Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)

[Lemet]

Küll aga peaksime me olukorda hindama siiski tänapäeva realiteetide järgi

Ja need oleks? Ning poole sajandi eest oli meie hirm muideks vist siiski imperialistide ootamatu kallaletung, kui mu mälu nüüd ei peta...62 aasta. Iseasi kui räägiksime 80-aasta tagusest. Aga sellega pole vist jälle võrreldes suurt midagi muutunud.

[Kapten Trumm]

50 ja rohkem aasta tagused hirmud (riskid) olid omal aja ka militaarselt maandatud näiteks vastasest suurema mobilisatsioonikiiruse ja katteplaaniga.
Vahepeal on aga nõuded väljaõppele ja koostööle oluliselt ülespoole nihkunud ja 3 päevaga ei tea millal kordusõpetatud reservist lahinguvõimelisi brigaade ei saa (nagu sai 1930ndatel).
Täna ei hakka vastane Pihkva oblastis mobilisatsiooni korraldama nagu arvati 1930ndatel - ja mida õnnestunuks Eestis kiiruselt edestada ja millest kohe teada saadakse.
Ta sõidutab oma brigaadid rongiga ja kergema seltskonnaga transpordilennukitega kohale, planeeritud aktsioonis toob need mingi suurõppuse käigus aegsasti (Gruusias nii juhtuski).
Lisaks on tüüpiline brigaadi taseme seltskond võimeline mõne tunniga oma koli kokku panema ja vajalikku kohta sõitma. 24, 48, 72 tunniga (brigaadisuurune üksus liigub oma baasist üldjuhul mõne tunniga ära). Arvan, et oled ka ise vene kroonus nendes üritustes osalenud.

Küll aga peaksime me olukorda hindama siiski tänapäeva realiteetide järgi

Realiteet on tänapäeval see, et suuremate jõudude mobiliseerimine käib täna aeglasemalt kui 1939, kuid vastane tegutseb 80ndate tempoga (mida ka Gruusia sõda kinnitas).
Reservisüsteemiga armee on igal juhul halvemas seisus kaadriarmeega (või valmisolekuarmeega).

[Kapten Trumm]

Panen siia USA armee brigaadide valmisolekuajad netist
http://www.globalsecurity.org/military/ ... diness.htm

■A light or airborne brigade-size force arrives in theater by C+4, with the remainder of the division to close by C+12. The force would be largely transported by air.
■An afloat heavy combat brigade with support closes in theater and is ready to fight NLT C+15.
■Two heavy divisions (sealifted) close in theater by C+30.
■The remaining two divisions and Corps support command arrive in theater by C+75.

Tegemist on seejuures kutselise armeega.

[Kilo Tango]

Küll aga peaksime me olukorda hindama siiski tänapäeva realiteetide järgi, mitte aga oma poole sajandi taguste hirmude...
Või vähemalt ei peaks laskma neil meie üle võimust võtta ja meie otsustusvõimet hägustada...

Selgita palun, milleks meie Kaitsevägi siis valmistub. Mittesõjaks? Detsembrimässuks?

IMHO on vene rünnak Eesti jaoks eksistentsialane risk. Mitte eriti tõenäoline hetkel, kuid selle ründe tõenäosus võib päevapealt muutuda. Risk koosneb teatavasti kahest komponendist - tõenäosusest ja kahju suurusest. Kuna kahju suurus on Eesti riigi eksistentsi lõpp igaveseks, siis ei mõjuta ka tõenäosus ettevalmistuste ulatust eriti suurel määral. Valmistuda tuleb halvimaks.

[tommy]

Selgita palun, milleks meie Kaitsevägi siis valmistub. Mittesõjaks? Detsembrimässuks?

