www.militaar.net

kurram, olen oma nurga ikka päris ripakile jätnud! aga objektiivsetel põhjustel nagu alati! nagu pealik sõjaväes mainis et frantzusi subjektiivsed vabandused on kallutatud objektiivsuse poole kui teemat pikemalt arutada . seekordsed frantzusi vabandused esmapilgul ikka subjektiivsed: sõda, suvi, päike, vein, ja tüdrukud! tüdrukud muidugi lapselapsed . oli ka plaanis töökohta vahetada, betoonivedu juba ära tüüdanud; täitsa tuli uitmõte minna Pirita randa jäätisemüüjaks aga õnneks läksid ilmad jälle jahedamaks . seega jätkan teemal "siga, Goga ja sünnipäev"

bessaraablane, kes tegelikult polnudki araablane, ja usutunnistuselt isegi mitte moslem püüdis matsaka põrsa kinni ja lohistas Goga sulasele. tegelikult oli meil väeosas üks moldovan veel, minust pool aastat vähem teeninud. ega temagi päris moldovan olnud, rahvuselt gagauus. roodumees, aga kaarutas väeosa ainsa Kraz-ga ja oli alati väljasõitudel tegija; niivõrd-kuivõrd: seakasvatajat ta oma kaasmaalasena ei tunnistanud, aga see nende omavaheline asi, ei süvenenud tollal neisse rahvusküsimustesse ja ega see oligi tollal keelatud Nõukogude Liidus! kõik olid võrdsed ja vennad; väljaarvatud frantzus kes vihastas selle gagauusi peale( ette nähtud teenistuse aja järgi ), ja sõimas teda tsensuursete sõnadega kogu väeosa juhtkonna juuresolekul kes juhuslikult ligi olid! see kuradi tola hakkas oma Krazi klaasipesu katsetama hetkel kui Frantzus oma kõrgläikelise willisega seisis just tema küna kõrval, lisaks veel terve väeosa juhtkond. Kraz oli kolonni viimane auto, nn tehniline viimane abi mis lohistab kõik asjad ära mis ripakil ja rattad all! saksad peavad koosolekut väljas, ca 20m kaugusel, ja siis see tola katsetab oma klaasipesureid! viskab ikka sita keema küll! katsuge ise willist kõrbes kõrgläike all hoida, tingimustes kus iga veetilk mis autole langeb kuivab hetkega jättes järgi valge lubjase pläraka! kargas frantzus willisest välja, rabas Krazi ukse lahti ja siis monologeeris tsenzuursete sõnadega mida reamees frantzus arvab moldaavia vapratest sõdalastest! kõige viisakam termin oli "jobannõi rumõn"! no ei ole minu süü et ohvitserid seda pealt kuulsid; igatahes pidi ta sellega leppima et kui ohvitserid teda sõimata hiljem tahtsid siis kasutati just seda väljendit; vähemalt minu teenistuse lõpuni kasutas ka pealik seda "väljendit"! aga isiklikul pinnal saime temaga ikka väga hästi läbi; ta oli tehnikas ikka väga terav pliiats; ja kui seda afgaanist väljatoodud tehnikat oli vaja kiirkorras vanarauaks teha siis lausa eestööline! keevitaja, st vanaraua lõikaja. siit muidugi asjatundjatele küsimus. kolhoosis oli gaasiga lõikamine; st et hapniku ja propaani segu tegi tule üles mis metalli sulatas. sõjaväe välitöökojas mingit propaani polnud, kasutati hoopis petrooli! ja see nn keevituspits oli ka ikka terve teadus! aga rauda ta sulatas. vot täpsemalt ei mäleta, aga äkitselt keegi oskab rääkida sellest tehnoloogiast. kui välitingimustes propaani polnud siis polnud tõenäoliselt ka hapnikku; kas suruõhk ja petrool ajasid asja ära? igatahes leek oli vägev ja raud sulas! no lihtsalt ei mäleta kuna oli tol ajal ka muid toimetamisi kangemate aukraadi kandjatega ja ega nemad ka antud teemasse eriti süvenenud; peaasi et lipp platsil vardasse tõmmatud ja töö käib.

kaldusin jälle teemast kõrvale, veits.

Goga sulane võttis siis "kesiku" üle. rabas vöövahelt kinzalli ja istus seale selga! no mäletan lapsepõlvest et seatapp ju terve teadus! siga uimaseks ja siis täpne torge õigesse kohta ja veri välja, ämbrisse! krt, kaukaaslaste seatapp ja selle tehnoloogia hoopis teine dimensioon, vahtisin nagu külatola seda protsessi . neil polnud isegi viina kaasas peiedeks...

Viimane lause on ikka puänt! Kas siga sai tapetud või anti niisama kõvasti tappa nagu timurlastest pioneerid seda oleks teinud?

frantzus kirjutas: ↑25 Juul, 2022 20:00 siit muidugi asjatundjatele küsimus. kolhoosis oli gaasiga lõikamine; st et hapniku ja propaani segu tegi tule üles mis metalli sulatas. sõjaväe välitöökojas mingit propaani polnud, kasutati hoopis petrooli! ja see nn keevituspits oli ka ikka terve teadus! aga rauda ta sulatas. vot täpsemalt ei mäleta, aga äkitselt keegi oskab rääkida sellest tehnoloogiast. kui välitingimustes propaani polnud siis polnud tõenäoliselt ka hapnikku; kas suruõhk ja petrool ajasid asja ära? igatahes leek oli vägev ja raud sulas!

https://wikimetall.ru/oborudovanie/benz ... rezak.html
Atsetüleeni asemel kasutatakse bensiini aga hapnik on ikka vajalik. Vähemalt selle artikli põhjal saab niimoodi järeldada.
P.S. Pole asjatundja aga Frantzus viskas küsimuse ülesse ja arvasin, et vaja ennast harida.

