäänu maksab välja Sisemin peale tööde ülevaatust ja katsetust.

Ühesõnaga, vähemalt bensiinijaamade puhul pole raha niiväga tugev argument. Kui ma viimati tellisin statsionaarse paigalduse, siis Cumminsi 44kVA genekas koos FIBO-st 12 m3 ruumi rajamisega maksis 16 tuhat+ km. Täna on ilmselt mõnevõrra kallim.

kraal kirjutas:Kui sa tead siis palun jaga oma teadmisi ka teistega ja ära jahu siin mingisugustest punastest pistikupesadest.
Mis tellimistrollimisest sa siin sonid? Ma soovin lihtsalt teada mida sa tead, ja soovin ka, et teised saaksid osa sinu ääretust tarkusest.
Kas koolid ja lasteaiad on elutähtsad asutused, et need peaksid olema reservtoitega tagatud?

Sa ära alusta juttu, et ma midagi ei tea. See on trollimise võte.
Ma olen seda kriisidega toimetulekut täitsa õppinud. Olen ka kogemata ühes kriisikomisjonis.
Mis hakkab saama siis, kui elekter on juba 72 tundi ära olnud Või 96h?
Hakkavad tänavale ilmuma tigedad inimesed, kes ei taha oma külmas korteris istuda. Sest katlamaja ei tööta enam.
Süüa teha ei saa, sest tänapäeval on kõigil elektripliidid.
KOV peab siis pakkuma mingeid lahendusi - näiteks kohta, kus on soe, kus saab laadida telefoni akusid, kus saab soojas nurgas magada ja kust saada ämbritäis kuuma vett enda pesemiseks. Või veel midagi. Või kus saada arstiabi.
Koolid ja lasteaiad sobivad selleks hästi, sest enamikus neist on sooja toidu valmistamise võimalusega, suured ruumid, võimla laost saab matte, kus peal magada jne.

See, kas kool või lasteaed on kuskil seaduses elutähtis või mitte, on puhas bürokraatlik lähenemine. Praktiline lähenemine on omada plaani ja pakkuda lahendusi ka siis, kui seadus juba vaikib. Sinna on vaja ühte-teist veel peale geneka, aga ainuüksi elektri olemasolu lahendab palju muresid. Muide, ka Võrus leidis jälle kinnitust see, et kui kannatanud oleks tahtnud/suutnud mõelda paar liigutust ette ja poleks vaja AK-s halada või advokaadibüroosid pidi nüüd joosta. Eriti käis see selle piimakarja pidaja kohta.

Miks peaks riik midagi välja maksma? Panna seadusega kohustus IGASSE tanklasse varugeneka soetamiseks või käsiajamiga pumpamise võimaldamiseks.
Kontrollimisel selgus et 30m/s tuulega tormid esinesid meil 2005 (koos üleujutusega Pärnus), 2011, 2013, 2015 ja nüüd siis 2019.. Aga kõik on järsku nagu kuu pealt kukkunud.

Samasugune kohustus oleks võinud olla veel Soome eeskujul (uus)ehitistesse varjendite kaasamiseks. Kui sõda peaks puhkema, on linnad surmalõksud..

Küsimus on probleemis nimega "õigustatud ootus". Kui olemasolevad tanklad on saanud ehitusloa ja kasutusloa ilma genekata, on vähe võimalusi nõuda seal taolisi lisakulutusi ilma, et riik ise maksma peaks.

Sama jutt on muide ka varjenditega. Kui riik erastas tehase koos selle territooriumiga, kus asusid nõuka aegsed tuumavarjendid ilma lisatingimusteta neid näiteks korras hoida, siis takkajärgi ilma ise maksmata seda nõuda ei saa. Samuti ei saa nõuda, et juba kasutusloaga kaubanduskeskus hakkaks oma kuludega oma keldriparklat (näide T1 Mall on Tallinn) varjendiks ümber ehitama.

Uusi tanklaid aga väga meil ei rajata - tanklavõrk on paigas juba. Seega ainult geneka paigalduskohustusega probleemi ei lahendaks (mida uusehitusega on vastava normi olemasolul õigus tõesti nõuda).

Küll aga on juriidiliselt pidav lahendada nii, et luua tanklatele kohustus näiteks 2025. aastaks ja luua vastav taotlusmehhanism, kus lõviosa kuludest maksab sisemin mingist fondist näiteks. Minuteada ei pea seal 100% riik maksma (tarnekindlus on tanklale ka endale äriliselt kasulik), seega mingi väike omafinantseering võiks tanklaketil siiski olla.

Kontrollimisel selgus et 30m/s tuulega tormid esinesid meil 2005 (koos üleujutusega Pärnus), 2011, 2013, 2015 ja nüüd siis 2019.. Aga kõik on järsku nagu kuu pealt kukkunud.

Eespool keegi tuututas, et pole õigustatud, kuna ilmaolud on 1x50 aastaga. Ei ole. Kliima läheb järjest ekstreemsemaks ja puitkarkassiga kipsmajade ostjatel/ehitajatel soovitan ma soojalt rajada sinna kas korralik betoonkelder või minimaalselt maapealne betoonist "safe room", sest varsti hakkavad tormid olema 40 m/sek ja tornaadod ka takkapihta.

Kapten Trumm kirjutas:Sa ära alusta juttu, et ma midagi ei tea. See on trollimise võte.

Paraku on see foorumis pahatihti kinnitust leidnud, et sa kirjutad väga enesekindlalt asjust, millest midagi ei tea. Kui sellele tähelepanu juhitakse, on ikka vastaspool troll ja teeb tellimustööd.

Kapten Trumm kirjutas:Küsimus on probleemis nimega "õigustatud ootus". Kui olemasolevad tanklad on saanud ehitusloa ja kasutusloa ilma genekata, on vähe võimalusi nõuda seal taolisi lisakulutusi ilma, et riik ise maksma peaks.

Isikutele saab kohustusi seada ka muud moodi kui ehitusõiguse abil. Kui näiteks otsustati, et igas ruumis peab olema suitsuandur, muutus see kohustuslikuks ka kõigile neile, kellel oli kasutusluba ammust ajast olemas.

16 eurone suitsuandur ja 16 tuhandene genekas on siiski väga erinevad kohustused, et neid samamoodi jõustada saaks.
Mis neid geneka-asju puudutab, siis siin 10a olnud tegelane võiks juba aru saada, et ikka natuke tean küll.

Küll saab. Küsimus on põhimõttes ja seetõttu pole summa oluline. Teine näide: poodidele on korduvalt karmistatud alkoholi müügi nõudeid (eraldamine vaheseinaga jms). Sellega seotud kulutused võivad mõne poe jaoks samasse suurusjärku jääda. Samamoodi hakati maapoodidelt kunagi kraanikausse nõudma, mis viis rea poodide sulgemiseni. Põllumajandusettevõtetele esitatavatest nõudmistest ma parem ei hakka rääkimagi.