IMHO on vene rünnak Eesti jaoks eksistentsialane risk. Mitte eriti tõenäoline hetkel, kuid selle ründe tõenäosus võib päevapealt muutuda. Risk koosneb teatavasti kahest komponendist - tõenäosusest ja kahju suurusest. Kuna kahju suurus on Eesti riigi eksistentsi lõpp igaveseks, siis ei mõjuta ka tõenäosus ettevalmistuste ulatust eriti suurel määral. Valmistuda tuleb halvimaks.

Me ei peaks kujundama oma suhtumist kitsalt sõjaliste realiteetide järgi(neid muidugi ka).
Sõda on teatavasti vaid poliitika jätk, muude vahenditega.
Mis on need poliitikad, mis võiks panna tänapäeva Venemaa sellistele sammudele...??
Millised oleks nende eesmärgid, saavutamaks tulemit..."Eesti riigi eksistentsi lõpp igaveseks".?
Ja miks peaks taoline tulem neile vajalikuks osutama...?
Poole sajandi(Lemeti südamerahuks 80+ aastat) tagustel hirmudel oli põhjus.
Põhimõtteliselt erinevat elukorda viljelev suletud süsteem, mis nägi oma eksistentsi maailmavallutusel...
Eesti saatus oli seal vaid kübeke suurest plaanist.

Milline oleks tänapäeva Venemaa motivatsioon reaalseks konfliktiks "lääne maailmakorraga"?
Millepoolest nad tegelikult neist erinevad, milliseid teisi väärtusi ja elustandarteid püüdlevad.?
Ajal mil neid eesootavad(ja osaliselt ka kohal) probleemid ja väljakutsed on sellised nagu nad on..

Seda,et valmistuda tuleb alati hullemaks.....nõus.
Et ohustsenaariumid on erinevad, alates ebamugavast, lõpetades fataalsega, oled ehk samuti nõus.
Et julgeolekustruktuurid peavad valmistuma nii selleks, kui tolleks, peaks ka selge olema.
Mind huvitas üks...

Mind pigem huvitaks mitte see "välksõja" võimalikkus, vaid põhjus, miks peaks Kreml asuma pingestama oma väheseid rahulikke ja stabiilseid piirialasid

Kuidas sa sellest välja lugesid, et "sõda polegi võimalik" ja "KV ei peagi valmistuma ka halvimaks"...

[toomas tyrk]

Üks põhjus, miks Venemaa võiks pingestada suhteid oma mõne väikese naaberriigiga on näiteks vajadus enne järgmisi presidendivalimisi tõsta lühikese ajaga drastiliselt istuva presidendi populaarsust. Selleks ei ole vaja sugugi rünnata korraga kogu Baltikumi ning riskida kogu maailma hõlmava poliitilise ja sõjalise kriisiga. Piisab näiteks etniliste rahutuste provotseerimisest Ida-Virumaal ning sinna ootamatult vene "rahuvalvajate" sisseviimisest. Kelle kohalolekut siis turvaksid ka mõned tankid ja muud sellised toekamad riistad.

Järgnev poliitiline kriis ning kauplemine ei pruugi sugugi lõppeda NATO üksmeelse otsusega "rahuvalvajad" Narvast relva jõul välja ajada. Võib tekkida mingi üleminekuperiood, kus viiakse mingid muud rahuvalvajad sinna sisse jms.

Presidendile piisab, et sai mängida ninanipsu NATOle ning sisemaale demonstreerida, et "omasid" ei jäteta hätta ning kui vaja saab ka NATOle vastu hakata jms. Et seejuures pool Venemaad jälle nälgas on, see on "meloch"...

[Kapten Trumm]

Milline oleks tänapäeva Venemaa motivatsioon reaalseks konfliktiks "lääne maailmakorraga"?

