www.militaar.net

mart2 kirjutas:Väidetaval lõpetatakse "enneolematu ja ainulaadse" Armata projekt kui vananenu ning asutakse välja töötama juba järgmise põlvkonna tanki!
Raha (tasku) tõstmine läheb järjest intensiivsemaks ...

https://www.youtube.com/watch?v=t_LuEAgxU3I

Nii palju kui ma vene keelest aru saan, siis seal küll seda ei väidetud.
Öeldi, et hakatakse tegelema uue tankiga, mis vahetab Armata välja 20+ aasta pärast, kui Armata on juba vananenud.

wudu kirjutas:... Öeldi, et hakatakse tegelema uue tankiga, mis vahetab Armata välja 20+ aasta pärast, kui Armata on juba vananenud.

No ja kui palju Armatasid on juba vägedes?
Võib küsida ka nii, et miks siiani ei kavatseta Armatat relvastusse võtta? Loobuti vanade tankide modifitseerimise kasuks!
Kõigest sellest räägiti klipis.
Asendamise jutt on selleks, et pehmendada hurraa-partriootide pettumust T-14 puudumisest.

Kokkuvõtteks - ei saa asendada Armatat, sest seda "enneolematut" ei ole ega tule vägedesse...

mart2 kirjutas:Kokkuvõtteks - ei saa asendada Armatat, sest seda "enneolematut" ei ole ega tule vägedesse...

Mis kokkuvõttes on ju ka mõistlik sest ka NATO ei saa omale uut põhitanki enne ca 10-15 aastat. Lihtsam alustada nullist uuega kui üritada vägisi Armatast midagi teha.

Selles venelaste tankieepose kommentaariumis öeldakse päris julmalt, et Armata oligi rohkem selline maineprogramm enne valimisi ja kui hind on kallim kui lääne tankidel, siis ei olegi imestada, et neid on reaalselt vägadele üle antud suurusjärgus paar-kolmkümmend. Tankiehitus on ju puhtalt massitoodangu projekt, oluline, et masin töötaks ja oleks võimalikult odav, kui räägime suurusjärkudest tuhandetes tankides. Samas on ka selge, et uue tanki väljatöötamine võtabki aastaid, kui mitte kümneid ja uue tanki projektiga on jälle headel inimestel võimalus riigikassast mõnusalt pappi krabada.

Kui aus olla, siis Armata kontseptsioon mulle isegi meeldib. Eraldi meeskonnaruum, automatiseeritud kahur, integreeritud aktiivkaitse ja võimalikult madal mass. Kõik väga asjalikud eesmärgid. Probleem on ainult selles, et ehtlaslikult vene kombel - sooviti parimat, kuid välja tuli nagu ikka.

nimetu kirjutas:... Armata kontseptsioon mulle isegi meeldib. Eraldi meeskonnaruum, ...

Muude jupstükkidega võib nõus olla, aga et see eraldi meeskonnaruumi kontseptsioon kunagi ühelgi tankil päriselt tööle hakkaks - no ei usu. Vähemalt mitte sellisel kujul, kuidas see Armatas realiseeritud on.
Igasugused automaadid on toredad küll, kuid inimesel peab olema neile soomuse all juurdepääs tõrgete likvideerimiseks. Seda eriti muidugi vene tehnika korral, aga mehhaaniline masin (mida automaatkahur kahtlemata on), mis töötab piirpealsete koormuste juures ei saa töötada lahinguolukorras ilma tõrgeteta.

Armata põhimõtteline ämber on jätkuvalt karusell tüüpi autolaadija keres.
Iga pauk mis läbi soomuse tuleb süütab keres olevad paiskelaengud. Tulemus on nn. '' Tagili Grill'':

https://youtu.be/1PxLHMgI6qw?t=668


Või midagi veel vägevamat;

https://youtu.be/BbHcA6mXX7o?t=415

Vene T-tankide konstruid aitaks parandada 2-osaline autolaadija, tavaline 22 lasuline karusell
milles on mürsud ning paiskelaengud segamini (1+1), moderniseeritakse ainult mürskude laadimiseks (44 tk.).

