www.militaar.net

AMvA kirjutas: ↑14 Sept, 2025 9:26 Nüüd sa apelleerida sellele EU direktiivile, aru saamata selle sisust. ISA on juhi poolt kontrollitav ja välja lülitav, ehk siis tegelikult, et see töötaks peab juht selle aktiveerima.
Tule meie juurest läbi, saad mõne 2025 aastal toodetud autoga sõita ja proovida, kuidas see süsteem toimib

See on isegi mu Hiluxil olemas ja otse loomulikult on välja lülitatud.

AMvA, kuhu tulla?

OLAVI kirjutas: ↑13 Sept, 2025 23:21

davidsoniharald kirjutas: ↑13 Sept, 2025 13:19
....
Aga mis põhjusel sa täpsustavad küsimused jätad vastamata?
No näiteks see muutuva sammuga hammasrihm on sul siiani õhus.

Hammasrihmast olen vähemalt 2 korda kirjutanud ja viimaks lisasin, et kui tekstist aru ei saa, ju siis on lugeja arusaam 4T mootori kinemaatikast puudulik ning ma rohkem ei selgita, kuna see on tühi ajaraisk.

Siin pole midagi tekstist aru saada sest vastuseid ei anta - sult on küsitud maeiteajuba mitu korda konkreetseid tootjaid ja mootoreid, milledel on väidetavalt antud h.rihma lahendus kasutusel aga ühest vastust ei tule, vaid üldine häma a la ''ise peate mu jutust aru saama'' jne. . Jääb juba mulje, et akf! proovib lihtsalt olla huvitav ja pildil püsida.

Muutuva sammuga hammasrihm on võimalik üksnes siis, kui veetav ja vedav rihmaratas on ühe suurusega.
Tavalise hammasrihma lahendusega, kus veetav on poole suurem, pole see mingit moodi võimalik.
Ja pole ka mingit praktilist vajadust sellist asja teha. Mis probleemi sellega lahendatakse?

OLAVI kirjutas: ↑13 Sept, 2025 23:21

davidsoniharald kirjutas: ↑13 Sept, 2025 13:19
....
Aga mis põhjusel sa täpsustavad küsimused jätad vastamata?
No näiteks see muutuva sammuga hammasrihm on sul siiani õhus.

Hammasrihmast olen vähemalt 2 korda kirjutanud ja viimaks lisasin, et kui tekstist aru ei saa, ju siis on lugeja arusaam 4T mootori kinemaatikast puudulik ning ma rohkem ei selgita, kuna see on tühi ajaraisk.

Mul oli küll koolis mehhanismide ja masinate teooria eksam "5", aga OLAVI, ole nii kena ja seleta ikka minusugusele lollile see 4T mootori kinemaatika lahti

nukkel kirjutas: ↑13 Sept, 2025 18:58 Kui Volkswageni group jäi vahele andmete võltsimisega 2015 siis täitsa usutav on väide et liisingu firmad piiravad kiirust. https://www.bbc.com/news/business-34324772

Põhjus-tagajärg seos täiesti lambist pandud.
Toyota jäi kunagi oma WRC autodel vahele sellega sisselaske läbimõõdu varjatud suurendamisega, järelikult võiks siis liisingud piirata nende võimsust?

Kapten Trumm kirjutas: ↑15 Sept, 2025 8:42

nukkel kirjutas: ↑13 Sept, 2025 18:58 Kui Volkswageni group jäi vahele andmete võltsimisega 2015 siis täitsa usutav on väide et liisingu firmad piiravad kiirust. https://www.bbc.com/news/business-34324772

Põhjus-tagajärg seos täiesti lambist pandud.
Toyota jäi kunagi oma WRC autodel vahele sellega sisselaske läbimõõdu varjatud suurendamisega, järelikult võiks siis liisingud piirata nende võimsust?