an2 kirjutas: ↑27 Juul, 2022 14:41

frantzus kirjutas: ↑25 Juul, 2022 20:00 siit muidugi asjatundjatele küsimus. kolhoosis oli gaasiga lõikamine; st et hapniku ja propaani segu tegi tule üles mis metalli sulatas. sõjaväe välitöökojas mingit propaani polnud, kasutati hoopis petrooli! ja see nn keevituspits oli ka ikka terve teadus! aga rauda ta sulatas. vot täpsemalt ei mäleta, aga äkitselt keegi oskab rääkida sellest tehnoloogiast. kui välitingimustes propaani polnud siis polnud tõenäoliselt ka hapnikku; kas suruõhk ja petrool ajasid asja ära? igatahes leek oli vägev ja raud sulas!

https://wikimetall.ru/oborudovanie/benz ... rezak.html
Atsetüleeni asemel kasutatakse bensiini aga hapnik on ikka vajalik. Vähemalt selle artikli põhjal saab niimoodi järeldada.
P.S. Pole asjatundja aga Frantzus viskas küsimuse ülesse ja arvasin, et vaja ennast harida.

Vahet pole, et millist kütust kasutatakse (kas vedelat või gaasilist), peaasi on vajaliku leegitemperatuuri saavutamine ja leegi võimsus.
Petroolilõikaja: https://www.google.com/search?q=%D0%BA% ... nt=gws-wiz

(Ma nõukaajal olude sunnil ehitasin propaanikeevituse alumiiniumi keevitamiseks, et ei peaks objektile rasket (ca 150kg) atsetüleeniballooni kaasa vedama.)

tänan! pilt läks veits selgemaks selle põletiga. Akf Olavi pandud lingil alumine põleti sarnane minu mälupildiga, väitsin ju et igati keerulise ehitusega! segane veel see hapniku värk. ei mäleta neid siniseid balloone, aga võin ka eksida sest Termezis oli hapnik täitsa saadaval kohalikust gaasijaamast.aga välitingimustel? petrool on, aga kas hapnikutehas oli ka nõukogude armee tagala tehnilises teenistuses olemas? frantzus seda ei tea, tean ainult et välileivatehas oli olemas. küsimused jäävad hetkel üles!

seatapp! vot selle seatapu kirjeldamiseks pean minema tagasi tulevikku et austet lugejad asjast pildi ette saaks! aastal 1992, vahetult enne eesti krooni tulekut Frantzus esimest korda Soomes, ja mitte paadipõgenikuna vaid ikka ausalt; oma Kamazi ja Nõukogude Liidu välispassiga, isegi Soome viisa sees. pass siiani alles . üle Piiteri tollal see sõitmine käis, Georg Ots oli pursuidele. frantzusi koduvallal tekkis sõprusvald soomes; Pyhäsalmi-Pyhäjärvi kunta. noh vaja ju isiklikult vaja kohale minna sõprussuhteid looma; ja ikka veoautoga et humanitaarabi kohalikele põllumeestele tuua! isegi vallavanem loksus kaasa!!! sõprussuhteid sai loodud nii maal-õhus-vees-saunas! iga öö erineva vastuvõtja juures, programm oli tihe! alates Cessnaga lendamisest kuni suitsusaunani välja! suitsusauna peremeheks Talvesõja veteran. noh tema küttiski sauna ca 3-4 tundi sel ajal kui me tema poja Cessnaga lendamas käisime kesk-soome metsade ja järvede kohal. kuna frantzus oli kaine ja istus piloodi kõrval siis sain ka ise lennuki tüüri hoida, aga ainult õhus! piloodil olid ka lennuinstruktori paberid ja tema sõnul see igati illegaalne tegevus et reamees frantzus lennuki leistangis kilomeetri kõrgusel. aga arvatavasti avaldas muljet see et frantzus on vene sõjaväes käinud ja isegi vene willisega hakkama saanud! noh eks sai ju oma kõveras soome keeles ka oma tausta selgitatud sel ajal kui SAAB-iga lennuplatsile sõitsime.
ega frantzus mingeid kellasid-seieried vaadanud, katsusin seda lohet kuidagi sirgena hoida nii et käed higised, lendasin visuaalselt! tüüri liigutasin tunde järgi vastavalt instruktori juhistele, ja põhiline juhis oli see et ei mingeid äkilisi liigutusi, et lenda nagu willisega!!! enne maandumist võttis ohjad muidugi oma kätte, aga mainis et frantzusile võib juba võsalenduri paberi välja anda! et saab asjale pihta küll kui siledas õhus lendab! peale maandumist läks kiireks, härra arvas et tema isa on juba piisavalt suitsusauna kütnud ja nüüd on aeg sauna minna; et tahaks ise ka keelt kasta! mökile sõit ajas ka kõikenäinud frantzusi juuksed püstiseks! kutil vist ikka väga kõva janu? SAAB-9000, ja külateel tallati 200kmh seierile; hea et püksi ei lasknud . mökil vana veteran juba vastas, et saun valmis ja läbi tuulutatud! tegu ju suitsusaunaga. noh hooga sauna, vorstid kerisele küpsema nagu Soomes kombeks; õlletölkid lahti ja jutt hakkas voolama! veteran ise sauna ei tulnud, et tervis ei lubavat; aga perepoeg võttis peale mõnda õllet ka poliitteema üles! no külalised ju ikka Nõukogude Liidu punapassiga, ja Virost! arutasime siis päevapoliitilist olukorda vorstide ja õllega, ja sujuvalt kaldusime ka minevikku. perepoeg teadis väga hästi ka eesti nn"soomepoiste" teemat, ja hakkas pajatama. et tema isa Talvesõja veteran, on seda vene koledust ise rindel läbi elanud. isa olnud mingis suuskurite roodus, nn diversant. öösel suuskasid vaikselt kuskile punaarmee väli-telklaagrisse ja tegutsesid. valve vaikselt maha, ja siis telki arveid klaarima magavate punaarmeelastega,; vaikselt muidugi! kutt siis tsiteeris isa mälestusi: hiilid telki kus soldatid magavad; võtad vöölt soome pussi; võtad magavalt punaarmeelaselt vasaku käega ninast kinni, tõmbad pea kuklasse ja koheselt tõmbad kõri pussiga läbi; ja ise vaikselt pomised " hyvää päivää". kas on tõsi ei tea. aga umbes samamoodi oli ka seatapp ka Termezis. ei mingit torget ega hellitamist; ikka kõri kohe läbi lõigata nagu kaukaaslastel kombeks; vaatamata usutunnistusele

