www.militaar.net

Siga kirjutas: ↑25 Dets, 2023 10:17

Ukraina president ütles teisipäeval Kiievis aastalõpu pressikonverentsil esinedes, et tema kõrgemad ülemad on palunud mobiliseerida juurde 450 000–500 000 meest ja naist, et jätkata sõda Venemaa vastu. Samas lisas ta, et selle arvu saavutamine on „tundlik teema“, sest hiljutised pealetungid on ebaõnnestunud ning ka Lääne sõjaline ning rahaline toetus on löönud kõikuma.

Juriidilisi teadmisi omavana jäi mulle juba aasta tagasi silma ja sai ka siia üles pandud info, et Eesti Vabariigi ja Ukraina vahel on sõlmitud õigusabileping. ...

Turist 47 kirjutas: ↑25 Dets, 2023 11:53 Viimase paari päeva jooksul on ork Bohdanivka ja Khromovoi suunas edasi liikunud, kuid positsioonid vahetavad pidevalt "omanikku".
Ork üritab liikuda Tšasovoi Jari poole, mis asub domineerival kõrgusel, kus juba üle aasta Ukraina suurtükipatareid hoiavad Bahmuti liini orkist puhtana...

Relvajõud läksid Bahmutis enda teisele, varem ette valmistatud, kaitseliinile.(taganemine oli 50-100-meetrit, säilitati/õgvendati rindejoon.)

Mingil põhjusel orki jalaväeüksused tegutsevad ilma soomusmasinate toetuseta?
Aktiivne rindelõik olevat tuhandete võitlejate jaoks "liiga kitsas"(tsipa arusaamatu)

Mašovets 13.12.2023 kirjutas:Bahmuti linna piirkonnas jätkab vaenlase väejuhatus ilmselt oma jõupingutuste suurendamist Tšašov Jari linna suunas, üritades läbi murda Bogdanovka ja Khromovo küla vahel ning rünnata aktiivselt Ukraina relvajõude ühe pataljoni kaitsepiirkonda Klištšievka külast loodes. Siin näeme taas Vene dessantväge - 98. õhudessantdiviisi 331. ja 217. langevarjurite polke, samuti vaenlase 200., 4., 88. ja 85. motoriseeritud jalaväebrigaade. Minu teada õnnestus vaenlasel jõuda otse Bogdanovka küla kirdeserva, hõivata Khromovo küla ja tungida Klištšievka külast põhja poole.

Mašovets 15.12.2023 kirjutas:3. Olukord Bahmuti piirkonnas on palju keerulisem...

Linnast läänes, edelas ja lõunas jätkab vaenlane intensiivseid pealetungioperatsioone, eelkõige:

- Ivanovskoje küla suunas suutsid TrV 1307. motoriseeritud laskurdiviisi üksused 3. armeekorpuse (AK) 6. motoriseeritud laskurdiviisist, meie eesliini üksused neljast jaotaseme kaitsepositsioonist välja tõrjuda...

- Ja vaenlase 2. AK 4. motoriseeritud laskurbrigaadi üksustel õnnestus tõrjuda Ukraina eesliini üksused veel kahelt jaotaseme positsioonilt Kleštšeevka külast loodes...

- 3. AK 72. motoriseeritud laskurbrigaadi, mis hiljuti "toodi tagasi lahingusse", sarnased katsed Andreevka külast lõunas, lõppesid vaenlase jaoks aga tulutult.

Minu arusaamist mööda on vaenlase väejuhatus Bahmuti piirkonnas leidnud, nagu talle tundub, üsna eduka viisi oma pealetungi järjepidevuse tagamiseks... See "aktiveerib" vaheldumisi oma rinde eesliini üksuseid erinevates sektorites ühes operatiiv-taktikalises suunas.