Juba rohkem kui 20 aastat tagasi osaledes Belgia oksjonitel selgitas belglane, (kelle kaudu (paroolidega) pääsesime ka liisinguoksjonitele), et "raamat või selle osaline täidetus või puudumine ei pruugi midagi tähendada." Korralike konsortsiumite liisinguüksustel on enamusel omad tehnohooldesüsteemid. Nii arvutisüsteemid, kui töökojavõrgud. Kogu tegevus on oma grupi ettevõtete sees. Hooldeajaloo sõidukile saad väljatrükina nende oma formaadis lahenduses. Ja raamat võib täitsa tühi olla. Toimivad täisteenuspaketid ja inimene ei pea millegi üle pead vaevama. Ütleski, et vajadusel tegeletakse loomulikult ka piiramisega. Belgia mõistes siis jutt käis "alla120-seks" tegemisest seoses maksumääradega. Aga see on siiski tehniline element ja vajab võimekust. Ehk juba siis oli Belgia liisingukonsortsiumitel tehniline võimekus tegeleda mitte ainult oma sõidukite hooldamise ja teenindamise ja remontimisega, vaid ka piiramisega. See oli siis juba aastal 2000-2001. Mind ei üllataks praegu üldsegi, kui selguks, et väiksema riski&maksete&jmt kokkuvõtte nimel tehtaks praegu näiteks kuskil liisingutes juba soodsamaid pakkumisi. Kilometraaž on ju niigi ka meil juba lepingutesse sisse roninud. Ja mismoodi täna toimib või võiks toimida UK-s värsketele ja/või noortele juhtidele kindlustuse pakkumine & autode pakkumine, vat seda võiks keegi teadja küll valgustada.
Tookord nägin ka kohalikus toidupoeketi süsteemis meie jaoks tavatut olukorda: Inimene korjas poes kärutäie manti kokku, suundus kassasse, ladus lindile, ja kaardiga makstes ütles, et tahab nt 50 euri. Müüja ulatas talle 50 euri vastavalt soovile. Ja nägin seda ikka mitmel mitmel pool. Ei mingeid probleeme. Meil alles aastaid hiljem esimesena Coop tuli välja ideega, et pakub oma poodides uudistootena üle kliendikaardi sularaha kättesaamise teenust. Innovatsioon. Tänast sularaha väljavõtu muudatust (kaart enne ja siis raha, et mitte kaarti unustada) praktiseeriti Euroopas juba 15 aastat tagasi.

See et mingis " suvalises " poes sai kassas " raha väljavõtta " tehti sellepärast et atm-ide võrk oli/on nõrk ja inimesed soovisid sulale ligipääsu. Tavaliselt on mingi minimum mida pead väljavõttama et see oleks ka kasulik poele. ( 10 euri on see piir vist ).

Peeter kirjutas: ↑15 Sept, 2025 11:27 Toimivad täisteenuspaketid ja inimene ei pea millegi üle pead vaevama. Ütleski, et vajadusel tegeletakse loomulikult ka piiramisega. Belgia mõistes siis jutt käis "alla120-seks" tegemisest seoses maksumääradega. Aga see on siiski tehniline element ja vajab võimekust. Ehk juba siis oli Belgia liisingukonsortsiumitel tehniline võimekus tegeleda mitte ainult oma sõidukite hooldamise ja teenindamise ja remontimisega, vaid ka piiramisega.

Ma julgen väita, et absoluutselt kõigile autodele saab piiraja peale ehitada, küsimus on lihtsalt selle keerukuses. Kas selle piiramise või tuunimisega ka tehase garantii säilis on juba iseküsimus. Ja muidugi on ka küsimus, mis eesmärgil seda piiramist või tuunimist tehakse. Soodsam kindlustus, soodsam liisingu makse jne.

Peeter kirjutas: ↑15 Sept, 2025 11:27 Ja mismoodi täna toimib või võiks toimida UK-s värsketele ja/või noortele juhtidele kindlustuse pakkumine & autode pakkumine, vat seda võiks keegi teadja küll valgustada.

Teadmine põhineb kohalike juttudel: autosse paigaldatakse seade, mis mõõdab auto kiirendust ja liikumist. Süsteemi saab paigaldada igale raipele, nii et mingit ühendust peale toite autoga vaja ei ole. Kui väljapool lepingulisi aegu sõidad (näiteks 23.00-06.00), on kindlustus kehtetu. Kui sõidad rahulikult, saad paremat hinda kui äkilise sõidustiiliga. Mingit piiramist ei toimu. Sellised jutud kümmekond aastat tagasi. Võib olla on nüüd midagi muutunud.

nukkel kirjutas: ↑15 Sept, 2025 13:13 See et mingis " suvalises " poes sai kassas " raha väljavõtta " tehti sellepärast et atm-ide võrk oli/on nõrk ja inimesed soovisid sulale ligipääsu. Tavaliselt on mingi minimum mida pead väljavõttama et see oleks ka kasulik poele. ( 10 euri on see piir vist ).

