www.militaar.net

"oblikat" kasutan siis kui vaja rooste alt värv kätte saada. Et roostet raualt maha saada,kui värv pole oluline, kasutan sidrunhapet (toidupoes müüakse). Panen tavaliselt 1,5 pakki 8 L vee kohta ja vahetan sidrunivett
umbes 10 tunni takka. Asjad seni ilusti puhtaks saanud. Pärast tuleb koheselt soodaveega neutraliseerida, kuivatada ja üle pihustada Valvoline MOS-ga (olen kõiki teisi proovinud aga ei toimi nii hästi kui Valvoline). Valvolinega tuleks siis üle lasta vähemalt 3X (üle päeva), et ei hakkaks uuesti roostetama. Senini kõik asjad ilusti puhtada ja pole enam rooste täppigi näha.

Flaki toru puhastamiseks sai kasutatud survepesurit - 180 bar tegi ilusa töö.

xx

Swen kirjutas:Loll jutt suhu tagasi! Kui mehel toru juba nafta sees, siis kui loogiliselt mõtled on ju nõu juba olemas, endal oblikat 20-nd kg, ei tea küll et see kulla hinda maksaks ja kui tahad roostes rauast asja saada, siis näe vaeva, sest oblikas on see millega saavutad parima tulemuse.

Vaata kui sul sellel alal kogemusi napib siis ole parem vait ja kuula mis räägitakse.Nagu eelpool juba mainiti on oblikas mõeldud rohkem selleks et kusagilt rooste alt värvi kätte saada.Ja jääb oma toimelt tugevalt alla sidrunhappele ja elektrolüüsile mis oleks parim lahndus selle asja juures.Samuti kannatavad sellised tugevast terasest suuremad jupid ka mehaanilist puhastamist.See et sul oblikat laialt käes on ei maksa veel teistele lolle soovitusi anda.Ilmselt oled kunagi mõnda germaani võitluspärga natukene leotanud ja nüüd maru tegija.Vaata kui sul asja kõvasti käes siis leota ennast seal sees ehk hakkab kusagilt midagi koitma

xx

saksmannid kasutasid tihti miskipärast just sentimeetreid.

xx

eesti sõjandusterminoloogias on hetkel levinud siiski mm.
Samas vabadusõja aegsel ja järgsel kirjutisistes on cm mõõtu kui ka tolli.
Kui pole kindel kasuta ikka mm mõõte eks siis "eksperdid" ise teisendavad

Saksa (nii I kui II MS) suurtükiväerelvade kaliiber määrati sentimeetrites. Seda ka trofeerelvade puhul, mille kaliiber oli algselt millimeetrites.
Vene vanemate suurtükiväerelvade kaliiber oli tollides, II MS ajaks oli kasutusele võetud millimeetermõõdustik. Seega 76,2 mm suurtükk võib esineda kirjanduses kolmetollisena või trofeerelva puhul 7,62 cm... (r).
Vanade suurtükkide, samuti Briti II MS suurtükkide kaliiber oli määratud naeltes (Inglise tollinael = 453,6g). Seega mõõdeti mitte suurtükitoru läbimõõtu, vaid kahurikuuli või musta püssirohu laengu massi.
Kuna meie ajaloolased on teise teemaga hõivatud, siis iseõppimiseks suurtükiväe ajaloost ja samas inglise keele harjutamiseks:
http://books.google.ee/books?id=yYupSOK ... t&resnum=4
Põhimõtteliselt saab muidugi aru nii sentimeetrites kui millimeetrites määratud kaliibrist.

Keldrist välja tulnud selline asi http://album.ee/node/20413241/50183963
Silma järgi paistab kaliiber olema 5,56, eesmisel sihikul on ärakäidav sihiku ülemine osa (vask või pronks) ja raua otsas oli veel ärakäiv kaitse, et sodi ei leheks sisse. Andke teada millega siis tegu võiks olla, tänud.

Jaapani Arisaka, pildid on täpseks tuvastamiseks kehvad, aga võiks olla
Arisaka 30

need kaks pronksist jullat peavad olema üksteise sees ja välimise võru keeramisega fikseeritakse ümber kirbu ja vastupidi.

Kui see kaitse vedelema kipub jääma, siis anna teada.

Kaitse jah Arisaka 30-le kuuluv. Puhasta ära, otsas peaksid hieroglüüfid ka olema. mulle sattus selline üsna hiljaaegu rootsis ette. Asi suht haruldane. Pilt kehv (tehtud mõni aeg tagasi) aga teen parema.

Et siis millisele kuulipritsile võiks kuuluda???

degtjarjov DP

Tänud!