Jõuti kaunis pentsiku tulemuseni, et kui Venemaa lajatab ühe Balti riigi pihta, siis USA peaks vastama tuumarünnakuga Valgevene pihta

Oma valimiskampaania ajal kuulutas Ühendriikide president Joe Biden, et USA „ei vaja uusi tuumarelvi“. Tuumarelvade ainsaks eesmärgiks pidi jääma vastaste heidutamine.
Tänavu kevadel vaatas aga Biden rahuajal antud lubaduse üle. Ametliku poliitika järgi on USA tuumaarsenali põhiline eesmärk küll tuumarünnakute ärahoidmine, aga ei välistata, et „äärmuslike tingimuste“ korral võidakse neid kasutada Ühendriikide ja tema liitlaste kaitsmiseks.
Kuidas võiks USA Venemaa tuumarünnakule vastata? Kaplan avaldab, kuidas Barack Obama ametiaja lõpuaastail andsid luureagentuurid Valgele Majale teada, et Venemaa tegeleb oma tuumaarsenali, sealhulgas taktikaliste tuumarelvade kaasajastamisega. USA oli sellised relvad 1980.–1990. aastatel kõrvale heitnud kui ebavajalikud ja ohtlikud, aga venelased valmistasid neid nüüd hoopis juurde.
Vene ohvitserid kirjutasid doktriine, millistel juhtudel võivad need lahinguväljal rakendust leida. Vene sõjaõppustel mängiti läbi vastavaid stsenaariume: NATO väed tungivad Venemaa territooriumile, Venemaa kasutab rünnaku tagasilöömiseks väga väikese purustustoimega tuumarelva, NATO pelgab situatsiooni eskaleerumist totaalseks sõjaks ja peatab vägede invasiooni. Seda taktikat nimetati Venemaal „eskaleerimiseks, et de-eskaleerida“.
Hilissuvel 2016 kutsus riikliku julgeoleku nõuniku asetäitja Avril Haines – praegune USA riikliku luuredirektoraadi juht – kokku riikliku julgeolekunõukogu asetäitjate koosoleku, et mängida läbi, kas Venemaa uus tuumastrateegia kärbiks Ida-Euroopas USA tegutsemisjõudu.
Ameeriklaste sõjamängu stsenaarium oli järgmine: venelased tungivad ühte Balti riiki, käivitub artikkel 5, NATO väed võitlevad tulemuslikult Vene armee vastu – pöörde toomiseks tulistab Venemaa väikese purustustoimega tuumarelva NATO vägede pihta või ühte Saksamaa väebaasi.
Ruumis viibinud kindralite jaoks oli algul küsimus vaid selles, kui palju ja milliseid tuumarelvi USA kasutab ja milliste Vene sihtmärkide pihta.
Kuid siis sekkus arutellu toonase asepresidendi Bideni riikliku julgeoleku nõunik Colin Kahl. Tema arvates ei märganud kindralid kõige olulisemat: nimelt kohe, kui venelased tuumarelva tarvitavad, on käes maailma muutev hetk, mis võimaldaks globaalse üldsuse Venemaa vastu koondada. Kui aga USA hakkab tuumarünnakule samaga vastama, kaob neil vastase suhtes moraalne üleolek ja ühtlasi muudetakse sel viisil tuumarelvade kasutamine normaalseks.
Mõnetunnise arutelu käigus jõudsid sõjamängus osalenud tsiviilisikud ja sõjaväelased ühisele arusaamale, et vähemalt esimese vastusammuna peaks USA jääma tavapäraste sõjaliste vahendite juurde.
Kuu hiljem mängiti sama stsenaarium läbi riikliku julgeolekunõukogu juhtide komitee koosolekul. Sinna kuulusid Obama valitsuse ministrid ja väejuhid. Sealgi pakuti välja lahendus, mis ei kätkeks tuumarelva kasutamist, kuid toonane kaitseminister Ash Carter oli sellele kategooriliselt vastu. Tema silmis oli tuumarelvale tuumarelvaga vastamine kriitilise tähtsusega, sest seda ootavad USA-lt tema liitlased.
„Kui me seda ei tee, on see NATO jaoks katastroof, kõigi meie liitude lõpp ja tõmbaks USA usaldusväärsusele maailmas kriipsu peale,“ vahendab Kaplan miitingul kõlanud mõtteid.