Ma tõin näite, et selline teenus oli juba ammu-ammu olemas. Põhjused, miks selline teenus loodi, või palju neid põhjuseid erinevaid on, see on juba hoopis muu jutt.
Tõin näite, et tegemist ei olnud mingi Eestis välja mõeldud uudistootega.

davidsoniharald kirjutas: ↑15 Sept, 2025 14:14

Peeter kirjutas: ↑15 Sept, 2025 11:27 Toimivad täisteenuspaketid ja inimene ei pea millegi üle pead vaevama. Ütleski, et vajadusel tegeletakse loomulikult ka piiramisega. Belgia mõistes siis jutt käis "alla120-seks" tegemisest seoses maksumääradega. Aga see on siiski tehniline element ja vajab võimekust. Ehk juba siis oli Belgia liisingukonsortsiumitel tehniline võimekus tegeleda mitte ainult oma sõidukite hooldamise ja teenindamise ja remontimisega, vaid ka piiramisega.

Ma julgen väita, et absoluutselt kõigile autodele saab piiraja peale ehitada, küsimus on lihtsalt selle keerukuses. Kas selle piiramise või tuunimisega ka tehase garantii säilis on juba iseküsimus. Ja muidugi on ka küsimus, mis eesmärgil seda piiramist või tuunimist tehakse. Soodsam kindlustus, soodsam liisingu makse jne.

Peeter kirjutas: ↑15 Sept, 2025 11:27 Ja mismoodi täna toimib või võiks toimida UK-s värsketele ja/või noortele juhtidele kindlustuse pakkumine & autode pakkumine, vat seda võiks keegi teadja küll valgustada.

Teadmine põhineb kohalike juttudel: autosse paigaldatakse seade, mis mõõdab auto kiirendust ja liikumist. Süsteemi saab paigaldada igale raipele, nii et mingit ühendust peale toite autoga vaja ei ole. Kui väljapool lepingulisi aegu sõidad (näiteks 23.00-06.00), on kindlustus kehtetu. Kui sõidad rahulikult, saad paremat hinda kui äkilise sõidustiiliga. Mingit piiramist ei toimu. Sellised jutud kümmekond aastat tagasi. Võib olla on nüüd midagi muutunud.

Esimene lõik: loomulikult tehakse või tehti seda seal Belgias säilitades tehasegarantii. Ma ju kirjutasin, et liisingu omad töökojad omavad tootjate volitusi sellega tegelemiseks. Eraldi teema on veel see, et juba tolle aja masinatel tehti seda mootori juhtimise tarkvara teise versiooniga. Kõik tehase originaaltooted. Ei hakka keegi seal põlveotsas mingit jura aretama. Et langetada üle 120kW-sed sõidukid selle ette nähtud väärtuseni. Et maksu vähem maksta. (Tootjatel on selle jaoks ekstra Belgia-versiooni tarkvara 120kW ja siis on eraldi EC-kood omistatud, aga see teenus siis Prantusest või Saksast või krst kust eksporditud masinatele, millel seda Belgia-koodi pole.)
Järgmine teema on justnimelt kasutuskorra või kasutusõiguse lihtsustamine: nt Rootsis liiguvad need aeglase auto tähisega punase kolmnurgaga masinad. Täiesti korralikud Volvod, mis selleks, et juht ei peaks omama B-kati luba, peavad olema ära piiratud mingile olematule kilovatiarvule ja registreeritud eraldi sõidukikategooriasse (oli vist väiketraktor). Otsene põhjus õigused ja maksud, kohustuslik piiramine tootja poolt (nt Volvo). Ja täiesti vabalt Rootsis liiguvad (aeglaselt tuterdades) ringi näiteks Volvo V70-ned milledel punane kolmnurk taga.

