658. leht 1283-st
Re: Viktoriin
Postitatud: 17 Jaan, 2014 10:15
Postitas EOD
1969. aasta ja Nõukogude-Hiina piirikonflikt. Nende harkidega aeti üle Amuuri trügivat, relvastamata hiinlaste massi tagasi.

Re: Viktoriin
Postitatud: 18 Jaan, 2014 8:37
Postitas Hydrazine
See kahe raketi väljalaskmine pidi olema venelastel üsna levinud võte. Klutšjaatel na ubistva ja nupuvajutus, olen kuulnud ka zhargooni, et seda kutsuti dubljonkaks, nagu duubel vms.
Kapten Trumm kirjutas:Vastus muide õige
Laiemaks rahva harimiseks - KAL007 intsident polnud sugugi esimene taoline juhtum, ei Koreaõhuliinide ega ka Su-15 osalusega.
1978 tulistati analoogsetel asjaoludel Murmanski lähedal alla sama firma lennuk, lend KAL902 ja samuti Su-15 poolt.
Kummalise kokkulangevuse tõttu kasutati ka kahte (sama arv) sama marki raketti.
See kummaline kordus paneb läänes levitatud versiooni nõuka sõjardite kuritöödest KAL007 juhtumis natuke küsimärgi alla - et kas mitte see Korean Air Lines mitte USA "organitega" tihedat koostööd ei teinud ja reisijaid ohtu seadnud (nt nõuka õhukaitset kontrollides)? Esimesel korral läks muidugi reisijatel õnneks (enamikul).
http://en.wikipedia.org/wiki/Korean_Air ... Flight_902
Re: Viktoriin
Postitatud: 19 Jaan, 2014 0:49
Postitas stg44
Ühesõnaga välditi esimesena relva kasutamist.
Aga läks nagu ikka.
Re: Viktoriin
Postitatud: 19 Jaan, 2014 11:28
Postitas EOD
Foto oli tehtud küll konflikti veidi varasemas staadiumis kui eeldasin, kuid vist loeti vastus õigeks.
Jääksin siis ida suunale.
Venekeelsel sõnal "ошеломить" (jahmatama, hämmastama) oli algselt puhtsõjaline tähendus. Mlline?
Re: Viktoriin
Postitatud: 19 Jaan, 2014 13:33
Postitas Tundmatu sõdur nr. 4
Vastast uimaseks ja/või jalust maha lööma

Re: Viktoriin
Postitatud: 19 Jaan, 2014 15:47
Postitas EOD
Borja kirjutas:Vastast uimaseks ja/või jalust maha lööma

Sellega jah lahingus tegeletigi, kuid sõna on tulnud konkreetselt ......-sest.
Re: Viktoriin
Postitatud: 19 Jaan, 2014 21:56
Postitas Castellum
EOD kirjutas:Borja kirjutas:Vastast uimaseks ja/või jalust maha lööma

Sellega jah lahingus tegeletigi, kuid sõna on tulnud konkreetselt ......-sest.
Nuiaga pähelöömisest?
Re: Viktoriin
Postitatud: 19 Jaan, 2014 22:42
Postitas Jalutu
Kaela murdmisest?
Re: Viktoriin
Postitatud: 19 Jaan, 2014 22:51
Postitas EOD
Täpsemat ründeviisi paluks, millest just see sõna on tulnud.
Re: Viktoriin
Postitatud: 19 Jaan, 2014 23:02
Postitas Jalutu
Ootamatu rünnak selja tagant eesmärgiga võtta tunnimees hääletult maha kaela murdmise teel.

Re: Viktoriin
Postitatud: 19 Jaan, 2014 23:56
Postitas EOD
Seni on vast Castellum soovitud vastusele kõige lähemale jõudnud. Ka teistes vastustes on iva sees. Kuid miks just "ошеломить"? See sõna pole juhuslikult tekkinud.
Re: Viktoriin
Postitatud: 20 Jaan, 2014 0:12
Postitas Some
Kas mitte otseses tähenduses pole mitte "kiivrit purustama"? Shlem lomit vms...
Re: Viktoriin
Postitatud: 20 Jaan, 2014 7:02
Postitas Castellum
Märkusena, vene keeles antakse tegusõna algvormina määramatu vorm - seega siis "ошеломлять"...seletuse kohta arvan nii, et kõigepealt löödi nuiaga pähe (see võttis kupli kõmisema, nagu tänapäevane sisu on), aga nii et 'šelomi' teravik jäi nuia külge ja siis tõmmati kiiver peast ära?
Re: Viktoriin
Postitatud: 20 Jaan, 2014 8:40
Postitas EOD
Some vastuse võib õigeks lugeda. Kiivri praeguseks vananenud nimetus oli "шелом" ja löömist vastu kiivrit nimetati sellest tulenevalt "ошеломить".
Samas kui külakakluses üks mužik teisele kaikaga vastu pead virutas, siis seda niimoodi ei nimetatud. Ikka puht militaartermin.
Pärast läks aga sõna jahmatuse tähenduses kasutusele, nagu ka maakeelne "oleks nagu puuga pähe saanud" tähendab lihtsalt jahmatust.
Re: Viktoriin
Postitatud: 20 Jaan, 2014 13:08
Postitas EOD
Castellumile:
Значение слова Ошеломить по словарю Ушакова:
ОШЕЛОМИТЬ
ошеломлю, ошеломишь, сов. (к ошеломлять), кого-что. Крайне поразить, изумить, озадачить. Фантасмагория, да и только! - почти ошеломленный от изумления проговорил генерал. Достоевский. Он ошеломил меня своим вопросом. (
Первонач. ударить в бою по шелому, т.е. шлему.)
Ei ole küll vene filoloog, kuid keeled arenevad ja teravatipuliste kiivrite ning sõjanuiadega vägilased kasutasid tõenäoliselt praegusest erinevaid keelereegleid.