Carteri seisukoht leidis juhtide seas toetajaid, mistõttu liikus arutelu edasi operatiivküsimusele ehk kuhu tuumarünnak sihtida. Keegi pakkus välja Kaliningradi, kuid see oli Venemaa osa. Kaliningradi ründamine tähendanuks, et Venemaa võib anda vastulöögi Ühendriikide territooriumil. Mõne tuumarelva suunamine Balti riikidesse tapnuks aga lisaks Vene sõduritele ka hulganisti liitlasriigi elanikke.
Lõpuks jõudsid ministrid ja sõjaväelased kokkuleppele, et tuumarünnak peab tabama hoopis Venemaa liitlast Valgevenet, mis polnud sedapuhku küll kuidagi Venemaa vaenutegevuses osalenud.
Kaplani sõnul ei läinud sõjamäng kahest sammust – Venemaa tuumarünnak ja USA reaktsioon – kaugemale. Enamik ametnikke nõustus kaitseminister Carteri seisukohaga, et kõige olulisem on demonstreerida liitlastele USA tahet ja võimet neid toetada ning vaenlasele vääriline vastus anda. See, mis oli vastuse sõjaline eesmärk, ei paistnud osalenuid huvitavat.
West makes plans to avoid panic if Russia uses nuclear bomb in Ukraine.
Crisis is considered unlikely but officials re-examine plans to provide support for fearful populations.
Western officials are engaged in “prudent planning” behind the scenes to prevent chaos and panic in their home countries in the event Russia was to detonate a nuclear bomb in or near Ukraine.
Although a nuclear crisis is considered highly unlikely, the insider said officials internationally were re-examining plans to provide emergency support and reassurance to populations fearful of nuclear escalation.
Hints of the thinking emerged in a briefing by an official on Friday, who was asked if there would be measures in place to prevent panic buying or people fleeing cities en masse in fear of escalation after a nuclear event.
Governments were engaged in “prudent planning for a range of possible scenarios” said the western official, who was speaking on condition of anonymity, although they stressed that any use of nuclear weapons by Russia in the war would be abhorrent.
https://www.theguardian.com/world/2022/ ... aine-putin
Lääs teeb plaane, et vältida paanikat, kui Venemaa kasutab Ukrainas tuumapommi.
Kriisi peetakse ebatõenäoliseks, kuid ametnikud vaatavad uuesti läbi plaanid, et toetada hirmunud elanikkonda.
Lääne ametnikud tegelevad kulisside taga "ettevaatliku planeerimisega", et vältida kaost ja paanikat oma kodumaal juhul, kui Venemaa peaks Ukrainas või selle lähedal tuumapommi plahvatama.
Kuigi tuumakriisi peetakse väga ebatõenäoliseks, ütles siseringi esindaja, et rahvusvahelised ametnikud vaatavad uuesti läbi plaanid erakorralise toetuse ja rahustamise pakkumiseks elanikkonnale, kes kardab tuumaerelvastuse kasutamist.
Vihjeid selle mõtteviisi kohta ilmnesid reedel toimunud ametniku infotunnis, kellelt küsiti, kas on olemas meetmed, et vältida paanikaostu või inimeste massilist põgenemist linnadest, kuna nad kardavad tuumareaktsiooni eskaleerumist pärast tuumasündmuse toimumist.
Valitsused tegelesid "ettevaatliku planeerimisega mitmesuguste võimalike stsenaariumide jaoks", ütles anonüümsuse tingimusel rääkinud Lääne ametnik, kuigi nad rõhutasid, et igasugune tuumarelvade kasutamine Venemaa poolt sõjas oleks jälestusväärne.
Translated with www.DeepL.com/Translator (free version)
Antud juhul on tegemist masintõlke probleemiga.Porutšik kirjutas: ↑16 Okt, 2022 17:42West makes plans to avoid panic if Russia uses nuclear bomb in Ukraine.
...
Western officials are engaged in “prudent planning” behind the scenes to prevent chaos and panic in their home countries in the event Russia was to detonate a nuclear bomb in or near Ukraine...
https://www.theguardian.com/world/2022/ ... aine-putin... Lääne ametnikud tegelevad kulisside taga "ettevaatliku planeerimisega", et vältida kaost ja paanikat oma kodumaal juhul, kui Venemaa peaks Ukrainas või selle lähedal tuumapommi plahvatama...
Tuumaplahvatus on kõige mõjusam, kui see toimub maapinnast kõrgemal - sõltuvalt plahvatuse võimsusest sadu meetreid kuni mitu kilomeetrit, Wikipedias on ka asjakohane tabel. Mis pagana "kiirguskaitse" see jõgi oleks?