Hapnikutehas ? Oletan, et pan Frantzus peab silmas säärast asja nagu АКДС-70М. Автомобильная кислорододобывающая станция. Markuleštõ/Lunga polk seda ei omanud. Ehk kusagi NZ laos võisid ju autod olla, aga kasutuses neid kindlasti ei olnud. Meie roodus oli 1 kislorodka (hapnik) igapäevasel tööl (7 päeva nädalas) ja 2 kislorodkat seisid seina ääres. Kui hapnik langes 70 peale, siis sõitsid 2 seina ääres olijat Tiraspoli. Tiraspolis asus meie diviisi 2. polk. Seal oli ka jaam. Tiraspolis pumbati siis mõlemad täis (ühel autol oli 21 ballooni) ja tagasi kodu poole. See jaam ei asunud autodel, vaid ikka katuse all. Järgmine sõit Tiraspoli toimus 3-4 nädalat hiljem. Sõltus muidugi hapniku kulust.

frantzus ei pea silmas midagi sest pole kuulnud ega näinud sõjaväe hapnikutehast! tänan akf Susi valgustamise eest. igatahes meie autoremondipataljonis sellist võimekust ei olnud; ainult PARM välitöökojad. eks see tagalateenistus ju ka terve tehnoloogia-logistika. kas polgu tasemel, või diviisi tasemel, või hoopis armee tasemel hapniku tehas ette nähtud; kahjuks ei tea, aga mingil tasemel see võimekus siis ikkagi olemas. puhtalt logistika teema mida lihtsõdur ei valda. meil polnud ju ka oma leivatehast .

aga ikka see seatapp! no minu mälu järgi oli oli klassikaline seatapp hoopis teistmoodi, vist kõigepealt "kerge" tohlakas kirveseljaga silmade vahele; seale muidugi; siis täpne torge pussiga kõriarterisse ja vere voolamine kaussi-ämbrisse, noh verivorsti jaoks. vere voolamise ajal sai ka veits viina võetud; lõuatäis või kaks; olenes muidugi augu suurusest mis tehti! prohvid oskasid piisavalt väikese augu torgata sest viin oli ju pererahva poolt . seda verivorsti sai topitud seasoolde lapsepõlves ikka piisavalt . peale sea viimsed hingetõmbeid saadeti ta SPA-sse; ikka väga kuuma veega vanni mille temperatuur oli suht täpselt paikka pandud. ja siis raseeriti teda pussidega. noh karvad maha! aga edasine oli juba laiba mõnitamine siga tõmmati jalgupidi oksa nagu Itaalia rahvuskangelane il Duce ja käidi leegiheitjaga viimsed karvad üle mida pussiga kätte ei saanud! ja alles siis läks lahkamiseks! no vaja ju kindlaks teha millesse siga suri . sisikond välja; maks kohe kööki pannile; soolikad pesusse vorsti jaoks; ja ülejäänud subproduktid ka sahvrisse mustadeks päevadeks. raisku läks ainult seakisa ja sitt mis soolikates oli; kõik ülejäänud läks taaskasutusse!
kaukaaslastel hoopis teine arusaamine sigadest! Goga sulane kaksiratsi seaselgas; vasaku käega seakärsast kinni ja kinzalliga kohe kõri läbi, nii et pea otsast ära. veri lahmab põrandale ja pea lendab üle õla seasõnnikusse . puhas süldimaterjal . aga noh kes selles kliimas ikka sülti keedab, eriti kesksuvel kui sooja õues +45C. ja samasse hunnikusse lendasid ka sea jalad ja kogu sisikond . selle sodi korjas seakasvataja muidugi üles ja viskas oma katlasse; no seasöögi katlasse! milline raiskamine . seale ei pakutud isegi seda au mis il Ducele; noh et jalgupidi lakke! lahkamine käis põrandal; terve rull tapeeti oli alla laotatud. tapeeti oli meie väeosas piisavalt; isegi oma väeosa liha mis ohvitseridele müüdi pakiti tapeedi sisse! Kehra paberitehase jõupaber oli ilge defitsiit! ja vot nüüd asja püänt frantzusi vildakast vaatenurgast et sea lihakeha tükeldada vastavalt GOST-le hakkasivad kaukaaslased hoopis sealt nahka võtma . ega sea harjaste ajamise protseduur oli ju ka vahele jäänud! ja koorisidki sealt seitse nahka maha ja nahk lendas sõnnikuhunnikusse! krt, ikka väga hea põrsapekikamar jälle sigadele!??? ja ilma kamarata põrsa lihakeha keerati tapeedi sisse ja tõsteti frantzusi willise pagassi. no frantzusil polnud lihtsalt sõnu, aga ega võinudki sõna võtta sest pealik juba teadlikult ettenägelikult piiras Frantzusi sõnavabadust . kas seakasvatajal ka sellest miskit kasu oli? arvan et oli; sülti ta vaevalt seapeast-jalgadest keetma hakkas aga sisikonda pesi küll hoolega vooliku all kui frantzus sigalast lahkuma hakkas; ja ei imesta kui ta oma kasvatatud sea nahast valmistatud kingadega demblisse läks . loodetavasti ikka seamaksa viskas oma pannile! kimasin siis Goga, sulase ja surnud seaga läbi KPP ja seal sai siga visatud Goga Lada pagassi. kogu KPP vahtkond vaatas asja pealt vaikides sest frantsusi tegemistel neil kommentaarimise õigust polnud, isegi prapporil mitte kuigi Makarov vööl! Goga pani siis seaga jugama ja frantzus tegi KPP taga kannaka uuesti väravast sisse. no ega ma pealikule ette kandma läinud; tegu oli ikka sõjalise erioperatsiooniga kus tegevus pikemalt ette planeeritud! ikka hooga söökla tagaukse juurde kus algas "sõjalise erioperatsiooni " järgmine faas! Frantzusil olid antud operatsioonis ainult taktikalised ülesanded; aga kogu strateegia töötasime ikka koos pealikuga tema kabinetis välja! pealikul oli muidugi nõunik kah kes veits vett sogas, nimelt tema abikaasa; aga strateegiline plaan pandi ikka paikka meeste vahel pealiku konditsioneeriga kabinetis!