Nüüd teine lõik: ka meil Eestis on kasutusel teatavate ettevõtete autodes süsteemid, mis mõõdavad kiirendusi ja ümberpõikeid jne ja selle alusel koostavad juhikäitumise raporteid. Server vähemalt ca 10 aastat tagasi istus UK-s, kus praegu kellel asuda võiks, polegi nii oluline. Inimene, kes sellega Eestis tegeles, ütles, et talle inglased selgitasid, et ettevõte olevat selle süsteemi juurutamisega paugust saanud autobaasi kütusekulude languse ca 10-15% ja samamoodi lugu ka rehvidega. Kõikide juhtide kohta tuleb juhi käitumise analüüsi raport ja juht peab selgitama, mis tingis selliste sõiduvõtete kasutamise. Oluline olevat selle süsteemi kasutamisel ka see, et ettevõte ei taha, et tema sõidukijuhid jääksid kohalikus liikluses silma hoolimatu liikluskultuuriga. Ei pea vist mainma, et loomulikult andmete ülekanne ei piirdu vaid G-anduritega igas suunas. Lisandub nii asukoht kui ka on võimekus pildiks-heliks pluss muu data (see salvestub niigi masinas asuvasse aparatuuri kogu kompotina). Paljalt mingi ebamäärase võimlemise peale läheb süsteem "alertisse" ja antakse teada, et seda masinat on vaja kontrollida ja vajadusel temaga ühendust võtta. Tänaseks on tootjatel süsteem arendatud välja selliseks, et vajadusel saaks sõiduki kasutamist distantsilt ka piirata, see ei ole ju mingi eriline saavutus.
Aga UK puhul pidasin silmas just seda olukorda, kus noored autojuhid saaksid küll uhkete 7-ste bemmidega või Mersu S-idega sõita, aga odavama kindlustusmakse saamiseks oleks vajalik tootja poolne akt piiraja kohta. Millalgi sellist varianti ka räägiti. Et muidu on noorele juhile alguses aastaid (oli vist kuni 27?) maksud nii kirved, et neil ei jäägi muud üle, kui esimesed aastad mingite "punnvõrridega" 1,0ste ja veel hädisematega ringi põristada. Et auto osta pole üldsegi kallis, ainult "mõned tuhanded naelad", aga paljalt kindlustuse eest võid mõne autoga aastaga maksta mitmetes kordades suurema summa, kui ostuks üldse läheb vaja. Lisaks veel TAX. Ja siis on neil seal eraldi kindlustus. Juhipõhine. Auto kindlustusele tuleb juht ära märkida, kui lapse juurde paned, siis kirves lendab. Kui ei pane, ja roolist tabatakse, siis kindlustuseta sõit ja jälle kirves lendab. Lisaks võimsuse koefitsent (kui üldse võis), edasi millal sõita võib, ja edasi olid jutud, et (tahetakse sisse viia) keda ja/või paljusid vedada võib see noor kogemusteta juht. Et kui üksi nõrga/piiratud autoga päeval sõidad, siis pole hullugi, aga on karistused kui noor juht eirab keelatud tegevusi. Selle pärast ütlesingi, et kes värskemat infot teab, võiks kirjutada. Ise ei viitsi üle küsima hakata, aga viimane jutt oli, et seal elav eesti noor sõitis Šotimaal kah esimese autoga "punnvõrriga". No seal on muidugi see teema kah, et ongi lai eelistus säästuautodel- odavam ja ka parkida lihtsam.

Rootsis on selle apastraadi nimi A-traktor, aga tal on väga palju piirangud: max kiirus 30 kmh, ainult üks istmerida (st. et tagumine iste peab olema välja visatud). Oleme ausad, et selliste piirangutega on see ika suht marginaalne sõidukikategooria.

davidsoniharald kirjutas: ↑14 Sept, 2025 8:51 ....
Ja lõpuks see "tühi ajaraisk" . No milleks nii üleolevalt suhtuda kaasfoorumlstesse? Mina koolitajana lähen vaatan kõige pealt ise peeglisse, kui õpilased asjast aru ei saa: äkki olen mina asja halvasti seletanud? Ajaraisk on ka poolikute postituste lugemine, kus pool infot on olemas ja siis soovitus, et uuri ise ka. Proovime seda kõike tulevikus vältida, eks ole?

Mina ei ole pedagog ja ma ei loodagi et oskan kedagi õpetada ega ole võtnud mingeid kohustusi kedagi harida.
Kui saan aru, et küsitud on küsimus ja see küsimus on asjakohane ja väärib (minuarust) vastamist, siis püüan seda ka jõudumööda vaba aja tekkimisel teha, sest mul on ka muid vajalikke tegemisi, tunde kestvate õppetekstide koostamise asemel.
(Kui kunagi kirjutasin siin kasutusjuhendi kohasest erinevast pedaalide vajutamise nõudest auto käivitamisel, siis mitte keegi ei suutnud seda mõista algteadmiste puudumisel, vaid jutt jooksis hoopis starteriblokeeringule.)

Kõik kes elus on mingeid koolitusi läbinud on kogenud, et "tasuta nõuanne/õpetus" on kõige viletsam nõuanne, sest seda ei osata saaja poolt hinnata ja unustatakse peagi.
Alles siis kui õpilane peab teadmise omandamiseks ise vaeva nägema või selle eest palju raha maksma, alles siis muutub teadmine väärtuslikuks.
(Ise olen kunagi 2 õppetunni eest maksnud oma kuupalga.)

