Kriku kirjutas:Pullerits kirjutab vaktsiini raske kõrvaltoimega naisest:
Suve lõpus, pärast kõigi muude võimalike haiguste välistamist, jõudis Lääne-Tallinna keskhaigla arstide konsiilium otsuseni: tegemist on koroonavaktsiinijärgse migreenisündroomi ja autoimmuunse polüneuropaatiaga. See on tõsine närvisüsteemi haigus. [...] Temasuguseid, kes on pärast koroonavaktsiini saamist teatanud ravimiametile vähemalt ühest tõsisest kõrvaltoimest, on eelmise aasta lõpust Eestis kokku 218.
https://leht.postimees.ee/7379279/vakts ... vita-keegiKahjuks ei käsitle ta üldse küsimust, kui tõenäoline olnuks neil koroona sama raskelt kulgemine.
Seal võib olla veel muutujaid, mida peaks siis sellistes võrdlustes kasutama.
Näiteks nakatumise realiseerumise tõenäosus ja sealt siis edasi juba tõenäosus, et nakkus kulgeb sama raskelt ja/või samade kõrvaltoimetega.
Praegu on see tõenäosus muidugi väga väga kõrge. Osad tunnistavad seda, osadel on ses suhtes klapid peas.
Kui me võtame eelduseks, et nagunii kõik varem või hiljem nakatuvad, siis pole muidugi muud vahet kui see, millal. Ehk, et kas selline inimene oleks saanud "osta juurde tervena elatud aega" mitte vaktsineerides, või mitte.
Antivaxerite (kahtlejad-kõhklejad segment) peades ongi ka see üheks argumendiks, et kui lähed vaktsineerima, siis teed seda n.ö. kohe ja kõik vaktsiineerimisest tulenevad riskid realiseeruvad kohe.
Kummi venitades ja haigestumist oodates/vältida üritades (või lootes päris kindlasti üldse mitte nakatuda) realiseeruvad haigestumisest tulenevad riskid kusagil kaugemas tulevikus (haigestud hiljem), või üldse mitte (ei nakatugi).
Edasi arutlevad nad nii, et "aga võibolla ma ei haigestugi" ja/või "kui ma ikkagi haigestun, siis võibolla ainult kergelt".
Psühholoogiliselt arusaadav. Mõnel onn raske teha otsust, mis hakkab sinu tervist mõjutama KOHE (ükskõik, kas positiivselt või negatiivselt, aga hakkab kohe).
Palju kergem on teha otsust, mis sinu tervist hakkab mõjutama "võib-olla kunagi hiljem" või "võib-olla üldse mitte".... ja venitada kummi, et ÄKKI läheb õnneks....
Mida ei arvestata on see, et rasked ja s.h. eriti rasked kõrvalmõjud (surm) on haigestumisel tohutult palju rohkematel kui vaktsineerimisel.
Ja just see peaks olema kaalukausil otsustavaks.Siin jällegi arutlevad nooremad antivaxerid (kahtlejad-kõhklejad segment), et "olen noor ja põen kergelt".
Mismoodi aga arutlevad eakad antivaxerid (kahtlejad-kõhklejad segment), kas üldse arutlevad, või arutlevad nende eest nooremad, vat seda ei oskagi kohe arvata.
Ideeliste antivaxerite peades käivad asjad muidugi teistmoodi ja teatud lisadega.
_____________________________________________________________________________________________________
Kui neid tabeleid ja infograafikat jne vaadata siis kaalukausi raskemas otsas peaks kahtlejad-kõhklejad arvestama, et
Süstitud doose on meil
1 529 978Vaktsineerimine lõpetamata kuid alustatud:
38 997Lõpuni vaktsineeritud inimesi kokku on
768 777 Nendest ebaefektiivseid (ehk vaktsiin ei oma mõju) vaktsineerimisi:
320 (04.10.2021 seisuga)
Nendest haiglaravi vajanud inimesi:
82 (04.10.2021 seisuga)
Haiglaravi vajanutest surmaga lõppenud juhtumeid:
14 (04.10.2021 seisuga)
Surmaga lõppenud juhtumitest võisid olla vaktsineerimisega seotud:
4 (04.10.2021 seisuga)
VS
Immuunkaitseta ehk inimesed kes pole vaktsineeritud ega teadaolevalt nakatunud: Ca 339 000
Ametlikult läbipõdenuid :
183 316 (27.10.2021 seisuga)
Ametlikke nakkusjuhtumeid kokku :
205 096Nendest haiglaravi vajanud inimesi : ????
COVID tõttu surmajuhtumeid nakatunute seas :
1574Ehk et
1 529 978 doosi, vähemalt ühe doosiga kokku
807 774 inimest, millest surmajuhtumeid kokku
4 kuni 14VS
205 096 registreeritud haigusjuhtu millest surmajuhtumeid kokku
1574kusjuures need "registreeritud haigusjuhud" sisaldavad ka vaktsineerituid.
Oleks huvitav teada, kui palju on surmajuhtumeid mittevaktsineeritute ja mitteläbipõdenute hulgas.
Ja huvitav oleks ka teada, kui suur on see "Tambovi konstant", millega peaks tegelikult "immuunkaitseta" isikud läbi korrutama, sest mitte kõik nakatunud ja läbipõdenud ei ole selle numbri sees.
Kui saaks kusagilt need pädevad kuid puuduvad statistilised numbrid (osad ma juba niigi arvutasin ise kaudselt välja), siis paneks ise kokku ühe "Infograafika", kus on "puust ette ja punaseks", ning peaks olema kohe arusaadav ka "raskesti arusaajatele". NB! Just konkreetsed numbrid, mitte mingid protsendid kellessegi-millessegi.
Pädeva infograafika kokkupanemiseks on puudu:
1.Vaktsineeritutest ja/või varem läbipõdenutest nakatunute hulk, kes põevad keskmiselt raskelt (hospitaliseeritud) ja raskelt (vajavad lisahapnikku ja sundventilatsiooni). Mõlema grupi kohta eraldi numbrid.
2.Mittevaktsineeritute ja mitte läbipõdenute kohta samad andmed.
3.Immuunkaitseta, ehk inimesed kes pole vaktsineeritud ega teadaolevalt nakatunud (konkreetne number).
4.Kui paljud on lisaks ametlikele tõenäoliselt läbi põdenud, kuid ei kajastu ametlikus nakatunute ja läbipõdenute statistikas (mingi ettekujutus ja "Tambovi konstant" peab Terviseametil ju olema)
5.Vaktsineeritute ja läbipõdenute registreeritud haigusjuhud.
6.Mittevaktsineeritute ja mitte läbipõdenute kohta samad andmed.
Allikad:
https://vaktsineeri.ee/blogi/ravimiamet ... hjalikult/https://www.terviseamet.ee/et/koroonavi ... -andmestikhttp://www-1.ms.ut.ee/krista/covid/vakts_nakat.htmlEt äkki mõni veel kahtleja-kõhkleja loeb ja võtab terve mõistuse häält minu postituse abil siiski kuulda ?

Edit: parandatud sõnastust