Esiteks sooritasid 98. õhudessantdiviisi langevarjupolkude üksused "hüppe" Bogdanovka suunas ja Khromovye piirkonnas. Pärast seda, kui nad hakkasid hädasti täiendust ja ümbergrupeerumist vajama, aktiveerusid koheselt 2. ja 3. AK motoriseeritud laskurüksuste edasijõudnud üksused... Suure tõenäosusega, kui ka nemad on lõpuks juba "ära kurnatud", elavnevad taas ka täiendust saanud Vene dessantnikud...

Selline omapärane "ringiratast" käiv ründetsükkel...

Sellega seoses on üsna näitlik asjaolu, et 2. armeekorpuse (AK) 8. ühendrelvaarmee (OVA) koosseisusid täiendati mobilisatsioonireservi laskurpataljonidega (need on nüüdseks üle viidud territoriaalüksuste (TrV/TrO) "kaitsepataljonide" staatusesse), mis kuulusid otseselt nende brigaadide koosseisu (varem olid nad nende operatiivalluvuses), eelkõige:

- 14. ja 16. TrO MRB viidi 2. AK 4. Omsbrigaad.
- 11. ja 13. SB TrO, viidi 2. AK 123. omsbrigaad.
- 12. SB TrO, võeti kasutusele 127. (endine 7.) Omsbrigaad.

Seega tegutseb hetkel Bahmuti suunas (sealhulgas Seversky astangu lõunarinne) ja linnast lõuna pool asuvatel aladel vaenlase vägede grupeering, mis koosneb: - 19-st brigaaditaseme formeeringust - 21 polgu tasemel formeeringust - eraldi üksikutest pataljonidest (kõik tüübid, laskur- kuni rünnaku- ja vabatahtlike pataljonideni) mida on kokku 15. Koondatud taktikaliseid üksuseid ("pataljoni" või "üksiku roodu" tase) on kokku 18.

Selle grupeeringu koguarv ulatub enam kui 77 tuhandelise võitlejani/isikkooseisuni.

Mašovets 24.12.2023 kirjutas:1. Vaenlase väejuhatus jätkab oma vägedegrupeeringu “Lõuna” selle osa tugevdamist, mis tegutseb Bahmuti suunas. Eelkõige on vaenlane Kurdjumovka piirkonnas ilmselt lõpetamas 58. kombineeritud relvaarmee (OVA) 177. eraldiseisva merejalaväepolgu (MP) üksuste paigutamist. Vähemalt paar päeva tagasi hakati selles piirkonnas registreerima selle üksikuid üksusi...

Neile, kes on unustanud, tuletan meelde, et varem võttis polk aktiivselt osa lahingutest Dnepri suunal, Podstepnoe ja Krynki külade piirkonnas. Siis viidi see ära taastamiseks ja täiendamiseks. Ja nüüd, pärast seda, viidi see ilmselgelt üle vägede peagrupeeringusse "Lõuna" ...

19.12.2023
Põhjatiival jätkub aktiivne sõjategevus Bogdanovkast idas, Valjanovski puukoolist edelas ja Khromovost loodes. Vene väed tungisid Popovski metsa poole kuni 2,1 km laiusel alal kuni 620 m sügavusele.
Bahmutist edelas pressib vaenlase jalavägi mööda maanteed Ivanovskojesse ja Tšernobõleti aianduskogukonna piirkonda. Viimases edenes vaenlane kuni 1,2 km laiusel alal 570 m sügavusele.
Kleštšeevkast põhja pool jätkuvad lahingud kõrguse 215,7 ja kindlustatud ala pärast. Viimases edenes vaenlase jalavägi kuni 300 m. Kleštšeevkast kirdes kinnistusid Vene väed piki metsavööndit raudteest põhja pool kuni 1 km laiusel alal.
Vaenlane suurendas suurtükiväe aktiivsust ja ründegruppide arvu, mis võimaldas tal jõuda UKR kaitseväe eesliini positsioonidele lähedale ja saada osalist edu.

20.12.2023
Bahmuti suunal jätkuvad lahingud Bogdanovkast kagus asuval raudteelõigul, Bahmutski Shlyakhi autodroomi piirkonnas, endisest Artjomovski lennuväljast idas ja Kleštšeevkast põhja pool kõrguse 215,7 ja kindlustatud ala pärast. Vaenlane suurendab survet, tõstes jalaväelaste arvu.