Paiskelaengud kolida kahuri taha nagu laskemoon Leclercil, kuna sinna mahub 20 NATO unitaarmürsku siis vene paiskelaenguid saaks
sarnase põhimõttega 2x rohkem ehk paigutada 40tk.

gorilla kirjutas:...

Vene T-tankide konstruid aitaks parandada 2-osaline autolaadija, tavaline 22 lasuline karusell
milles on mürsud ning paiskelaengud segamini (1+1), moderniseeritakse ainult mürskude laadimiseks (44 tk.).

Paiskelaengud kolida kahuri taha nagu laskemoon Leclercil, kuna sinna mahub 20 NATO unitaarmürsku siis vene paiskelaenguid saaks
sarnase põhimõttega 2x rohkem ehk paigutada 40tk.

Põhimõtteliselt on kaheosaline laeng tänapäeval anakronism ja venelastel on viimane aeg hakata mõtlema unitaarmoona kasutamise peale. See on peamine põhjus (lisaks üleolekule materjalitehnoloogias), miks Lääne tankide pearelvade noolmürsud on oluliselt paremate näitajatega, kui venelaste omad - kaheosalisel moonal on APFSDS "noole" pikkusel piir ees.

Kilo Tango kirjutas:

gorilla kirjutas:...

Vene T-tankide konstruid aitaks parandada 2-osaline autolaadija, tavaline 22 lasuline karusell
milles on mürsud ning paiskelaengud segamini (1+1), moderniseeritakse ainult mürskude laadimiseks (44 tk.).

Paiskelaengud kolida kahuri taha nagu laskemoon Leclercil, kuna sinna mahub 20 NATO unitaarmürsku siis vene paiskelaenguid saaks
sarnase põhimõttega 2x rohkem ehk paigutada 40tk.

Põhimõtteliselt on kaheosaline laeng tänapäeval anakronism ja venelastel on viimane aeg hakata mõtlema unitaarmoona kasutamise peale. See on peamine põhjus (lisaks üleolekule materjalitehnoloogias), miks Lääne tankide pearelvade noolmürsud on oluliselt paremate näitajatega, kui venelaste omad - kaheosalisel moonal on APFSDS "noole" pikkusel piir ees.

Ilmselt on põhjueks ka see, et kui pikk junn autolaadija karuselli üldse mahub. Selleks, et pikemad asjad sisse läheks peaks ka tanki enda kõrgus kasvama, mis tähendab, et vanu tanke moderniseerida ei anna karuselli põhiselt mitte kuidagi.

Armata põhimõtteline ämber on jätkuvalt karusell tüüpi autolaadija keres.
Iga pauk mis läbi soomuse tuleb süütab keres olevad paiskelaengud. Tulemus on nn. '' Tagili Grill'':

Mina seevastu arvan, et strateegiliste piirangute juures pole jäetud tankiloojatele palju mänguruumi.

Ilmselt on seda "praepanni ohtu" ehk venelased ka ise taibanud, lihtsalt siin tekib konflikt taktikaliste vs strateegiliste kaalutluste vahel.
Taolise konflikti korral eelistatakse strateegilisi kaalutlusi.
Venelased ei hakka eales miskeid 60+ tonniseid tanke tootma, kuna siis ei saa nad tanke raudteel vedada.
Nad peavad massiliseks väesiirdeks (raudtee on venes see peamine kanal) arvestama tsiviilveeremiga raudteel.
Meenutame, mis raskused olid sakslastel Tiigriga raudteel.
Et mitte tanki torni suurendada (et moon viia kerest eemale), ongi nad hakanud vingerdama selle meeskonnakapsliga.
Tanki torni mahu taoline suurendamine lisab kohe päris mitu tonni kaalu.
Idee on selles, et kui grill tuleb, siis meeskond säiliks. Ronib sealt põrutatuna välja.
Senistel tankidel ei säiliks ja penetratsiooni välistavat soomust senised tankid ei kannaks.
Seepärast poleks lahingusse minnes vene tankistide moraal kiita.

