Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
Postitatud: 08 Aug, 2017 23:45
No paeluss kõhnumisvahendina oli teada-tuntud juba meie esiisadele ja kuskil pärimusteraamatus jäi silma, et "Kes leiab bandwurmi, saab sama ilusaks kui mõisapreili". Minu mälu järgi oli see vanarahva tarkus folkloorikogujate poolt üles täheldatud Kunda kandist. Või jäi sealt natuke Karepa poole? Igatahes Rakvere kreisi maadelt.
a: koostöös Nõukogude Aatomiga tekkinud mutantvormidega, mis maitsevad iseuäratavamalt kui tavapärase sojajahud ning rupskikokteilid
b: Põhja-Kasahstani näljastepi ning suslikutega ning koos GOST-ide devalveerumisega muutus see raskepärane nimetus Stepivorstiks kus suslikute DNA juba tõendatult sees oli.
Süüvimine Nõukogude vorstitööstuse kuulsusrikkasse ajalukku andis aga hoopis banaalsema vastuse - eelmise aastasaja 30-ndatel oli seltsimees (ühtlasi ka muuhulgas rahvakomissar) Anastas Mikojan isiklikult käinud Chicagos tutvumas tollal maailma moodsaimate vorstitööstustega, nähtust vaimustusse sattunud ja tellinud nõukogudemaa tarbeks hulga täpselt samasuguseid, aga natuke paremaid. Ajaloolise tõe huvides, retseptid nendes tegema hakatavate vorstide jaoks töötati välja juba NSV Liidus ja seetõttu maailmamastaabis seetõttu vorstiimpeeriumi juhtroll siiski ameeriklastele.
Rahvakomissar Mikojani käeviipe peale kerkis üle terve Nõukogude Liidu 20 über-vorstivabrikut. Moskvasse ja Leningradi enesestmõistetavalt, aga ka sellistesse tavaturisti jaoks arusaamatutesse paikadesse nagu Sverdlovsk, Engels ja Semipalatinsk. Asjatundjad seevastu nokutasid tunnustavalt peaga, sest just nendes linnades sepitseti helget tulevikku.
Kusjuures Semipalatinsk oli, võib-olla just nooruse ja kogenematuse tõttu teise sordi linn ja sellenimeline vorst kuulus teise , mitte esimesse ega kaugeltki mitte kõrgemasse sorti. Retsepti vaadates..... ma jätaks vist selle käigu vahele... Svejk muidugi sööks ja kiidaks
Seltsimees Mikojani erilise viha ja põlguse all oli millegipärast Leedu NSV, sest sellenimeline vorst, Litovskaja, kuulus kolmandasse sorti ja selle valmistamiseks võeti 40 % seapäid, 30 % lehmapäid, 10% diafragmat, 20 %s südant ning hõõruti uhmris ühtlaseks massiks. Jaah, selline nimekiri võtaks vist isegi Svejki korraks kergelt vaaruma
Siinkohal on muidugi paslik üht Murphy seadustest meenutada - "Iga asi on söödav kui ta piisavalt peeneks hakkida"
Ning maitsebukett, mis samuti GOST järgi paika pandud, oli täiesti lootustandev - "Täidlane, maitselt soolakas- subproduktine, kerge suitsuse alatooniga. Järelmaitses on aimata küüslauku". Peaaegu nagu Burgundia sajanditevanustest viinamarjaaedadest ja Semipalatinskaja oli sellest veel lausa kategooria võrra kõrgemal.
Vastloodud vorstivabrikud ilmutasid loomulikult ka isiklikku initsiatiivi , et oma Chicago eeskujudele järele jõuda ning neist mööda tormata. Mulle jäi silma Moskva kombinaadi ideekavand "Tslen Politbjuro" ("Poliitbüroo liige"). See oli täpselt õige jämeduse ja pikkusega tumedat tooni vorst, mille läbilõikel (kui vorst risti pooleks lõigata) oli pekist Lenini profiil. Konseptsioon iseenesest oli huvitav kuid lükati vastuvõtukomisjoni poolt tagasi ja saatuslikuks sai ilmslt asjaolu, et "Tslen" või "Liige" on vene keeles palju kahetähenduslikum kui eestlased mõtlevad. Uudisvorst oli aga suunatud eelkõige venekeelse elanikkonna toidulauale.
Samamoodi sai, kui nüüd ainukese kalapäeva juurde tagasi tulla (meenutagem, et ülejäänud kuuel päeval sunniti NSV Liidu toitlustusasutustes sööma liha ja kala ei saanud kuskilt isegi raha eest) hävitava hinnangu osaliseks peakorteriga Narva-Jõesuus asunud "Oktoobri" kalurikolhoosi ettepanek paisata turule Tsushima silmud. Tõenäoliselt taheti heas usus jätkata Borodino leiva ja muude selliste patriootlikult kõlavate nimetustega toiduainete traditsioone kuid arvatavasti olid kõrgele komisjonile silmude toitumisharjumused sama üksikasjalikult teada nagu herr Fuchile ja selles nähti irvitamist pühaduste üle.
Samas pole ma suutnud aru saada Sussanini juustu fenomenist ja selle nimetuse seosest punaste jäljeküttide retkedega lahingukuulsuse radadele. See oleks ka üks huvitav uurimisteema kui kellelgi pensionipõlves aega on.