22.12.2023
Bahmuti suunal jätkuvad aktiivsed sõjalised operatsioonid Bogdanovkast idas, Valjanovsky puukoolist edelas, autodroomi piirkonnas, kõrguse 215,7 pärast ja Kleštšeevkast ida pool. Vene väed tungisid Valjanovski puukoolist läände ja edelasse kuni 1,2 km laiusel alal kuni 500 m sügavusele.

23.12.2023
Artemovski (Bahmutski) suunal teatati meie vägede edasitungist Ivanovski (Krasnõi) suunas. Vene relvajõudude kontrollitsoon Kleštšeevkast põhja pool laieneb ja Bogdanovka lähedal käivad lahingud.

24.12.2023
Bahmuti suund. Vaenlane jätkab rünnakut Bogdanovkast põhjas ja ida pool, Valjanovka raudteejaamast ida pool, Tšernobõleti aianduskogukonna piirkonnas ja Kleštšievkast põhja pool. Aianduskooperatiiv läks kohapealsete võitlejate teadete kohaselt Vene vägede kontrolli alla.

25.12.2023
Bahmuti suunal jätkuvad aktiivsed sõjalised operatsioonid Bogdanovkast põhja pool, Valjanovka raudteejaamast idas, Khromovost läänes ja Kleštšeevkast põhja pool. Bahmutist edelas tungisid Vene väed Tšernobõleti aianduskooperatiivist lõunasse kuni 650 m laiusel alal kuni 200 m sügavuseni.

Eelmise ülevaate lõppu lisasin uudise kolme Venemaa hävitus-pommituslennuki Su-34 üheaegsest allatulistamisest Hersoni oblastis ning nii mitmedki inimesed palusid mul seda teemat rohkem lahti kirjutada. Need lennukid olid muutunud kevadest alates tõeliseks peavaluks Ukraina jaoks, sest just nendelt visati alla liugpomme ning Defence Expressi andmetel uuendas Venemaa selle aasta sügisel nii lennukipommile lisatava komplekti tiibade avanemise mehhanismi kui ka juhtimiselektroonikat, mistõttu väidetavalt lendasid peale seda pommid kaugemale ja täpsemalt.

Liugpommide viskamisel on siiski ka üks nõrk koht, nimelt peab lennuk nende viskamiseks tõusma kõrgele (Su-34 kontekstis üle 12 kilomeetri), aga seal on lennuk suurepäraselt tuvastatav radarite poolt. Ukraina keskmaa õhutõrje vältimiseks viskasid Venemaa Su-34 lennukid seetõttu pommid välja 50-55 kilomeetri kaugusel rindejoonest ja seetõttu vähenes ka tabamistäpsus, aga kui sa viskad neid järjest mingisse piirkonda suurtes kogustes, siis on see valus relv. Sõltuvalt liugpommi suurusest (250 kg, 500 kg või 1500 kg) võib Su-34 kanda kuni kuus liugpommi ning Venemaa enda sõjaväelaste sõnul kujunes neil Hersoni rindel välja rutiin, kus iga päev samadel kellaaegadel lennati samades lennukoridorides.

Esimene tagasilöök tuli novembri keskel, kui Ussisaare juures lasti alla Venemaa pommitaja, peale mida lendurid väidetavalt ei soovinud sellisel kujul pommitamist jätkata, aga sõjaväes tuleb käsku täita. Vene lendurid rääkisid Ussisaare kontekstis tundmatust võimsast radarist, aga peale seda oli vaikus rohkem kui kuu aega. Eelmisel reedel aga võeti seal rünnakukoridoris korraga maha kolm lennukit, kusjuures neil jäi väidetavalt paar sekundit aega peale seda, kui lennuki süsteem tuvastas, et lennuk on võetud vastase poolt sihikule ning Venemaa enda andmetel jõudis üks ekipaaž veel katapulteeruda ja jäid ellu. Seda on keeruline kontrollida.

