www.militaar.net

Millegipärast statistika ei näita, et sotsiaalteaduste magistritel oleks süstemaatilisi probleeme töö leidmisega. Mõte, et tuttavad loovad neile riigistruktuuridesse poolfiktiivseid töökohti, on pehmelt öeldes julge.

blueant kirjutas:Millegipärast statistika ei näita, et sotsiaalteaduste magistritel oleks süstemaatilisi probleeme töö leidmisega. Mõte, et tuttavad loovad neile riigistruktuuridesse poolfiktiivseid töökohti, on pehmelt öeldes julge.

Tõepoolest. Vt. Leppik, M. 2018. Kutse- ja kõrgharidusõpingud lõpetanute edukus tööturul 2016. Lk. 14 jj. Linki panema ei hakka, sest on PDF, aga igaüks leiab otsingumootoriga selle kergesti üles.

Kõikidel erialadel on 2005-2015 perioodil lõpetanute aasta jooksul tööle saamise protsent 70-80 ning paistab, et see on aja jooksul paranenud: 2015. aastal lõpetanutel 70-90%.

Tabelis kajastub ainult Eestis töötamine ja seepärast on veterinaaria 47%, mis on nonsens. Kunstid on 72%, sotsiaal- ja käitumisteadused 80% (ilma ärinduse ja halduseta, mis on lausa 86%).

Aga see kõik on teemast kaugenenud.

blueant kirjutas:Millegipärast statistika ei näita, et sotsiaalteaduste magistritel oleks süstemaatilisi probleeme töö leidmisega. Mõte, et tuttavad loovad neile riigistruktuuridesse poolfiktiivseid töökohti, on pehmelt öeldes julge.

Tõepoolest. Need sotsiaalteaduste magistrid, keda mina tean, töötavad erinevatel ja mitte just Rimi ametikohtadel. Kohtan tuttavaid nimesid näiteks Päästeameti, Kaitseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Vanglateenistuse jms valdkondades. Rääkimata kohalike omavalitsuste juures sotsiaalvaldkonna töötajatest. Mõni sotsiaalteaduste magister on vist siin foorumiski kohal, olen üsna tuttavat sõnavara siin mõnes postituses kohanud.

Kui igatsugu riigiametitesse kandideerimisel on põhinõudeks kõrgharidus diplomi olemasolu ning pole tähtis, mis erialal diplom on, siis leitaksegi hoolimata oma õpitud eriala mõttetusest ikka mingi hea palgaga soe koht.
Kui ametikohale kandideerija üle otsustataks tema kogemuste ja oskuste põhjal antud erialal ja mingi muu eriala kõrgharidus diplom on võrdne mõne teise kandideerija põhiharidusega, siis oleks "sotsiaalteaduste magistriteid" puudutav statistika märksa kurvem.

No ma ei tea, IT näiteks on füüsikuid täis

No ma ei tea, IT näiteks on füüsikuid täis

Mõlemad on numbriteadused mõnes mõttes. Eeldavad tugevat matemaatilist haridust. Samas kui IT töökohale kandideerib mõne aastase töökogemusega inimene ja füüsikateaduskonna värske lõpetaja. Ei näe põhjust mis eeliseid annaks füüsika haridus IT alal. Sisuliselt on inimene ülikoolis oma aega raisanud. Oleks võinud kohe IT alal ennast harida.

Keskmisel ärirakenduste arendajal on vaja teada, et nulliga jagada ei saa.

Näide oli mõeldud illustreerima raskusi, mis tekivad nn. naaberdiplomitega. Tõenäoliselt on need erialad, millel töötamiseks on vaja täpselt sama eriala diplomil, vähemuses (õigusteadus, meditsiin, kõiksugu kohustuslikult sertifitseeritav inseneeria, kindlasti veel midagi).

Mina ei saa ikkagi aru kui töövestlusele tulevatest inimestest eelistatakse kõrgharidusega inimest, teisele kandideerijale kes omab reaalset töökogemust vastaval alal, aga tal puudub kõrgem haridus.
Kõrghariduse eelistamisel saan aru kui on mingi otsene puutumus erialaga millele töökoht pakkuda on, aga lihtsalt mingil alal kõrgharidus!

Diplom näitab väljaspool eriala, et inimene on mõne aasta jooksul suuteline midagi süstemaatiliselt tegema ja selle lõpule viima. Cum laude näitab keskmisest suuremat kohusetunnet ja töövõimet. Magister & doktor näitavad sama, ainult et kõrgemal tasemel.

Diplom näitab väljaspool eriala, et inimene on mõne aasta jooksul suuteline midagi süstemaatiliselt tegema ja selle lõpule viima.

Diplomi puudumine näitab,et inimene pole seda võimeline mitte mingil juhul tegema? Ajaloost peaks ometi olema võtta rohkelt näiteid, kus ilma igasuguse diplomita inimesed on läbi aastatuhandete püsinud grandioosseid ehitisi projekteerinud ja ehitanud ja loonud suuri ning tõhusaid militaarstruktuure, mille abil on impeeriumeid kokku vallutatud.
Mingitest ameerika dokfilmidest panin tähele, et näiteks New Yorgi esimese Manhattani saart mandriga ühendava silla ehitanud ja Hooveri tammi projekteerinud ja ehitanud meeste puhul pole mainitud koole kus nad oma inseneri hariduse said. Mulle jäi mulje, et mõlemad mehed üsna napi põhihariduse pealt sattusid ehitusettevõttesse tööle, kus töö käigus õpiti ameti nipid selgeks.

teeline35 kirjutas:

Diplom näitab väljaspool eriala, et inimene on mõne aasta jooksul suuteline midagi süstemaatiliselt tegema ja selle lõpule viima.

Diplomi puudumine näitab,et inimene pole seda võimeline mitte mingil juhul tegema?

Seda ma pole öelnud.

Hariduselt olen orientalist, kõrvalerialana filosoof. Aga viimased 15 aastat olen suurkorporatsioonis insener ja koolitan muuhulgas meie tippteadlasi... Ehk siis, diplom diplomiks, ajud loevad.

Diplomi puudumine näitab,et inimene pole seda võimeline mitte mingil juhul tegema?
Seda ma pole öelnud.

Tõde on tegelikult selline, et diplomi olemasolu või puudumine ei garanteeri midagi. Inimesed on paraku erinevad ja ei garanteeri see kõrgkooli diplom ka midagi. Ere näide on praegu see põmmpea, kes USA presidendiks on.
Läheb teemast küll välja, aga Eesti üks praegune suur probleem on hariduse, eriti kõrghariduse fetisheerimine. Inimesed jõuavad hiljem tööturule kuna õpivad mitmeid aastaid ülikoolis mingit eriala, mis hiljem pole tagatud tööga ja nad peavad hiljem niikuinii minema tööle ja tegema sellega seoses endale selgeks mingi teise eriala!

Kriku kirjutas:Diplom näitab väljaspool eriala, et inimene on mõne aasta jooksul suuteline midagi süstemaatiliselt tegema ja selle lõpule viima. Cum laude näitab keskmisest suuremat kohusetunnet ja töövõimet. Magister & doktor näitavad sama, ainult et kõrgemal tasemel.

Järgnevalt edastan mõtteid, mis ei ole minu enda omad, vaid kusagilt "nopitud".

Struktuurid, kus inimene käib oma haridusteed ja hilisem "töömeheelu" on mõnevõrra erinevad ja hea hakkamasaamine ühes keskkonnas ei tähenda, et inimene on valmis tegudeks teises....
Eriti pean silmas erasektorit.
Avaliku sektori puhul võib see olla muidugi "asjade loomulik käik". (ei taha siinkohal näpuga näidata sotsiaalteaduste magstrite suunas )

Mis ma tahan öelda, on see, et keskkoolis hakkamasaamiseks peab tõesti tubli (püüdlik) olema ja paha poleks ka õpetajatele (ülemusele) meeldia.
Hindeid saab ka kombineerida spikerdades, korduvalt töid uuest tehes ja need ei näita tegelikku teadmiste taset, vaid jällegi - püüdlikkust, head läbisaamist pedagoogidega ja oskust süsteemi olemusega kursis olles seal toime tulla (seda ära kasutada).
Sama jama jätkub pmst edasi ülikoolis ja avalikus sektoris. (utreerin)


P.S.
Isiklikult olen põgusalt tuttav olnud ühe keskkooli kuldmedaliga lõpetanud noorukese naisterahvaga, kes on olnud ehmatavalt pinnapealne ja loll,
aga kes on täpselt teadnud kuidas spikerdada ja ennast koolis üleval pidada.

teeline35 kirjutas:Tõde on tegelikult selline, et diplomi olemasolu või puudumine ei garanteeri midagi.

Ei ole nõus. Diplomi olemasolu garanteerib väljaspool eriala, et inimene mingil perioodil elus olnud suuteline tegema ära asjad, mida diplomi saamiseks vaja läheb. Muidugi käib see ainult selliste diplomite kohta, mille saamiseks tegelikult peab midagi tegema, aga siiski.

Erialaselt, ma loodan, et ei ole vaidlust.

Svejk kirjutas:Struktuurid, kus inimene käib oma haridusteed ja hilisem "töömeheelu" on mõnevõrra erinevad ja hea hakkamasaamine ühes keskkonnas ei tähenda, et inimene on valmis tegudeks teises....

Jah, see on muidugi õige. Siiski, on omadusi, mis tulevad kõiksugustes keskkondades kasuks. Nendeks on töövõime (või oma loomupärasest laiskusest üle saamine), järjekindlus ja kohusetunne. Ülikooli lõpetamine näitab nende mõningast taset. Jah, mitte väga kõrget taset - igasugu tolgused lõpetavad ülikoole - kuid populatsiooni keskmisest siiski kõrgemat.