Venemaa aprillis 2007 sellele teele (jah, vähe maad jõudis) selgelt läks, ühe suveräänse riigi saatkonna ründamine putinjugendi poolt on üks ütlemata asiaatlik samm, valges ilmas need natuke mässamist Tallinnas eriti ei kõigutanud (nt Saksamaal, Prantsusmaal juhtub seda hoopis tihedamalt) ja see selgelt heaktkiitu ei pälvinud. Lõppkokkuvõttes tegi see Vene riik end lolliks oma kaasmaalaste ees, alustas midagi, milles Eesti peale jäi (napilt, aga jäi). Kuskil kõrgematel riigikaitsekursustel võib selliseid loenguid tundide kaupa kuulata, kus venelaste tegevust valge ilma loogikasse pannakse. Ja kuna valge loogika ütleb - oht Hiinast, järelikult eeldatakse venelaste ratsionaalset käitumist ja "kogu vägede sinna paiskamist". Või Kaukaasiast. Tegelt on see soovmõtlemine - Venemaad ei ole mõistusega võtta võimalik, ajast aega on neid, kes on üritanud - ja kõrbenud.

Aga nüüd selle aprilli juurde tagasi - et mis oli seal Venemaa motivatsioon? Eestile mingeid tagajärgi ju ei tulnudki.
Aga kas sellel üritusel oli üldse praktiline motiiv või oli tegemist järjekordse hoomamatu vene arusaamaga?
Või mis see Venemaa motiiv oli ikka Gruusias seda LO konfltikti lõkkele puhuda, kui Gruusiat vallutama ei hakatud?
Mina küll ei tahaks ühel päeval ärgata reaktiivlennukite mürina peale, millel puudub valge inimese jaoks arusaadav motiiv.
Seda enam on soovmõtlemine Kaukaasia ja Hiina teemal ohtlik, et meile piisab ka väikeset murdosast sõjajõududest (VF-l plaanitud 85 brigaadi), selleks pole vaja tingimata "Kaukaasia rinnet lagedaks teha".

[tommy]

Üks põhjus, miks Venemaa võiks pingestada suhteid oma mõne väikese naaberriigiga on näiteks vajadus enne järgmisi presidendivalimisi tõsta lühikese ajaga drastiliselt istuva presidendi populaarsust. Selleks ei ole vaja sugugi rünnata korraga kogu Baltikumi ning riskida kogu maailma hõlmava poliitilise ja sõjalise kriisiga. Piisab näiteks etniliste rahutuste provotseerimisest Ida-Virumaal ning sinna ootamatult vene "rahuvalvajate" sisseviimisest. Kelle kohalolekut siis turvaksid ka mõned tankid ja muud sellised toekamad riistad...

See oleks olnud mõeldav 90-te alguses....Ja seda mõnel pool ka tehti.
Tänapäeval arvan, mitte.
Et provotseerida rahutusi (mis ajendiks oleks?)ja siis "rahuvalvajatega" ilmuda....
Selleks kontrollib riik tänapäeval olukorda riigis piisavalt, võrreldes 20 aasta taguse ajaga..
Ja kuidas sa ikkagi tood sisse rahuvalvajad, kui me ilmutame otsusekindlust riiki ja selle sise-ja välisjulgeolekut kaitsta.
Kui muidugi eelduseks on see, et me seda ei tee(las parem valitsevad mehed mujalt), siis küll.
Kuid siis pole ju jutul enam mõtet.

Sõda on pealegi liiga tõsine mäng, et populaarsuspunktide pärast sellega riskida.
On oluliselt lihtsamaid PR-võimalusi.

[Kapten Trumm]

No vaat sa nüüd asud suure hooga valge inimese loogikat vene (et mitte öelda asiaadi) pähe panema.
Et kui meie arust ei saa, siis ei saa. Tegelt on see kahtlane tegevus.
Valge inimese seisukohast pole ja mingit iva näiteks Gruusia ümber toimuvas (ega seal see ussitamine lõppenud pole).
Kainelt mõeldes - mis selle Gruusia saamine NATO-sse siis kaasa tooks? Üks NATO pisiriik on 150 km Venemaa tähtsuselt teisest keskusest ja polegi taevas alla kukkunud.
Arusaamatu teema, inimesed hukkuvad, raha põleb miljardites jne. Või miks idee on viinanina Makarovi karjumisel Soome suunas?