Põhiküsimus on, et millega Ukraina lennukid alla laskis ja kuidas nad tegid seda olukorras, kus Su-34 suudab pika maa tagant fikseerida vastase õhukaitsekompleksi aktiivradari tööd ja küllaltki kiirelt ka reageerida.

Põhiversioon Venemaa poolel on ikka õhutõrjekompleksi Patriot kasutamine, aga koos nö nüanssidega. Patriot’is kasutatavad PAC-2 raketid lendavad kuni 160 kilomeetri kaugusele (võrdlusega ballistiliste rakettide vastu kasutatavad PAC-3 raketid lendavad kuni 30 kilomeetrit jaPAC-3 MSE raketid kuni 60 kilomeetrit). Lisaks võivad kompleksi üksikud komponendi asuda üksteisest küllaltki kaugel ehk siis riskide maandamiseks võib rindejoonele lähemale viia ainult laskeseadmed, samas radar võib asuda ka natuke kaugemal. 50 kilomeetrit Dneprist asunud Su-34 positsioonid tähendasid, et Patrioti laskeseade võis olla 100 kilomeetrit teisest kaldast eemal, mis on päris turvaline kaugus.

Põhiküsimus ukrainlaste jaoks oli, et kuidas üllatada Venemaa lennukeid ja selles osas on versioone mitmeid. Venemaa poolelt on kõige valdavam versioon, et Ukraina sai lennukite positsioonide kohta infot kas NATO luurelennukilt või kasutas Ukraina armee Dnepri läänekaldal teist radarit, mille puhul Venemaa lennukite süsteemid määrasid kompleksid teadmisega, et nendest kompleksidest lastavad raketid nii kaugele ei lenda. Venemaa poole väitel oli võimalik raketid välja lasta sisuliselt kohe peale Patriot’i aktiivradari sisselülitamist ning Venemaa sõjalennukite juhid enam olukorda päästa ei suutnud. Venemaa sõjanduseksperdid mängivad veel mõttemänge võimalustega, et Ukraina võis kasutada ka S-300 laskeseadmeid või hoopis lennukeid F-16, sest nende z-blogija Rõbari andmetel olevat Ukrainas juba 12 lennukit, mis paiknevad kahel Ukraina sõjalennuväljal.

Need kolm lennukit ei jäänud ainsateks ja eile lasti alla veel üks Su-34 ning ühtedel andmetel lasti see alla Melitopoli juures ja teistel andmetel Mariupoli lähedal. Põhiline on see, et selle lennuki allatulistamisega Ukraina demonstreeris, et nad võivad õhutõrjekompleksi liigutada kiirelt kogu rinde ulatuses ning Venemaa Su-34 ei saa ennast enam tunda mitte kuskil turvaliselt. Edukatel rünnakutel oli kiire mõju, nimelt ei kasutanud Venemaa nädalavahetusel Krõnki ründamiseks enam ühtegi liugpommi, mis oli ukrainlaste jaoks oluliseks kergenduseks, sest seal piirkonnas oli nende jaoks tegemist tõelise maapealse põrguga.

Lennukite mahavõtmise valguses soovitasid z-kanalis „VDV za tšestnost i spravedlivost“ kirjutavad ohvitserid, et ideaalis võiks Venemaa seal rindelõigus tagasi tõmbuda Nova-Kahhovka - Armjansk joonele, sest nüüdsest ei ole neil seal lõigus võimalik enam lennuväge kasutada, aga samas olid nad skeptilised ka selles osas, et terve mõistuse häält kuulda võetakse, sest Putin ei saa taganemist endale enne valimisi lubada. Sõjaline ekspert Aleksander Kovalenko avas z-blogijate jutu tausta – nimelt on Nova-Kahhovkast allavoolu Dnepri läänekallas 50 meetrit kõrgem kui idakallas, mis võimaldavat hea ilma korral isegi Ukrainal lääne päritolu tankidega üle jõe otsetuld anda Venemaa positsioonide pihta. Samas Nova-Kahhovkast ülesvoolu olevat mõlemad kaldad samal kõrgusel ja seal Ukrainal eelist ei ole.