kaarutasin siis mööda kõnniteed söökla tagaukseni. peakokk sööklas taburetil ja duhid sööklas lendavad, kaootiliselt sest paigalseisule järgneb sõim! peakokk erioperatsiooniks valmis, munder pressrauaga sirgeks aetud ja isegi pljähha läikima hõõrutud! tema kõrval duhhist abikokast relvakandja; no relvakandja oli küürus varustuse all! suur tcerpak; 3kg pudrumänd; ja mida veel seal varustuses oli. no nagu sõtta läheks! seletasin siis peakokale et ega me sõtta lähe vaid piknikule, ikkagi pealiku sünnipäev! et vaid fileerimisnuga ehk vajalik, kui sedagi. pole vaja üle ka pingutada. kokk oli rahulolematu kuna miskit täpsemat infot pole isegi frantzusil, aga leppis sellega ja võttis ainult oma isikliku kinzalli kaasa. istutasin siis koka koos sulasega tagaistmele ja suund väeosast välja. terane silm KPP-s tegi stopi, et kuhu minek sõduritega küüdis. noh see nn informatiivne stop; oleks frantzus üksi olnud siis poleks keegi miskit küsinud. olenes sellest mis patrioodist seeru või prappor KPP-s hetkel oli. kuna olin alles ca kolm kuud selles ametis olnud siis ikka aeg-ajalt tunti huvi kuhu frantzus willisega kimab. frantzus ütles ausalt et minek pealiku sünnipäevale, ja kõik on kooskõlastatud väeosa juhtkonnaga; ja värav läks lahti infot kontrollimata.
saan KPP narjaadist ka aru; iga liikumine väeosast välja pandi kirja; ja ka sihtkoht kenasti zurnaali. ja kuidagi ne gramotnõje kirjutajad olid aeg-ajalt seal KPP-s; panid lõdva randmega kõik kirja mis frantzus neile ütles. no muidugi tuli sellest mingil hetkel pahandus! frantzuzi willise väljasõidu põhjusteks KPP zurnaali kirjutatud : "baikonur"; "novaja zemlja"; "aljaska" jne. need turakad panid ju kõik ausalt kirja mis frantzus ausalt ütles nagu nõukogude sõdurile kombeks kes on lubanud oma kodumaad ausalt teenida! aga kuna frantzus tundis ennast juba suht kindlal positsioonil siis polnud ju patt veits piire kombata . noh mingil hetkel frantzus pealiku kabineti vaibal epistlit saamas, panama näpu vahel . pealik ei võtnud isegi prille eest vaid muigel suul keelas frantzusil teenistusekandjate lollitamise lõpetada! aga desinformatsiooni jagamist käskis jätkata, aga peenemalt; arvas et frantzus on selleks võimeline .
pealiku suureks "rõõmuks" olin ka selleks võimeline; klaarimist oli tal küllaga selle nn desinformatsiooniga aga kuna aimas algallikat siis frantzusi turja ei karanud . vot ei teagi miks
sõidutasin siis peakoka koos sulasega Goga puhkebaasi; kuna nemad Gogat ei tundnud siis pidasin teepeal neile loengu nn "dress-code" ja käitumisreeglite kohta Goga juures! ja rääkisin neile ausalt oma esimesest kohtumisest Gogaga ja tema põhimõtetest. et tema majas on kõik võrdsed, auastmeid ei ole vaid inimesed; ja kui ise oled dzigitt siis siis kõik suhtuvad sinusse nagu dzigitti. andsin siis kutid Gogale üle võttes endale vastutuse Goga ees et need mehed on dzigitid! kutid ei vedanud alt nagu hiljem selgus, pälvisid igati Goga lugupidamise! aga frantzus kimas väeossa tagasi sest pealik seal ju ulapeal, ilma frantzusi ja williseta täitsa abitu komandör. vot sellest ma olin tollel ajal juba aru saanud

P.S. austet moded võivad kustutada kui pole teemakohane; ja teemakohane kohe kindlasti ei ole, vist?
vahetult enne postitamist tegi lapselaps videokõne. tal suured mured ja vanaisa olla ainuke kes tema mured ära kuulab ja püüab ka neid lahendada jõudumööda! tema läheb sügisel juba kolmandasse klassi aga sama koolikotiga millega esimesse klassi. emme uut ei osta sest sellega pidavat algkooli lõpuni välja vedama; veel kaks aastat! et äkitselt saab vanaisa õla alla panna ja toeks olla; tal endal on mustadeks päevadeks hulga münte kassase korjatud aga veits jääb puudu vingest koolikotist! no mida frantzus ikka selle peale kosta oskab? no lubasin talle et võib vanaisa hoiupõrsa lõhki lüüa ja sealt vajaliku summa võtta. lapselaps lubas et võtab ainult vajaliku, aga liigse topib põrsasse tagasi.
tegelikult ikka nostalgia laks sellest ajast kui esimesse klassi läksin, A.D. 1972. siis olid ju laulud ja lauljad ka kenasti "pehmed ja karvased"

https://www.youtube.com/watch?v=rFFAkt- ... rt_radio=1

"donos"; maakeeli vist pealekabamine vms! saabus siis frantzus väeossa tagasi, ruleerisin Willise staabi ette ja toimetasin oma toimetamisi kuna miskit taktikalist käsku ei olnud; leiavad frantzusi üles kui vaja on. laupäevane päev, nn parko-hozjastvennõi den; kes vahetab pesu, kes käib saunas jne. raadioruhvist tuleb vene disko mögafonide kaudu üle terve väeosa. ja mingil hetkel otsitakse frantzus üles ja kamandatakse staapi, ja otse pealiku kabinetti! no selge, jagatakse järgmisi taktikalisi ülesandeid! aga sittagi! pealiku kabinetis ka väeosa zampoliit, ja teemaks frantzusi personaalne küsimus??? zampoliit tegi "donosi" frantzusi suhtes, et kihutab väeosa kõnniteedel willisega jne. no ega pealik pidi ju sellele ikka reageerima ja frantzuzile pizdulei andma avalikult pealiku kabinetis! no nigu hane selga vesi, aga lasin kõrvad lönti sest teadsin et zampoliit ka pealiku sünnipäevale kutsutud! lõuna juba läheneb ja pealik vajub kah staabist välja oma randmeid pööritades; see oli ju signaal frantzusile kes pealiku õnneks staabi parklas willises vedeles! aga kohe tehti ka stop; et staabiülem ja komissar tulevad ka küüti! frantzusil muidugi rumal küsimus; hea et panama pihta litakat ei saanud! noh et kas meie vüeosa omnibuss jälle rikkis? pealik sõitis lõunale tavaliselt ikka uhkes üksinduses ja alamad omnibussiga! täna pidavat erand olema! staabiülem frantzusi kõrvale ja pealik komissariga tagaistmele. komissar elas teises mikrorajoonis ja tema kallutasime esimesena maha; pealik ja staabiülem samas majas aga erinevates paraadnates. ja siis saadeti frantzus pikalt! et mine väeossa ja sea ennast valmis pühaks ürituseks! aga kell viis pead jälle paraadna ees kohal olema! no mine või Termezist otsima smokingu laenutust? vaevalt seda ongi! igatahes kell viis oli frantzus tagasi pealiku paraadna ukse ees; oma tavalise igapäevase välimusega! st et habe oli suht värskelt aetud samal hommikul. ootan siis põõsavilus pererahvast! pealik tahtis ka oma abikaasa kaasa võtta kuigi frantzus oli vihjanud et metsa puid ei veeta! pidas frantzusi vaatenurka ikka väga viltuseks arvestades hetke parteipoliitilist olukorda! pealikku polnud näha aga kõrvalparaadnast väljus staabiülem oma abikaasaga! staabiülem erariietes ja tema proua ka kenas suvekleidis; ja isegi soeng pähe tehtud!
ja sätivad ennast willise kõrvale puhudes mesimagusat juttu! no ega mina teadnud ju pealiku sünnipäeva külaliste play-listi! lobisevad mis nad lobisevad ja tõmbavad jehhaat oma teed! sittagi, kiibitsesid kuni pealik oma prouaga paraadnast väljus ja siis kõiksemees willisesse kobis! frantzusil polnud miskit kobiseda; sain aru et olen " Ghost Rider in the Sky!"

pealik ju ka lõpuks väljus oma prouaga paraadnast! meeste dress-code oli nagu sama lastekodu kasvandikel! mundreid muidugi seljas polnud; mehed teksades ja lühikese varrukaga triiksärkides ilma lipsuta; oli ju juulikuu ja kõige karmim aeg Termezis palavuse mõttes! aga prouad ikka kenades suvekleitides, kel pikem ja kel lühem . silm puhkas arvestades oma hetke staatust . eesti rahvatarkuski ütleb et "valel on ilusad jalad" . kaarutasin siis Goga juurde, seal enamus seltskonda juba kohal! no ikka samas riietuses enam-vähem. palju rahvast ei olnud, oli ehk ca 8 paari mälu järgi. pluss Goga. kallutasin pealiku ja staabiülema koos abikaasadega maha ja jäin edasisi lahingukäske ootama! asi selles et pealikuga tema kabinetis strateegilisi operatiivplaane pidades jõudsime alati kuni sünnipäeva alguseni taktikalises mõttes; edasist polnud keegi frantzusiga arutanud! omast tarkusest arvasin et pean nn köögisulased peakokaga eesotsas väeossa tagasi viima kuna suurem ettevalmistav köögitöö on ära tehtud ja siis mingil ajal pealiku järgi lendama. aga pealikul olid muud plaanid kabineti vaikuses välja haudutud! selgitas siis frantzusile olukorda. et peakoka ja tema sulase pärast ei pea frantzus mitte muretsema; et tema on teavitanud väeosa korrapidajat et need sõdalased on erioperatsioonil pühapäevani ja keegi neid taga ei otsi; ja frantzus on ka oodatud külaline aga mitte just pika laua taga! ikka eriülesanne! noh eks ta oli mu muusikalembusega kursis ja frantzusist tehti sünnipäevaõhtu DJ! Gogal oli jah ikka vinge nn muusikakeskus lehtlas; poolteistmeetrit pikk ja ca 50cm kõrge kahe kõlariga duubel-kassett-dekk, olete ju näinud ameerika neegritest lõnguseid sellistega tänavakontserte tegemas ja breikimas. vot selline aparatuur anti frantzusi käsutusse . kassette oli ka lademetes, alates gruusia rahvamuusikaga lõpetades vene platnoide lauludega; lisaks veel frantzusi willise kartoteek ja seda teadis pealik hästi! noh usaldas frantzusi muusikamaitset! DJ töölaud oli vahetult grilli kõrval, arvatavasti Goga sätitud! meie sulased istusid lehtla köögipoolel, köögis; ja ega neil ka millegist puudust olnud. aegajalt pidid lihtsalt serveerima ja koristama pika laua pealt. peavarju neil sõdalastel peas ei olnud ja frantzusil ammugi mitte. natukese siis seltskonnast kes kohale kutsutud: alustan võõrastest. kaks tsiviili oma prouadega, nn kohalikud salakütid ja röövpüüdjad kellest ei saanud üle- ega ümber vabaaja veetmisel; kohalik osobist kes oli ka igati abiks illegaalsete tegevuste läbiviimisel; osobist ka ikka koos prouaga kes osutus hiljem ikka emalõviks parketil koos frantzusiga aga seda alles sügisel! siis tundmatu major nagu hiljem trepil suitsunurgas selgus! kohaliku piirivalvekordoni ülem, ja temast ei saanud üle ega ümber kui hiljem sügisel jahikäike tegime suletud piiritsooni. major ka ikka koos prouaga. aga meie väeosast neli tankisti ja koer! pealik, tema kolm asetäitjat ja frantzus! igatahes Goga juhendamisel tõmmati pidu käima!