Näib, et Kremlis mõeldakse natuke teistes kategooriates kui valge ilma (omastarust) ratsionaalsus.
Kuigi jah, ratsionaalsemad nad on kindlasti rohkem kui maailmarevolutsiooni aegadel.
See minuarust oluline loogikaviga, et kui irratsionaalne maailmarevolutsiooni kants lagunes, et kõik nüüd sellepeale valge ilma raamidesse läks.

[tommy]

Ah jaa, Toomas...üks küsimus.
Kui ühes riigis üks president saab minna sõjakäigule lihtsalt mingite isiklike huvide pärast, kas sellel mehel siis on üldse põhjust muretseda oma populaarsuse pärast...
Kas ei piisa vaid kontrollitavatest telekanalitest ja valimiskomisjoni esimehest..

[toomas tyrk]

Noh, valimiskomisjoni esimees istub edasi kindlalt oma toolil. Aga sõjaminister vahetati ju välja...

[Kapten Trumm]

Eks sellel valimiskomisjoni esimehel on võimalik teha 22%-st 28%, aga mitte 98% (nagu Kadõrovi juures juhtus)
Ehk siis vajalik on ka sisuline populaarsus, mida puhtalt tulemusi võltsides enam saada ei õnnestu.

[tommy]

Valge inimese seisukohast pole ja mingit iva näiteks Gruusia ümber toimuvas (ega seal see ussitamine lõppenud pole)..

Mäng Gruusias algas juba 90-te alguses. Ja realiteedid ja jõujooned kujundati juba siis.
Ja grusiinid polnud toona sugugi ainult kannatajarollis. Neil olid omad probleemid ja "Mhedrioni" tegusid ei saa nimetada süütuteks.
Mis juhtus 2008, oli juba erinevate tegurite kogum.
Ja lõppude lõpuks, vaata kuidas tahad, alustas laiaulatuslikku sõjategevust siiski Gruusia....
Ei jäänud see ka läänel märkamata.

Kui Madisson(üldistades) võimule saab ja otsustab, et Petseri meile ja haubitsatest tule avab, ....siis paraku ei imesta ma, kui sealtpoolt tankid veerema hakkavad.
Ja ma pole kindel, kas NATO seepeale 5-paragrahvi aktiveerib...

[tommy]

Noh, valimiskomisjoni esimees istub edasi kindlalt oma toolil. Aga sõjaminister vahetati ju välja...

Kuna Eesti otsustas, et suurim julgeolekuoht on Läti...
Pakuks, et Serdjukovi saatuse otsustas see...
http://ej.ru/?a=note&id=12396

[Kapten Trumm]

Valge inimene olles VF rollis ilmselt otsiks aktiivselt diplomaatilist lahendust ja üritaks oma väed võimalikult kiirelt sealt ära tuua. Sõltumata mis tagamaad sellel sõjal olid.
Tuhanded mehed mingis Lõuna-Osseetia/Abhaasia pommiaugus maksavad ikka kena kopika raha, lisaks varustatakse neid seal enamvähem kõige parimaga ja õpetatakse hästi.

Asiaadi loogika näe selline päris pole, läbi Gruusia ei tohiks ka nagu seda kardetud islami pealetungi toimuda, see tuleb natuke teisest kohtast, kuhu siis valge ilma loogika järgi tuleks oma jõud suunata. Gruusia on aga enamvähem valge ilma lävel olev riik, pealegi muud usku kah.

Olen selle üle mõelnud ja polegi muud ratsionaalselt seletust sellele igal pool rusikatega vehkimisele kui tänini leviv blatnoimentaliteet, kes on kõva mees, see peabki käima rusikad püsti ja aeg ajalt mõne nõrgema ära taguma, et tõestada oma alfaisasust. Selles on oma ratsionaalsus ainult blatnoi enda jaoks, tavainimesele on see suht segane motiiv