Krimmi teine kohtuaste 19. juulil: ,,(IRL-i kuuluva) ärimehe Tõnis Paltsi firmale Kaskad Investments kuulub endiselt Sevastopoli lähedal Balaklavas ligi 20-hektariline maatükk. Kõik sellel asuva endise sõjaväelinnaku hoonete varemed kuuluvad kohtu otsusega Venemaa kaitseministeeriumile. Hoonete ostmine Ukraina kaitseministeeriumilt oli ebaseaduslik. Ukraina pool esitas sellised tõendid (, et rajatised olid 2006. aastaks maha kantud, et neil oli õigus neid müüa ning et neil pole Paltsi firmale mingeid pretensioone.) poliitilistel põhjustel, mistõttu ei saa neid arvestada." Kumbki pool ei saa seal tegelikult midagi ehitada ega ka oma vara müüa. Maatükki valvavad Kaskad Investmentsi palgatud turvamehed.
Palts: ,,Venemaa kõrgemad ametnikud käituvad nii rumalalt, et Krimmi osas polekski vaja lääne sanktsioone. Näiteks teeb [Venemaa presidendi Vladimir] Putini endine eriesindaja, korrumpeerunud [viitseadmiral Oleg] Belaventsev kõik, et keegi ei investeeriks Krimmi, mõjutades kohtuid."
Kassatsioonikaebuse esitamiseks Kesk-Venemaa arbitraaži kõrgeimasse instantsi Kalugas on Kaskad Investmentsil aega 25. septembrini.
Sevastopoli tollane kuberner (Sevastopol on Moskva ja Peterburi kõrval üks kolmest eraldi regiooni staatuses linnast Venemaal – J. P.) Sergei Menjailo oli andnud välja salajase korralduse üle 200 hoone üleandmiseks kaitseministeeriumile. Peale Paltsi hoonete oli nimekirjas ka palju eramaju, mille omanikest said päevapealt sisuliselt kodutud.
Kaskad Investmentsi tegevjuht Juliana Preobraženskaja: ,,Meile tehti väga jõhkralt ära. Kohus keeldus meie kõige olulisemat tõendit (Kaskad Investments sai spetsiaalselt kohtuasja jaoks Ukraina kaitseministeeriumilt tõendi, et rajatised olid 2006. aastaks maha kantud, et neil oli õigus neid müüa ning et neil pole Paltsi firmale mingeid pretensioone.) lihtsalt vastu võtmast ja arvestamast."
Venemaa kaitseministeerium: ,,Ukraina kaitseministeeriumil polnud õigust iseseisvalt objekte müüa, sest need polnud maha kantud – seda sai teha vaid Ukraina valitsus."
Krimmi meedia on väitnud, et peagi hakkab Venemaa kaitseministeerium sinna (Balaklavasse) ehitama õppekorpusi.
Preobraženskaja: ,,See on võimatu."
67 aastat tagasi Eesti naabruses Pihkva oblastis Ostrovis sündinud Belaventsev oli 2014. aasta veebruaris-märtsis Venemaa kaitseministeeriumi poolt üks Krimmi annekteerimise otseseid juhte. Seejärel sai temast Vladimir Putini eriesindaja Krimmis ning Venemaa kõige tähtsama riigiorgani julgeolekunõukogu liige. Kõige selle eest sai ta Putinilt Venemaa kangelase medali, ent sattus samas ka Ameerika Ühendriikide sanktsioonide al. Möödunud aasta suvel kaotas Putin Krimmi kui eraldi Venemaa föderaalse ringkonna ning seetõttu ameti kaotanud Belaventsev viidi üle samaväärsele ametipostile ehk presidendi eriesindajaks Põhja-Kaukaasia föderaalsesse ringkonda.
Krimmi ajakirjanikud: ,,Endine allveelaevnik Belaventsev osales Putini eriesindajana Krimmis väga aktiivselt variisikute kaudu kinnisvaratehingutes ja muudes ärides ning teda peeti poolsaarel kõige mõjukamaks ametnikuks."
Sevastopoli ärimees Igor Nikolajev: ,,Belaventsev tahtis saada n-ö Krimmi tsaariks. Näiteks võib tuua eraomandi massilise ebaseadusliku natsionaliseerimise, mille taga seisis Belaventsev."
Üks Venemaa parimaid uurivaid ajakirjanikke, Novaja Gazeta heaks töötav Roman Anin: ,,Venemaa eriolukordade ministeeriumis töötades lõi Belaventsev ettevõtete võrgustiku, mis teenis humanitaarabi operatsioonide korraldamiselt väga korralikku raha. Viie aastaga teenisid viitseadmiraliga seotud struktuurid 13 miljardit rubla (185 miljonit eurot), muuhulgas humanitaarabikolonnide läkitamiselt Donbassi, Serbia demineerimiselt, abi vahendamiselt Nicaraguasse, Põhja-Koreasse, Abhaasiasse ja Lõuna-Osseetiasse, aga ka Venemaa enda riigihangetelt. Belaventsevi edu võti olid väga head suhted Venemaal ülipopulaarse Sergei Šoiguga, kellest esmalt sai eriolukordade minister, siis Moskva oblasti kuberner ja viimaks kaitseminister. pärast Krimmi eriesindajaks saamist asutasid Belaventsevi pereliikmed Krimmis mitu firmat, mis muuhulgas tegelesid ka kinnisvaraäriga. Näiteks tema tütre Viktoria Bliznova nimel oli hotelle käitav firma."
Värvikas episood oli Belaventsevi elus 1985. aastal, kui ta kuulus nende viie Londonis töötanud Nõukogude diplomaadi hulka, kelle Suurbritannia võimud maalt välja saatsid «ohu tõttu rahvuslikule julgeolekule» ehk spioneerimise eest. Enne seda oli ta töötanud Nõukogude saatkonnas kolmanda sekretärina teaduse ja tehnoloogia alal. 1990. aastatel tegutses Belaventsev Venemaa peamise relvaeksportööri Rosvooruženije (nüüdne Rosoboroneksport – toim) peadirektori asetäitjana. 2000. aastatest alates on ta aga alati liikunud paaris Sergei Šoiguga: algul juhtis ta Venemaa eriolukorda ministeeriumi rahvusvahelise humanitaarabi osutamise agentuuri, siis Moskva oblasti kuberneri kantseleid ning enne Krimmi annekteerimist oli Venemaa kaitseministeeriumi elamufondi hallanud ettevõtte peadirektor.
http://majandus24.postimees.ee/4220295/ ... -patiseisu