Lisaks tekib probleem ka maastikul liikumise ka teede kandvusega, aga noh seda on mingil määral võimalik erikoormuse vähendamisega (laiemad roomikud) leevendada.

Kapten Trumm kirjutas:...
Venelased ei hakka eales miskeid 60+ tonniseid tanke tootma, kuna siis ei saa nad tanke raudteel vedada.
...

Tapale jõuavad ka 60+ tonni masinad enamasti raudteed mööda.

Äkki on vahe selles, et meil kasutatakse paremaid, kõrgema kandevõimega vaguneid?
Kui sa vaatad netist pilte vene tankieshelonide kohta, siis eranditult näeb seal vaatepilti, et üksainus T-72 (ja mitte grammigi rohkem) on ühel platvormil.
Või siis kaks BMP-2de.

Lääne tankide transpordil võib näha ka pilte, kus kaks Abramsit on ühel platvormil.
Vene tööstusele ilmselt ei kujutaks suuremat probleemi ehitada Challengeri laadne tank, mis on vähemalt 80% sama hea kui originaal.
Nende jenkasammude kohta T-14 teemal tundub, et neil on siiski mingi probleem nii raske tankiga.

Omal ajal venelased demosid vähemalt maketi tasemel tanki nimega T-95 Tsornõi Orjol, mis oli analoogselt Armataga seitsme kanderattaga veermikuga (T-64 põhised tankid on kuuega). Sellel oli torni tagaosas asuv moonakamber (või noh, vähemalt ideed sellest, sest me ei tea, mida nad seal kamovõrgu all peitsid, järsku oli vineerist).

https://www.youtube.com/watch?v=JbocwdpJI_g

Muidugi võib olla ka selline lihtne põhjus, et kuna need uued tankid loodi olemasolevat platvormi pikendades (lisades ühe paari tanki raskust kandvaid rullikuid). Kui kuue rullikupaariga tanki suurim mass võiks olla nii 48 tonni (8 tonni rullikupaarile), siis samasuguse, standardse "silla" lisamisel kasvab veermiku suurim kandejõud 56 tonnini. Kuna praegu arvatakse T-14 kaaluks 55 tonni (varasemalt segati vett ka 45-48ga), siis lihtsalt sellist suurt torni venelaste varuosakastist kokku pandud tanki veermik ei kannatagi. Seepärast ongi torni soomusosa suht pisike ja moona karusell asub keres.

See on hea näide, kuidas suurema relvasüsteemi arendamise korral peab arvestama kogu seda ümbritseva infraga - tugevama soomusega tank oleks tore küll, kuid siis ta on suurem ja parem märklaud vastasele ja sillad, teed ning vedukid ei jaksa seda kanda. Teine tähtis asi on, kuidas näevad venelased kaasaegset tankilahingut, mida ei ole olnud vist esimesest Iraagi sõjast alates, kus Iraagi tankid jäd lääneliitlastele tehniliselt väga palju alla ja neid lasti nagu märklaudu lasketiirus kaugustelt, millelt Iraagi tankid ei suutnud veel midagi teha. Kui lääne soomustehnika on ehitatud nii, et tabamuse korral meeskond jääks ellu ja oleks võimalik edasi võidelda ning tanki oleks võimalik remontida ja ka sellega edasi võidelda, siis venelastel ei ole häda midagi, kui neil on piisavalt surmapõlgavaid tankiste ja tanke, mida purukslastute asemele vedada.

Venelaste puhul pole küsimuseks ainult vagunid, vaid ka näiteks teede ja sildade kandevõime.

Sellise laskemoona paigutuse puhul ei roni sealt keegi välja.
Olgu sellel T14 seal mingi ''kapsel'' või mitte.
Sellises seisundis masinaid on ikka kõvasti pildile jäänud.