Realiteete arvestades arvasid z-blogijad, et võimalikud on Krõnki osas kaks varianti – kas nn mjasnõje šturmõ ehk siis lauprünnakud või Krõnkist taandumine mitme kilomeetri kaugusele, et siis kogu ala võtta marulise mitmitraketiheitjate ja suurtükkide tule alla. Nädalavahetus näitas, et Venemaa valis lauprünnakute taktika ja nii tegid nad laupäeval lausa 15 edutut rünnakuüritust, kaotades palju elavjõudu. Aleksander Kovalenko sõnul on Venemaa kasvatanud selle rindelõigu eest vastutava armeegrupi Dnepr suuruse 74000 sõjaväelaseni, ometi ei ole nad siiani suutnud vähem kui tuhandet Ukraina sõdurit välja tõrjuda Dnepri idakaldalt ja edaspidi ei muutu see nende jaoks muutunud olukorra tõttu kergemaks.

Hersoni rindel võitleva 810. merejalaväebrigaadi sõdurid kirjutasid oma Telegrami kanalis, et nad muutsid radikaalselt rünnakute taktikat ja selle tõestuseks olevat video, kus kvadrokopteriga visatakse Ukraina armee kindlustatud positsiooni vastu K-51 granaat, mis on täidetud pisargaasiga ning nende lootus on nii ukrainlased nö välja suitsetada, peale mida saaks neid rünnata. Keemiarelva kasutamine on loomulikult rahvusvahelise õiguse vastane tegevus, aga ju siis on Venemaa armeel seal rindelõigus lihtsalt mõistus otsas.

Ja Venemaa armee probleemidel Krõnki juures lõppu ei ole. Nimelt on neil suured probleemid nii Põhja-Korea kui ka Venemaa enda hiljuti toodetud laskemoonaga. Agil Rustamzade sõnul põhjustavad ebaühtlase kogusega laengud, seda, et Venemaa armee annab oma üksustele nö sõbralikku tuld ehk siis teoorias 15 kilomeetri kaugusele lendama pidanud mürsk kukub alla 10 kilomeetri kaugusel, täpselt omade juures. „VDV za tšestnost i spravedlivost“ andmetel on väga suured probleemid ka tänavu Venemaal toodetud mürskudega, mille kvaliteet pidavat kõikuma seinast seina ning teatud juhtudel olevat nad lausa eluohtlikud.

Sellega seoses meenus okupatsiooniaja reaalsus, kus näiteks teleka ostmisel vaadati selle tootmise kuupäeva – kui see oli enne palgapäevi, oli lootus suurem, et kvaliteet on parem. Aga nagu öeldakse ühes telesaates, et see pole veel kõik! Nimelt kurdavad z-blogijad, et nõuka-aegsete suurtükkide torud on kohati täiesti kulunud ja asendada polevat neid millegagi (kusjuures sama probleem on ka ukrainlastel). Lisaks olevat otsakorral Venemaa liikuvsuurtükkide laovarud, seega järjest rohkem tuuakse rindele järelveetavaid haubitsaid, aga mis olevat Ukraina jaoks palju kergemaks saagiks.

Venemaa poolelt tuleb infot, justkui suudaksid nad päris edukalt häirida Ukraina paadiliiklust üle Dnepri, aga selles osas neil videoid oma jutu kinnituseks eriti esitada ei ole ja Ukraina pool ei taha arusaadavatel põhjustel sellest rääkida.

Meedias levib video, kus Krõnki lõigus 104 dessantvägede diviisi 345 dessantvägede polgu ohvitserid mõnitavad peale ebaõnnestunud pealetungikatset sõdureid ja sunnivad neid alasti olles koos suurde auku hüppama. Missugune suurepärane motivatsiooni kasvatamine olukorras, kus 104 dessantvägede diviisi peetakse hetkel Venemaa armee häbiplekiks! Krinki teema lõpetuseks niipalju, et Ukraina on seal lõigus kolme nädalaga hävitanud 80 ühikut Venemaa tehnikat, mis pole üldse paha tulemus.