Sa oled kaks korda mingeid vihjeid pildunud aga korralikku sisukat posti muutuva sammuga hammasrihma teemal teinud ei ole.
Postitusi tehes tasub ikkagi arvestada lugejaskonna teadmiste tasemega.
Keerulisi asju tuleb lihtsalt seletada.
Mõni näide ei teeks ka paha, et millisel mootoril seda rihma kasutatakse.

Kuna mitte keegi ei ole küsinud, et mis asi on "muutuv samm", siis eeldasin et kõik teavad seda niigi.
Aga kui ma saan õieti aru, siis teadmiste tase ei võimalda mõista joonestamisel kasutatavat eestikeelset väljendit "(mõõt)samm", mis on perioodiliselt korduva mõõteketi/mõõtahela sarnaste punktide vahekaugus ja selle asemel leiutatakse erinevaid liikuvaid (mõtte)konstruktsioone?

"Muutuv samm" saab olla kas ühest väärtusest teiseni mõõteahela ulatuses, või perioodiline, kordudes erinevate vahemaade tagant.

Üks levinud algusest lõpuni, "ühest väärtusest teiseni, pidevalt muutuva sammuga" asi on krihvide vahekaugused kitarri kaelal:


Kuna hammasrihm on klapijaotuse hammasülekande üks (perioodiliselt muutuva koormusega, elastne/veniv) osa, mille koormus on otseselt seotud väntvõlli asendiga (klappide avanemise) siis elastsusest tingitud hambumise kujumuutuse kompenseerimiseks tehakse hammasrihma hammastik "perioodiliselt muutuva sammuga", millede muutumise periood on võrdne väntvõlli hammasratta hammaste arvuga, kui hammasrihma hammaste arvu jagatis vänvõllihammasratta hammaste arvuga on täisarv.

Kui mootorile hammasrihma paigaldades on paigaldusjuhendi järgi nõutud, et "hammasrihma õige paigalduse kontrolliks tuleb keerata väntvõlli 5 või 6 või 7 või 8 täispööret ja veenduda, et rihmal olevad märgid langeksid kokku rihmaratastel olevate märkidega", siis see rihm võib eluea pikendamiseks olla tehtud muutuva hambumisega sammuga.

(Küsimus, et mis marki autole see mehaaniline nüanss kohaldub, on sama tehnikakauge, kui küsida, et mis marki auto vajab hüpoidõli, sest see ei sõltu mitte auto margist vaid insenertehnilisest lahendusest.)

Saad sa mõne lingi või pildi lisada ? Rihmast, mitte basskidra kaelast

Saaks ka targemaks, pole tõesti varem sellist asja kuulnud...

Suure trahvitegemise/trahviplaani täitmise kihuga võib juhtuda ka sedasi:
https://arileht.delfi.ee/artikkel/12040 ... ebavajalik

Karistamine oli ebavajalik
Maakohtu sõnul antud juhtumis isiku karistust raskendavaid asjaolusid ei olnud. Kergendavaks asjaoluks arvestas kohus süü tunnistamist ja kahetsust. „Isiku süü LS § 223 lg 1 järgi toimepandud rikkumises jääb keskmisest tunduvalt alla poole,“ leidis kohus.

Seega on alust arvata, et liikluses on menetlusalune isik reeglina korralik osaleja ja seni oli võimeline hoiduma kahju tekitamisest teisele liiklejale.

Audi juht omab juhtimisõigust alates 1989. aastast ja teda pole varem karistatud. „Seega on alust arvata, et liikluses on menetlusalune isik reeglina korralik osaleja ja seni oli võimeline hoiduma kahju tekitamisest teisele liiklejale,“ hindas kohus ja lisas: „Arvestades isiku süü suurust (pigem väike), seda, et isikut ei ole karistatud, isiku majanduslikku olukorda, et tegemist on pensionäriga, kelle sissetulek 960-eurone pension, oleks kohtu arvates põhjendatud karistuse määr 45 trahviühikut summas 360 eurot.“

Viru maakohus tuvastas lõpuks, et Audi juhi süü suurus ei olnud suur või oluline, vaid pigem minimaalne. „Kohtu arvates oli isiku karistamine ilmselgelt ebavajalik,“ otsustas kohus ja tühistas tehtud trahvi. Nimelt on karistamise eesmärk suunata korrarikkuja seadusekuulekale elule, kuid antud juhtumis olid kõik need eesmärgid tegelikult saavutatavad ka ilma rahatrahvita.

Otsus on tänaseks jõustunud.