www.militaar.net

Madis Reivik kirjutas: ↑21 Okt, 2023 23:17 Torudest saad vee välja nii et paned süsteemi ühte otsa kraani ja teise otsa kraani. Nt vesiküttel on kaks kollektorit.

Ühest kollektorist (pealevool) lased suruõhu sisse

Teisest keerad ükshaaval kraanid lahti ja voilaa, torud on täiesti tühjad.

Mina nii ei julgeks. Palja suruõhuga jääb ikkagi mingi kogus vett torudesse ja kui torustik põranda all kusagilt natukegi lohkus on, on veemull sinna kerge tekkima. Ma võtaksin torud kolle küljest lahti ning puhuksin ükshaaval suruõhu ja vahtkummipalliga läbi.

isakene kirjutas: ↑22 Okt, 2023 0:12

Madis Reivik kirjutas: ↑21 Okt, 2023 23:17 Torudest saad vee välja nii et paned süsteemi ühte otsa kraani ja teise otsa kraani. Nt vesiküttel on kaks kollektorit.

Ühest kollektorist (pealevool) lased suruõhu sisse

Teisest keerad ükshaaval kraanid lahti ja voilaa, torud on täiesti tühjad.

Mina nii ei julgeks. Palja suruõhuga jääb ikkagi mingi kogus vett torudesse ja kui torustik põranda all kusagilt natukegi lohkus on, on veemull sinna kerge tekkima. Ma võtaksin torud kolle küljest lahti ning puhuksin ükshaaval suruõhu ja vahtkummipalliga läbi.

See ei ole "välja laskmine" vaid "elektriga tekitatud suruõhu abil välja tõukamine".
Aga kui elektrit ei ole?

Sama tulemuse saab tegelikult ka ilma elektrit tarvitamata saavutada, kui elektrit ei ole ja kui on tehtud vajalikud ettevalmistused aga see tegevus ei ole ka siis "vee välja laskmine".

Siis puhud või imed

Teen siia ääremärkuse: toru (vmt tühjedatava eseme) sisse kompressori abil pneumaatilisel teel tekitatud surve ei taga veel, et süsteemis poleks peale seda enam vedelikku. Lihtsalt süsteem on survestatud.

mõistagi puhutakse sisteem õhu abil tühjaks, mitte ei survestata.

Põrandakütte kohta ei võta sõna, sellist asja pole kunagi omanud ega kavatse ka tulevikus omada. Mina olen lihtne inimene.

Madis Reivik kirjutas: ↑21 Okt, 2023 20:03 ... Kuulkraan on kõige hullem - vesi jääb "kuuli sisse" ja ongi hambad...

Sugulane puuris kuulile (suletud asendis) väljavoolu poolele augu sisse ja paigaldas kraani veevoolu suunaga ülevalt alla. Siis jookseb kuul tühjaks.

Kriku kirjutas: ↑22 Okt, 2023 9:29 Põrandakütte kohta ei võta sõna, sellist asja pole kunagi omanud ega kavatse ka tulevikus omada. Mina olen lihtne inimene.

Valdav enamus viimase 20 aasta jooksul ehitatud eramutest ja paljudes renoveeritud korterites on ka "lihtsad inimesed" teinud põrandaküttega.

Oi, ma olen veel palju lihtsam

Väino kirjutas: ↑22 Okt, 2023 9:39

Madis Reivik kirjutas: ↑21 Okt, 2023 20:03 ... Kuulkraan on kõige hullem - vesi jääb "kuuli sisse" ja ongi hambad...

Sugulane puuris kuulile (suletud asendis) väljavoolu poolele augu sisse ja paigaldas kraani veevoolu suunaga ülevalt alla. Siis jookseb kuul tühjaks.

Kuulkraaniga on lihtne. Tuleb kraan külma ajaks jätta poolavatud asendisse, siis saab kraani korpus tühjaks joosta.

kui mul oleks selline hoone kus vaja teha talveks "OFF"
siis ma põrandaküttes kasutaks üldse 30% glükooli segu
sama kasutaks igas küttesüsteemi osas kus muidu vesi sees.
ilus see asi ei oleks aga ka kraanikausside äravoolud ja põrandatrapid tühjendaks veest ja täidaks selle sama glükooli seguga
sama asi ka wc potiga - pumbaga lukk tühjaks ja glükool sisse. loputuskast kuivaks
korduval vajadusel siis tarbevee trass saaks madalamatesse kohtadesse tühjendusventiilid ja laseks kuivaks
kui madalamad kohad on põrandas ehk puudub ligipääs siis aitab ainult puhumine mis muidugi peab olema tehtud läbimõeldud järjekorras, et vesi valesse kohta tagasi ei tuleks ja nii vähemalt 3 ringi. eeldab, et enne kui on OFF siis veel voolu on kompressorile.