frantzus oli igati rahul oma nurgaga! ma mõtlen DJ töökohta mis vahetult grilli kõrval! polnud ju vahet kas kuumus tuleb grillist või loodusest, põrgulik palavus igalt poolt! frantzusi eeliseks see et kõige värskemad lihatükid maandusid esmalt frantzusi molli Goga varda otsast . ja ega meie köögitoimkond sai ka oma lihatükid otse varda otsast kätte enne serveerimist! muidugi vorst vorsti vastu! nemad serveerisid frantzusile muid suupisteid ja vastutasuks said värsket saslõkki otse grillilt! kahjuks virgutavad joogid meie menüüsse ei kuulunud; aga kõike muud saime mõlemi käega suhu ahmata nõrkemiseni! mis puutub grillimisse siis see oli Goga ainumonopol. frantsus keerutas kasette ja Goga vardaid, ja ise otse serveeris lauale. ikka sama siga mille piinad hommikul sigalas lõpetasime. ausalt öeldes ega ma polegi siiani paremat saslõkki saanud. ja sellest arvamusest võin ka näljase sõduri arvamuse maha võtta, aga ikkagi parim! tatarlasest väeosa peakokk kes oli oma sõnade järgi ateistist moslem kuukas seda saslõkki ikka mõnudega nii et mokad searasvast läikisid; tema duhhist sulasest rääkimata kes oli sunnitud seda sööma mida pakuti; too oli vene rahvusest. Goga ise vardaid ei toppinud, seda tegi tema sulane; Goga ainult keerutas vardaid ja sättis tuld. grillsütt polnud vaid miskid puukaikad, aga mis puu see oli ei tea. mingil hetkel kui Goga ka juba meeldivalt vindine; st et saslõkivarraste tiivaulatus koos Goga käepikkusega lähenes juba lehtla katuse tugipostideni kui ta külalistega rääkis ja saslõkki serveeris; esitas frantzus oma rumalusest-teadmatusest Gogale ikka väga lolli küsimuse! et mis on gruusia saslõki retsept, et tahaks ka kodus seda järgi teha kui kunagi üldse koju jõuan siit kõrbest? vot siis pidas Goga ikka heatahtlikult väga õpetliku loengu teemal Gruusia saslõkk! mingit Gruusia saslõkki pole olemas, see olevat venelaste väljamõeldis! iga grusiin teeb saslõkki, ja seda oma oskuste järgi ja hingega! pole mingit gruusia saslõki retsepti olemas ja pole kunagi olnud. et kui kenadzvale Frantzus läheb koju ja teeb saslõkki oma perele ja külalistele siis see on tehtud Frantzusi hinge järgi mitte mingi retsepti järgi! saslõkiküpsetamise saladus ongi see et dzigitt peab seda hingega tegema! peale seda seletust muidugi frantzusil hing paelaga kaelas; parem mitte isegi üritada saslõkiküpsetamise alal! aga muidu vägev pidu! meie sulastel ka käed-jalad tööd täis; ikka köögist lehtlasse ja tagasi; kelnerid ja köögitöölised samaaegselt. möödaminnes ka mõni saslõkitükk hammaste vahele. ega neil jah lafaa elu polnud. oli asju mida said köögis eelnevalt ette valmistada, näiteks praekartulid ja hautatud juurikad selle juurde; nn ühepajatoit soojalt; aga igasuguse värske silo serveerimiseks olid Gogal omad reeglid! viinamari pesti vahetult enne serveerimist; ja arbuus ja dõnja lõigati ka lahti vahetult enne lauale kandmist. dõnja eestikeelne nimetus on keelel aga mitte ei tule hetkel meelde, vabandan. lisaks pidid poisid ka veint-viint lauale kandma kuiva suuga.

aga kõige põnevam frantzusi jaoks oli sumin lehtlast väljaspool! mis asi on nn "lehtla"? no Frantzus teab seda juba lapsepõlvest aga äkitselt keegi veel ei tea . tänapäeval on kombeks kasutada "lehtla" asemel katusealune väliterass. teagi kas mingi moekas anglitsism või miski muu asi . igatahes frantzusi lapsepõlves nimetati sellist ehituslikku objekti lehtlaks. Goga lehtlas oli päikesepoolne külg kenasti ronitaimi täis, päike otseselt sisse ei paista aga tuul pääseb läbi. põhimõtteliselt sama nagu meie autoparki lehtla liival aga ronitaimede asemel maskeerimisvõrk! Gogal sellised seadused et lehtla pole mingi suitsunurk, isegi tuhatoosi polnud laual; suitsunurk väljaspool lehtlat kuhu kenasti said trepile oma tagumendi maandada või jalutasid parklas; või jalutasid hoopis alla järve juurde. lehtla katuse all oli ikka täielik eraldatus pika laua ja teenindava personali vahel; nn segregatsioon; aga väljaspool lehtlat hoopis teine teema! frantzus nagu maailma naba! kergelt vindised härrased-prouased millegipärast tahavad venekeeleoskuseta reamees frantzusiga maailma asju arutada; ja eriti prouased . oma väeosa tankistidega oli lihtne; pealik avalikult suitsumees polnud; teadis väga hästi et frantzusil on oma arvamus asjadest. asetäitjad muidugi üritasid suitsunurgas frantzusi arvamusest sotti saada aga tutkit! krt, isegi peale Moskva kindralstaabi akadeemiat poleks nad frantzusi hingeelule pihta saanud; täis vandid ikka maailmavaatelt . Joogised prouad oli frantzusile rohkem meelepärasemad! krt, praegu on populaarne nn lamemaalaste värk; aga tol ajal seda teooriat veel polnud aga juba tõsised alged silmaringi poolelt; väheke utreerin aga põhimõtteliselt võta üks ohvitseriproua ja viska temaga teisi! õnneks mitte kõik polnud Flinstoned! teravaim pliiats osobisti proua; pealiku proua ka suht jalgupidi kõval pinnasel aga ülejäänud ikka täitsa mädasoos! üllatuse tegi Frantzusile majorist piirivalvekordoni ülem. esimest korda trehvasime; Jakuutia venelane; aga väga avara silmaringiga; temaga oli ikka meeldiv maailma asjadest rääkida! tundus et ohvitserikooli poliitteaduste õpetaja oli pidevalt haige tema kursandiks olemise ajal . igati vinks-vonks major, ja temaga oli koostöö kuni demblini; jahinduse vallas! frantzusi willise pagassis olid piirivalvekordoni pealiku Willise numbrid metalli pressitult ja värvitud; noh nii igaks juhuks . jahindusinspektoritega võideldes oli sõjaväelastel ikka ühine rinne!!! kuna jutt läks lehtlas pika laua taga kõvemaks siis pidi DJ frantzus ka volüümi juurde keerama! ja siis mingil hetkel olid frantzusi käed-jalad ikka tõsiselt tööd täis! DJ puldi taha tekkis lausa järjekord, noh nn tellimuslood tantsuks kuigi keegi ei tantsinud; aga ega raha ka ei pakutud! ja ikka ruulisid välismaa lood ja tellijateks prouased! frantzusi isiklik heliarhiiv willisest oli kuum kaup! no ikka roiskuva lääne disco! modern tolking, joy, C.C. Catch, jne. tule hetkel kõik meeldegi. aga see fonoteek oli kõik salakaubana afgaanist toodud ja frantzusi willisesse hoiustatud.
aga iga pidu saab ükskord otsa...

frantzus kirjutas: ↑10 Aug, 2022 21:35 dõnja eestikeelne nimetus on keelel aga mitte ei tule hetkel meelde, vabandan.

Mäluvärskenduseks - melon.
OT. Olles saanud omal ajal seda kasahhis, siis kodumaal pakutavaid väga ei taha proovidagi mitte.

VMO kirjutas: ↑11 Aug, 2022 12:07

frantzus kirjutas: ↑10 Aug, 2022 21:35 dõnja eestikeelne nimetus on keelel aga mitte ei tule hetkel meelde, vabandan.

Mäluvärskenduseks - melon.
OT. Olles saanud omal ajal seda kasahhis, siis kodumaal pakutavaid väga ei taha proovidagi mitte.

Akf Frantzus lihtsalt provotseerib ja püüab meid teravana hoida.

frantzus ei ole provokaator, lihtsalt olin kaks nädalat puhkusel, ilma arvutita! aga tähenärijatele viskan järgmise kondi ette: "дом командующего"! kuni seda seedite siis katsun pooleliolevad teemad ära lõpetada. kodumaise kaubanduse melonit ka ei söö, ikka
täitsa rämps kui oled otse bagdschast seda oma käega korjanud ja söönud, päikesesooja!
rääkimata päikesesoojast tööstuslikust tomatist mis oma käega vagudest virutatud! tomatit kasvatati seal jah samamoodi nagu meil kartulit, ikka vagudes. madal põõsastomat.

iga puhkus saab ükskord otsa, kahjuks...

pidu sai otsa jah, kuidagi äkitselt hakkas rahvas lehtlast ära kaduma. Kordoni ülemale tuli willis järgi, ja selle autojuhiga sai ikka head suhted loodud hilisema teenistuse käigus. eks käisid piirivalvuridki meie väeosas varuosi kerjamas autodele kuigi neil hoopis teine alluvus struktuuri mõttes! aga eks see nn plaanimajandus tagus kõigile jalaga tagumikku ja nii nad olidki meie väeosa värava taga kübar näpus varuosi autodele kerjamas! sinised furaschkad piirituse purkidega, ja teised muude diilidega. piirikaga olid pealikul omad diilid, ikka jahinduse vallas. nn "zapovednik" kus jahti sai pidada oli ju täielikult aia taga ja aeda valvas piirivalve, Amudarja jõe org. piir läks keset jõge. meremehi meie värava taga noolimas polnud, aga ega meie laos aerudega ka ei kaubeldud. kuigi Termezis oli neil esindus täitsa olemas. mereväe struktuuri ei tea aga mingi jõeflotill see oli kahe kaatriga, ja Kaspia mere flotilli alluvuses. ja aegajalt kaarutasid nad oma kaatritega piki jõge, aga mis ülesandega ei tea. samas olid ka piirikatel veits väiksemad kaatrid ja need kaarutasid pidevalt jõel, isegi meie väeosast oli näha kui veits kõrgemale ronisid vaatama. ainuke isiklik kokkupuude mereväelasega oli siis kui demblisse läksin, sattusime madrusega kes oli kolm aastat kõrbes adru kasvatanud juhuslikult ühte kupeesse Termezis; aga olen sellest vist kribanud.
igatahes kui piirikale järgi tuldi siis vajus muu rahvas kah sujuvalt laiali, isiklike autodega mis pingul rahvast täis! kas oli mingi kellaaeg kokku lepitud peo lõpuks pole teada, aga arvatavasti oli. oleks frantzus koju saadetud siis oleks muidugi teadnud mis kell pidu lõppeb ja vaja järgi tulla, aga niikaugele polnud me pealiku kabinetis planeerimisega jõudnud. igatahes pime oli. ja pimedaks läks suvel sel laiuskraadil täpselt kell kaheksa; seega mingi keskööpaiku oli vast, ei mäleta täpselt. igatahes ohvitserid olid juba ohvitserid; zampoliit oli ikka päris "onu Heino", isegi prouadel oli piinlik tema möla kuulata. kaks tsiviilist salakütti olid ikka väga muhedad, kohe näha et sõjakool vahele jäänud, kildu viskasid varrukast! staabiülem üllatas ka meeldivalt, pöördus reamees frantzusi poole lausa eesnime pidi; ja see oli vist ainuke kord teenistuse jooksul! piirikas ka väga seltskondlik ja väga hea lastetoaga, tema suust ei ühtegi nn "ema ja tütart" ei kuulnud, parimal juhul jolki-palki; sama jutt ka osobisti kohta! frantzus oleks võinud neile lausa koduõpetajaks hakata vene keele filoloogiast . aga pealik ise; noh mõned korrad varasemalt olin pealikku meeldivalt vindisena näinud-transportinud; aga seekord oli üle keskmise vindine, aga igati adekvaatne kui kojusõit kätte jõudis. frantzus willises leistangis; staabiülem kõrvalistmel heietamas oma kangelastegudest saksa armees, või oli hoopis vene vägede kontingendis ida-saksas; keel tal kah suht pehme ja tema pudistamisest oli kohati raske aru saada saksakeele oskajast frantzusil; prouad tagaistmel sädistamas; aga pealik lehtla trepil ajab veel Gogaga mingeid tähtsaid asju! ja siis oma randmeliigutusega frantzusi suunas sundis ka frantzusi willisest välja astuma ja vestlusringi lehtla trepile asuma järgnes muidugi lahingukäsk frantzusile. et frantzusil on homme vaba päev, aga esmaspäeva hommikul nagu tavaliselt! st et kella kaheksaks paraadna ees. aga see pole veel kõik! et nüüd toimetab frantzus pealiku koju aga ise laekub Goga juurde tagasi; sööb kõhu täis ja keerab magama Goga juures numbritoas. ja magab välja ; teagi mida ta selle all mõtles? ja siis võtab peakoka koos abilisega küüti ja toimetab nad lõunaks väeossa sest kokad peavad õhtusesse vahetusse sööklasse tööle minema. keegi neid ega frantzusi taga ei otsi homse lõunani sest tema on teavitanud väeosa korrapidamise teenistust! mnjah, pole keegi veel siiani väeosas frantzusi ega kokke taga otsinud öisel ega päevasel ajal; aga ju siis oli pealiku poolt nii ustaaviliselt korrektne asjaajamine. igatahes kobis pealik ka lõpuks willisesse ja suund Termezi.
pealiku paraadna ees kargas staabiülem välja ja rabas oma oma proua kaenlasse ja suundus oma paraadna poole; aga võis ka vastupidi olla et proua hoopis rabas staabiülema kaenlasse. pime oli ju, ja frantzusil tähtsamad toimetamised! pealik sunnik oli ju tukkuma sõiduajal jäänud, ja no ei võta jalgu alla vaid ainult mõmiseb! proua teda loksutas ja veeretas, no lõpuks sai ta willisest välja ja kargu alla. ja vot siis proua pöördus abipalvega frantzusi poole! et ole meheks ja aita oma leivaisa korterisse toimetada! oleks korter keldrikorrusel olnud oleks pealiku keldriaknast lihtsalt sisse toppinud aga pealik elas ju teisel korrusel. ja selle maakera külgetõmbejõu tasakaalustamisega oli pealikul ikka tõsine tegu. võtsime ta siis kahevahele, suurim raskus langes muidugi frantzusile! proua oli ka ikka veits tige, aga mitte frantzusi peale. proua siis muugib ukse lahti ja frantzus annab pealiku kenasti üle prouale et toimeta ise edasi. no kus kurat, pealik hakkas kohe kummuli kukkuma ja oleks vast isegi proua ära lömastanud kui frantzus poleks pealikust kinni raband! proua siis viisakalt palus et frantzus toimetaks pealiku magamistuppa. noh toimetasin siis pealiku magamistuppa ja too kukkus kohe asemele kummuli. küsisin siis viisakalt proua käest et kas peaks pealikult teksad ka jalast ära tirima? teagi mis tikker prouat hammustas, sai natukese kurjaks frantzusi peale . nagu Raja Teele kiledal häälel et "kasi minema" . muidugi tõmbasin lesta, suund Goga juurde! alateadvus sai aru et pidu pole veel läbi! ja ma ei eksinud...