Venemaa kaitseministeerium teatas 24. oktoobril, et on oma väed (Ukrainas) ette valmistanud tegutsema radioaktiivse saastatuse tingimustes.
https://www.reuters.com/world/russia-sa ... 022-10-24/
Venemaa plaanib tuumaõppusi "Grom" - ZMI
Vene Föderatsioon plaanib 2022. aastal läbi viia teise tuumaheidutusõppuse Grom, millest esimene toimus mõni päev enne täiemahulist sissetungi Ukrainasse.
Allikas: sõjaväeportaal Defense Express
Üksikasjad: Defense Express teatab, et Venemaa plaanib läbi viia õppuse "Grom" (Thunder), kohe pärast tuumaheidutusõppust "Enduring Noon" ("Устойчивый полдень"), mis algas 17. oktoobril ja kestab 30. oktoobrini.
"Grom-2022" täpseid kuupäevi pole aga veel avaldatud. Lisaks, nagu militaarportaal kirjutab, peaks Venemaa Föderatsioon nende eest ette hoiatama, et see tuumarünnakuna välja ei paistaks. Need on aasta jooksul juba teised õppused, sest 2021. aastal neid ei peetud ja need lükati 19. veebruarile.
Sõna otseses mõttes: "Räägime stardist kolmelt allveelaeva raketikandjalt, hüperhelikiirusega rakettidest, maapealsetest mandritevahelistest ballistilistest rakettidest, strateegiliste lennulennukite stardist, aga ka RS-28 Sarmati katsestardist". Arvestades vägede nimekirja ja tähendab, et peamine katsepiirkond on Venemaa Föderatsiooni põhjaosa.
Märgime, et kõik stardid ei tähenda tuumarelvade kasutamist.
Täpsemalt: Defense Express märgib, et Venemaa viimane tuumakatsetus oli 1990. aastal. Eelkõige viidi läbi 8 laengu maa-alune rühmalõhkamine koguvõimsusega 70 kilotonni. Sellest ajast peale pole Venemaa tuumalaenguid ametlikult katsetanud.
Samal ajal kontrollib Vene Föderatsioon mandritevaheliste ballistiliste rakettide valmisolekut, mille käitamistingimused on ammu ületanud kõik normid.
Eelkõige lõppes R-36M2 "Voivode" väljalaskmine NSV Liidu kokkuvarisemisega ja nende maksimaalset kasulikku eluiga hinnati kuni 2005. aastani, misjärel seda "pikendati" 2020. aastani. Tõelise valmisoleku test viiakse läbi vanima raketi tulistamisel.
Sõjaväeportaali andmetel lasti viimane UR-100N (RS-18) rakett välja enne 1985. aastat ja Topol (80ndatel kasutuses olnud) raketid uuendati Topol-M-iks 90ndate keskel. Vene Föderatsioonis on endiselt 18 Nõukogude "Topolit" ja 78 "Topol-M" toodeti kuni 2011. aastani. Lisaks on Vene Föderatsioonil alates 2009. aastast olnud umbes 170 ühikut "Topoli" uut moderniseerimist "Yarsi" nime all.
Küsimusi tekitab ka Venemaa tuumaarsenali seis.
Sõna otseses mõttes: "See tähendab, kui me võtame maapealse komponendi, siis rohkem kui 30 aastat tagasi toodeti 88 raketti, umbes 20 aastat tagasi 78 raketti, mis on peaaegu 50% kogu arsenalist. Sarnane olukord kehtib ka allveelaevade kohta. - lasti välja ballistilised raketid."
Mis sellele eelnes: Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov pakkus septembris, et Venemaa tuumaarsenal võib olla juba ammu aegunud – kui "nupule vajutada, võib see kohe sealsamas õhku lennata".
https://www.pravda.com.ua/news/2022/10/25/7373432/
See taktikaline on selle tuumarelvalaenutuse kohta suhteline mõiste, kui pommi võimsus on võimalik keerata 400 kilotonnini, siis pole see enam kuigi "taktikaline". Ainus miinus on praegu selles, et mitte kõik sellest 100-st pommist pole kantavad F-35 poolt, Saksamaal on selleks endiselt aeguvad Tornadod ja Türgis F-16d.Türgi küll ei ome enda tuumarelva aga tema baasides on oluline kogus taktikalisi tuumapomme.
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline