www.militaar.net

Jah, ja siit on ka läbi käinud info, et tehing ja tehing ei ole üksteisele vennad.

Hävituslennuki ost ei ole mitte Rimis või Selveris piima järel käimine. Kellele müüakse, tarnetingimused, hind ja muu juurdekuuluv erineb ikka riigiti vaadates väga kõvasti.

Las need 5-10 mil $ mehed selgitavad, kust nad need lennukid selle hinnaga kätte saavad ning mida see hind sisaldab

Kui selle raha sees on ka 15 aastat lennukite hooldust, siis polegi ju väga paha...selle võrra läheb ju lennutunni hind odavamaks...

Rumeenia - USA suhtest.

The United States is to build a scaled down missile defence shield in Romania by 2012 despite objections from Russia.

http://www.telegraph.co.uk/news/worldne ... hield.html

Küsimus: miks Ida-Euroopa riigid pungestavad selle nimel, et saada lisaks NATO liikmelisusele (meie tarkade arvates absoluutne garantii) ka kahepoolseid täiendavaid garantiisid USA poolt?

Vastust: Ida-Euroopa riigid on aru saanud, et NATO Euroopa riikide kontekstis ei garanteeri neile midagi, sest armeed on olematuks kärbitud ning poliitiline tahe kahtlane. Seepärast otsitaksegi täiendavaid garantiisid, sest ajaloost on teada, et rünnak USA lähedase liitlase vastu tähendab päris kindlat USA sõtta astumist.

sekundeerin,

väljavõte uue dokumendi «Eesti julgeolekupoliitika alused» teemal:
/.../Üsna traditsiooniliselt mainitakse uutes julgeolekupoliitika alustes korduvalt ja väga selgelt NATOt ja Ameerika Ühendriike Eesti võimaliku vaenlaste peamise heidutaja ja riigi põhilise kaitsjana. ELi, mille kaitsepoliitika poolest Eesti siiani väga innukalt osa pole võtnud, kirjeldab mõnevõrra umbmäärasemalt ühtekuuluvustunde kasvataja ja väärtuspõhise maailmapoliitika ajajana./.../

setu kirjutas:sekundeerin,

väljavõte uue dokumendi «Eesti julgeolekupoliitika alused» teemal:
/.../Üsna traditsiooniliselt mainitakse uutes julgeolekupoliitika alustes korduvalt ja väga selgelt NATOt ja Ameerika Ühendriike Eesti võimaliku vaenlaste peamise heidutaja ja riigi põhilise kaitsjana. ELi, mille kaitsepoliitika poolest Eesti siiani väga innukalt osa pole võtnud, kirjeldab mõnevõrra umbmäärasemalt ühtekuuluvustunde kasvataja ja väärtuspõhise maailmapoliitika ajajana./.../

Siit edasi minnes, mis on ELi lahingugruppide ülesanne, kui ELi rünnatakse? Tulevad appi või käivad Aafrikas nänni jagamas ainult?

Ok, rohkem teemase tagasi tõmmates. Võimalik, et seda on juba arutatud viimase 60. leheküle jooksul, kuid küsimus oleks järgmine. Kui targad mehed kõrgel ülal on asja selgeks arutanud, ning äkkist on hävitajad järgmisse arengukavva sisse pandud, milliseid me tõenäoliselt sihiks? F-35 Ämaris rullerimas, veebruaris paraadi vaatama tulnuile "jawdrop'i" pakkumas, või isegi Lätit-Leedut turvamas on meile veel liiga suur kont järada?

Viiekümne seitsmendale ringile...Ei, ärme loe üldse eelnevaid teemasid. Kindlasti mitte...

F-16 või Gripen.

Nagu peaaegu kõik Ida-Euroopa riigid.

Kunagi sai antud teema läbi puretud küll, veidi piinlik, et too diskusioon kahe silma vahele jäi.

Anyways, annan siis omapoolse panuse, ning rõhutaks ikkagist üle, kui midagigi hakkataks orgunnima, võiks see aset leida millalgi 2020.a. ja edasi. Selleks ajaks puhuvad kindlalt teisemad tuuled nii meie otsustajate ringkondades kui ka mujal maailmas.

Haakudes veidi eelnevaise postitutesse USA&friends teemal ning arvestades, et meie Evelin Ilves ning tulevane president Sarah Palin saaks headeks sõpradeks, pole patt veidi avaramalt mõelda. Siia võiks ka kaasata tulevikus üsnagi päevakajalise teema kütuse kohta. Bio-kütusel või meie enda põlevkivi baasil valmiskeedetaval vedelikul on kindlasti sõnaõigus.

Humoorikalt jätkates, selleks ajaks oleme me Euroopa rikkamate seas ja mõne kobedama tükki krabamine ei ole nii meeletult ülejõukäiv. Kuid samas, õppides praegu kõrgkoolis lähedast ala, julgen küll tol teemal kaasa rääkida. Mehed, eesti pole tossike ning oravapartei väljakäidud ja üdini vihatud reklaamikolks polegi teab mis lollus.

Ma olen antud alal võhik ja tehnilistest aspektidest pole minul küll palju vahele rääkida. Kuid kui võtta aluseks fakt, et selleks ajaks pole F-35 teab mis pomm-uudis, esinedes "Future weapons'is" ning F-16'ne jumal teab mitmes modifikatsioon lihtsalt ei suuda korvata lennuki võimalikku majajäämust, tuleks ka veidi realisti mängida. Loomulikult on ka aastal 2025 F-16 tegija, aga kui kauaks.

Just sayin'


Selle kirjutamise ajal torkas pähe, et äkki on keegi ministeeriumis sama moodi mõtteid mõlgutanud ning justnimelt selle pärast meil polegi praegu millegagi peale mõne nalja-kopteri ja õppereaktiivi äksionit teha.

Ei ole küll ekspert antud teemal (pigem arvutitoolikindral), aga seda oskan küll öelda, et Eesti 1939. aastal ei kaotanud mitte selle tõttu, et kaitsetahe oleks väike olnud või juhtidel ei oleks olnud ilusad plaanid osta tulevikus relvi. Viga oli selles, et kui Spitfired telliti lõpuks ära olid tunnid juba alanud. (sama kehtib kõige muu tehnika kohta).

Kapten Trumm kirjutas: Niiet kodune ülesanne: poliitikud tahavad manööverdusruumi, peamine kaitsestrateegia on pugeda teiste seljataha, kui reaalne on lennukite siia saatmine

Kisub küll teise teemasse.
Aga jah, tean, et näiteks valimislubadusi andes jälgitakse võimaliku koalitsioonipartneri omi. Kui need erinevad, on lihtne koostöö ettekäändel neist loobuda ja lubadus saab "rohelise tule". (Muide kivi paremerakondade kapsaaeda.) Ja ei ole midagi pahandada- kavalamad lihtsalt võidavadki, kui mitte üks, siis teine. Tulemas film Itaalia poliitikamaastikust:
Välisilm esitleb: Videokraatia (Videocracy, Rootsi 2009)
29.03.2010 kell 22:10
Itaalia telemaastikul ja kuvandiloomisel on valitsenud kolm aastakümmet üks ärimees. Televisioonimagnaat ja peaminister Silvio Berlusconi lõi meelelahutuse ning poliitika täiusliku sümbioosi, kus pilt on allutanud sõna ja pjedestaalile on tõstetud pinnapealsus ning näivus. Kas Berlusconi telekanalite tsunftitempliks saanud paljad tüdrukud peegeldavad peaministri enda isiksust ja maitset ning poliitikast on saanud veel üks tõsielušõu? Autor Itaalias sündinud Erik Gandini.

Kuulu järgi oli Poola lennukihankel 40% -ulatuses küsimus lennuki omadustes, 60% -ulatuses aga määravaks poliitika ja muu. Nii või naa ei saa poliitikat tehingute juures vähetähtsustada.

Magyk kirjutas: Selle kirjutamise ajal torkas pähe, et äkki on keegi ministeeriumis sama moodi mõtteid mõlgutanud ning justnimelt selle pärast meil polegi praegu millegagi peale mõne nalja-kopteri ja õppereaktiivi äksionit teha.

Tead, ameeriklastel on selline hea ütlemine, et "don't fall in love with the first idea that comes to your mind"

Ma loodan siiralt, et kaitseministeeriumis on tehtud oluliselt põhjalikumaid analüüse kui see jura, mis sa siia kirja panid.

mehaanik kirjutas: Kuulu järgi oli Poola lennukihankel 40% -ulatuses küsimus lennuki omadustes, 60% -ulatuses aga määravaks poliitika ja muu. Nii või naa ei saa poliitikat tehingute juures vähetähtsustada.

Vale kuuldus. Toksi aga googlesse sisse "why poland chose F-16" ja väikese otsimise järel on kättesaadav üks pdf fail uuringuga (seda on ka siia lingitud), mis asjaoludel F-16 tegelikult võitis. Tegelikult oli kõige omaduste summana F-16 lihtsalt teistest parem.

Ainukesed alad, milles konkurendid paremad olid oli lennukõrgus ja kiirus (Mirage 2000) ja ülalpidamiskulud ja hind (Gripen), muudes distsipliinides, eelkõige lahinguomadustes edastas F-16 Blk 50+ neid pika puuga. Näiteks kasutatav relva-arsenal on F-16-l kordi suurem, samuti ostis poola lennuki konformsete kereväliste paakidega, mis muudab ripp-paakideta lennuki (mis piiravad ülekoormust ja kiirust) tegevusraadiuse Gripeni omast palju suuremaks.

Küll aga võib märgata, et Poola maksis uue lennuki täispaketi eest märksa vähem kui Rumeenia, seega ju raketitõrjesüsteemi hind oli ka tehingus sees. Kuna Rumeenia nüüd ise diili teeb, vast langeb tema F-16 hind ca 90M Poolakate 70M-ni.

Kilo Tango kirjutas:Ma loodan siiralt, et kaitseministeeriumis on tehtud oluliselt põhjalikumaid analüüse kui see jura, mis sa siia kirja panid.

Minu kirja pandu tuli ikka päris värvilise huumoriprisma, kui tähele ei pandud. Veidi maalähedamaselt rääkides, kui me ka lõpuks hangime mingid X hävitajad, me hangime nad ikka päris mitmeks kümnendiks. Arvestades siinkohal nii igasugu "doomsayer'ite" kui ka pädevate teadlaste arvamusi, saab nafta meie eluajal otsa.

Selle kohta oleksgi mul küsimus, kuidas praegused tehnilised lahendused toetavad nii bio-kütuseid, muud pudi-padi kui ka meie oma põlevkivi baasil valmistatavat saadust? Ning kuhu edasi?