Fucs kirjutas: ↑25 Dets, 2023 20:51 Venelased võtsid lõpuks Marinka ära.

Turist 47 kirjutas: ↑25 Dets, 2023 21:59

Fucs kirjutas: ↑25 Dets, 2023 20:51 Venelased võtsid lõpuks Marinka ära.

Ukrainlased "jonnivad" - 21.00 seisuga..
"Lahingud Maryinka pärast jätkuvad.
Kaitseväelased on Maryinka halduspiirides, linn on täielikult hävitatud. Maryinka täielikust hõivamisest rääkida on vale ..."(...)
(https://expres.online/podrobitsi/okupan ... i-viyskovi, jne)

an2 kirjutas: ↑25 Dets, 2023 22:42

Turist 47 kirjutas: ↑25 Dets, 2023 21:59

Fucs kirjutas: ↑25 Dets, 2023 20:51 Venelased võtsid lõpuks Marinka ära.

Ukrainlased "jonnivad" - 21.00 seisuga..
"Lahingud Maryinka pärast jätkuvad.
Kaitseväelased on Maryinka halduspiirides, linn on täielikult hävitatud. Maryinka täielikust hõivamisest rääkida on vale ..."(...)
(https://expres.online/podrobitsi/okupan ... i-viyskovi, jne)

Verelaste saidid räägivad Marinka "vabastamisest". Kummaline loogika, kuulutan naaberriigi territooriumi enda osaks ja siis lähen seda "vabastama".
Madurol on sama kiiks küljes.

kelle sõnu vahendas uudisteagentuur UNIAN.

"Muidugi olin pettunud, et Ukraina vastupealetung ei viinud tulemusteni, mida me kõik lootsime ja mida ma ennustasin. Meie, lääs, kukkusime läbi, mitte Ukraina," rääkis kindral meediakanalile Silicon Curtain.

Hodges süüdistab Ukraina partnereid selles, et nad ei andnud Ukraina armeele kõike, mis on nii mastaapseks operatsiooniks vajalik.

"Eelkõige õhujõudude võimekusi ja täppisrelvi Venemaa tagaalade löömiseks," märkis kindral.

Erusõjaväelane avaldas kahetsust, et vastupealetungi ebaõnnestumine pikendas sõda vähemalt aasta võrra. Samas märkis Hodges, et see polnud Ukraina lüüasaamine.

"Venemaa on püüdnud Ukrainat vallutada alates 2014. aastast, kuid kogu oma võimekusega on saavutanud kontrolli vaid 17 protsendi territooriumi üle. Kaotades samal ajal üle 300 000 inimese, olulise osa relvadest ja riigi laevastiku domineerimise Mustal merel," tõi Hodges välja.

Kindral hoiatas samas, et sündmused USA kongressis ja sellega seotud Ukrainale antava sõjalise abi takerdumine inspireerivad Venemaad sõda jätkama.

Huviline78 kirjutas: ↑26 Dets, 2023 11:50 Parasiitidel jõuab kohale alles nüüd, et nende analooge mitteomav S-400 õhutõrje süsteem on pehmelt öelduna täielik pask. S-400 kompleks asus piltlikult Novocherkassk laeva lähedal,väidetavalt 1-2 km kaugusel.

https://twitter.com/FreudGreyskull/stat ... 3915121709

Kusjuures selles olen sama meelt, et peamine süüdlane lääne riigijuhtide lödipükslus. Venitati tankidega pea aasta, nüüd siis lennukitega. Järgmise aasta alguses midagi saab, aga kui Usa raatsiks anda oma varudest F-15 ning midagi lähitoetuseks ka, siis võib Ukraina pool palju edukamalt edasi tungida. Minu hinnangul on õhuülekaal Uraina võidu võti!