Ma iseenese tarkusest oleks seostanud Semipalatinski vorsti :Svejk kirjutas: ...spekulatsioonid semipalatinski vorsti toormaterjali algupära teemal on kindlasti palju põnevamad...
a: koostöös Nõukogude Aatomiga tekkinud mutantvormidega, mis maitsevad iseuäratavamalt kui tavapärase sojajahud ning rupskikokteilid
b: Põhja-Kasahstani näljastepi ning suslikutega ning koos GOST-ide devalveerumisega muutus see raskepärane nimetus Stepivorstiks kus suslikute DNA juba tõendatult sees oli.
Süüvimine Nõukogude vorstitööstuse kuulsusrikkasse ajalukku andis aga hoopis banaalsema vastuse - eelmise aastasaja 30-ndatel oli seltsimees (ühtlasi ka muuhulgas rahvakomissar) Anastas Mikojan isiklikult käinud Chicagos tutvumas tollal maailma moodsaimate vorstitööstustega, nähtust vaimustusse sattunud ja tellinud nõukogudemaa tarbeks hulga täpselt samasuguseid, aga natuke paremaid. Ajaloolise tõe huvides, retseptid nendes tegema hakatavate vorstide jaoks töötati välja juba NSV Liidus ja seetõttu maailmamastaabis seetõttu vorstiimpeeriumi juhtroll siiski ameeriklastele.
Rahvakomissar Mikojani käeviipe peale kerkis üle terve Nõukogude Liidu 20 über-vorstivabrikut. Moskvasse ja Leningradi enesestmõistetavalt, aga ka sellistesse tavaturisti jaoks arusaamatutesse paikadesse nagu Sverdlovsk, Engels ja Semipalatinsk. Asjatundjad seevastu nokutasid tunnustavalt peaga, sest just nendes linnades sepitseti helget tulevikku.
Kusjuures Semipalatinsk oli, võib-olla just nooruse ja kogenematuse tõttu teise sordi linn ja sellenimeline vorst kuulus teise , mitte esimesse ega kaugeltki mitte kõrgemasse sorti. Retsepti vaadates..... ma jätaks vist selle käigu vahele... Svejk muidugi sööks ja kiidaks
Seltsimees Mikojani erilise viha ja põlguse all oli millegipärast Leedu NSV, sest sellenimeline vorst, Litovskaja, kuulus kolmandasse sorti ja selle valmistamiseks võeti 40 % seapäid, 30 % lehmapäid, 10% diafragmat, 20 %s südant ning hõõruti uhmris ühtlaseks massiks. Jaah, selline nimekiri võtaks vist isegi Svejki korraks kergelt vaaruma
Siinkohal on muidugi paslik üht Murphy seadustest meenutada - "Iga asi on söödav kui ta piisavalt peeneks hakkida"
Ning maitsebukett, mis samuti GOST järgi paika pandud, oli täiesti lootustandev - "Täidlane, maitselt soolakas- subproduktine, kerge suitsuse alatooniga. Järelmaitses on aimata küüslauku". Peaaegu nagu Burgundia sajanditevanustest viinamarjaaedadest ja Semipalatinskaja oli sellest veel lausa kategooria võrra kõrgemal.
Vastloodud vorstivabrikud ilmutasid loomulikult ka isiklikku initsiatiivi , et oma Chicago eeskujudele järele jõuda ning neist mööda tormata. Mulle jäi silma Moskva kombinaadi ideekavand "Tslen Politbjuro" ("Poliitbüroo liige"). See oli täpselt õige jämeduse ja pikkusega tumedat tooni vorst, mille läbilõikel (kui vorst risti pooleks lõigata) oli pekist Lenini profiil. Konseptsioon iseenesest oli huvitav kuid lükati vastuvõtukomisjoni poolt tagasi ja saatuslikuks sai ilmslt asjaolu, et "Tslen" või "Liige" on vene keeles palju kahetähenduslikum kui eestlased mõtlevad. Uudisvorst oli aga suunatud eelkõige venekeelse elanikkonna toidulauale.
Samamoodi sai, kui nüüd ainukese kalapäeva juurde tagasi tulla (meenutagem, et ülejäänud kuuel päeval sunniti NSV Liidu toitlustusasutustes sööma liha ja kala ei saanud kuskilt isegi raha eest) hävitava hinnangu osaliseks peakorteriga Narva-Jõesuus asunud "Oktoobri" kalurikolhoosi ettepanek paisata turule Tsushima silmud. Tõenäoliselt taheti heas usus jätkata Borodino leiva ja muude selliste patriootlikult kõlavate nimetustega toiduainete traditsioone kuid arvatavasti olid kõrgele komisjonile silmude toitumisharjumused sama üksikasjalikult teada nagu herr Fuchile ja selles nähti irvitamist pühaduste üle.
Samas pole ma suutnud aru saada Sussanini juustu fenomenist ja selle nimetuse seosest punaste jäljeküttide retkedega lahingukuulsuse radadele. See oleks ka üks huvitav uurimisteema kui kellelgi pensionipõlves aega on.
Minu lugupidamine!
.