välistele pumbamajadele juba siin pakuti külmavalvur - toimib hästi (eeldab muidugi soojustatud kesta olemasolu ümber pumba)

olen üle elanud põrandakütte külmumise ja selle remondi ning see ei ole mugav uudis kui selgub, et survet ei hoia süsteem

täna ma isegi ei kardaks, et kui vool kaob siis midagi nii hullu juhtuks - soojas toas mida saab kütta ahju või kaminaga kah
ei tohiks küll põrand miinusesse minna.
oht on vaid siis kui vaja maja jätta tühjalt seisma ilma kütteta

Tele 2 katsetab mõnel pool mobiilimastide elektrivarustuse tagamiseks vesiniku generaatoreid.

Tele2 Kostivere mobiilimasti seadmeruum on üsna tühi, selle ühe seina ääres riiulites asuvad mobiilivõrgu seadmed, ruumi teises nurgas aga kaks lauaarvuti suurust kasti. Need on PowerUPi vesinikugeneraatorid, uue tehnoloogiaga elektritootmise seadmed, mis peaksid kaua ja puhtalt mobiilivõrgu tugijaamale elektrikatkestuse ajal energiat andma.

Tele2 tehnoloogiadirektor Tanel Sarri ütleb Kostivere masti all, et põhilised põhjused, miks nad Eesti iduettevõtte PowerUP vesinikulahendust katsetavad, on puhas energia, mida vesinikuelemendid annavad ning mugavam võimalus järgmisest aastast kehtima hakkava tugijaamade vastupidavuse nõude täitmiseks: «siis peavad tugijaamad elektrikatkestuse ajal vastu pidama vähemalt kuus tundi. Imelik oleks seda hakata tagama diiselgeneraatoritega, kui mujal maailmas diiselmootoritest loobutakse, akusid aga läheks nii pikaks ajaks vaja väga palju võrreldes vesinikugeneraatoriga.»

Ruumi võtab vesinikutoitel seade tõesti väga vähe, umbes sama palju kui kaks lauaarvuti kasti, üksteise peal on kaks vesinikugeneraatorit, millel kummalgi võimsust 1 kW.
https://tehnika.postimees.ee/7864863/va ... neraatorit

Sealtsamast:

Väikese seadmeruumi kõrvale on ehitatud veel üks pisem kinnine plekist varjualune, kus asub viiekümneliitrine vesinikuballoon - seal ongi kütus, mis toidab vesinikugeneraatorit. Vesinik tuleb praegu Leedust, kuid järgmisel aastal peaks Eestist seda juba kergemini kätte saama, kui Alexelal tuleb vesinikutootmine Tallinna lähedale.

PowerUP plaanib lähiajal välja tulla ka oma uue tootega, senise 1 kW asemel 2,5 kW võimsusega vesinikugeneraatoriga. Üks selline oleks just mobiilivõrgu tugijaamale paras.

PowerUP-i esindaja lisab, et vesinikugeneraatoril pole vaja ka midagi vahetada ega suuremat hooldust teha: vesinikuelement töötab kümme tuhat tundi, enne kui vajab väljavahetamist. Vahepeal peab ehk ainult õhu- ja vesinikufiltreid vahetama. Vesinik ja õhk saavad vesinikuelemendis kokku ja lihtsa keemilise reaktsiooniga, mida toetab vastav katalüsaator, eraldub energia. Kalleim komponent, mis neis elementides peitub, on plaatina. Eesti idufirmas PowerUP on plaan hakata ka vesinikuelemente kunagi lähemas tulevikus ise tootma. Kui see plaan teoks saaks, siis oleks Eesti esimene koht, kus selliseid asju Euroopas tehakse. Praegu tulevad aga generaatori vesinikuelemendid Kanadast.

https://tehnika.postimees.ee/7864863/va ... neraatorit

Päris mõistlik lahendus tundub, hinda ei tea muidugi.

https://elcogen.com/

Minu arvates juba teevad Eestis üht koma teist.

Probleemiks on hetkel kindlasti vesiniku hind, eriti kui see tuleb väikses balloonis