www.militaar.net

Odava hobuse suhu ei vaadata, aga vaadates neid salongi materjale võib vist arvata, et kui see auto tunnike päikese käes seisab, siis on vaja seda tuulutada, muidu plastmassi hais võtab hinge kinni. 2109-l igatahes selline probleem oli, kuigi siis hingati seda hardusega sisse, mõelge ometi, uus auto....

Meenutan siinkohal seda esialgse Niva 2106 lt pärit salongi, mis oli tõesti kvaliteetne ning ei haisenudki. Istmed ei lagunenud ja armatuuri tükid ei jäänud pihku, "moderniseeritud" Nival kõik see aga oli juba.

AMvA kirjutas: ↑16 Sept, 2025 19:14 /---/
Lust sa selle ratta asja võtsid?
Mul ees 48-36-26 ja taga 11-12-14-16-18-20-22-25-28-32

Kui üldse, siis see keti rataste jne teema kehtis saja aasta taguste jalgrataste kohta. See võis ka mingi Pätsu aegne müügi gimmick olla

Hammakad on mõistlik projekteerida nii et ei tekiks "mustrit"

Kui on täpselt 1:2 ülekanne ja nt väiksemal hammakal on üks muhuga hammas, siis sellega võitlevad suure hammaka kaks hammast ja tulemus on tasavägine.
Kui suhe on 49:100 siis osalevad kõik suure hammaka hambad ja muhk kaotab.

Isegi täpsete hammakate puhul on sellest kasu sest mõõdud pole ideaalsed kunagi.

Ülekandel väntvõll- nukkvõll on natuke raske teistsugust ülekandearvu kasutada, või siis peab lisama täiendava vahelüli.

Erureamees kirjutas: ↑18 Sept, 2025 8:39 Ülekandel väntvõll- nukkvõll on natuke raske teistsugust ülekandearvu kasutada, või siis peab lisama täiendava vahelüli.

Sedalaadi ülekande puhul tuleneb ülekandearv vedava ja veetava hammasratta hammaste suhtest. Ülekanderihma/keti hammaste arv on ebaoluline.

Erureamees kirjutas: ↑18 Sept, 2025 8:39 Ülekandel väntvõll- nukkvõll on natuke raske teistsugust ülekandearvu kasutada, või siis peab lisama täiendava vahelüli.

Ma saan aru, et selle "muutuvsammu" iva oleks ehk võidelda selle nukkvõlli "kerge-raske-kerge" tüüpi pöörlemisest tingitud probleemidega (rihma venitamine ja eluea lühendamine).

Olen 4-sil mootored kruttinud üsna vähe, 6-sil 12-klapilisel mootoril on keed "kerge-raske-kerge" tsüklid üsna olematud ja ei saa aru, kuidas sellega võidelda. Probleem on selles, et nukkvõll avab parasjagu klappi, on tema liikumine raskem kui siis, kui ei ava.

Hammasrihmale mõjub pulseeriv tõmbejõu muutus tingituna klapivedrude kokkusurumisest ja vabanemisest.
Aga loogiline jätk igandile nimega nukkvõll+hammasrihm on nukkvõllideta gaasijaotusmehanism:
https://www.caranddriver.com/news/a1534 ... ion-video/

Kapten Trumm kirjutas: ↑18 Sept, 2025 11:02 Olen 4-sil mootored kruttinud üsna vähe, 6-sil 12-klapilisel mootoril on keed "kerge-raske-kerge" tsüklid üsna olematud ja ei saa aru, kuidas sellega võidelda. Probleem on selles, et nukkvõll avab parasjagu klappi, on tema liikumine raskem kui siis, kui ei ava.

Kas kuuesilindrilisel mootoril on mõni hetk, mil mõnda klappi ei avata?

Vist mitte
Taolised probleemid on ehk nende kahe- ja kolmesilindriliste "ökomootorite" teema.

Kapten Trumm kirjutas: ↑18 Sept, 2025 13:23 Vist mitte
Taolised probleemid on ehk nende kahe- ja kolmesilindriliste "ökomootorite" teema.

Eeldusel, et silindrid ei käi täpselt ühes faasis (mis oleks tõeliselt loll mõte), on vähemalt kahe silindri puhul alati mõni klapp lahti.

Sedalaadi ülekande puhul tuleneb ülekandearv vedava ja veetava hammasratta hammaste suhtest. Ülekanderihma/keti hammaste arv on ebaoluline.

Ma saan sellest aru, aga fakt on see, et veetava (nukkvõlli) võlli kiirus peab olema pool vedava (väntvõlli) võlli kiirusest ja seega hammaste arv väljendatav suhtega 1: 2.

Erureamees kirjutas: ↑18 Sept, 2025 17:30

Sedalaadi ülekande puhul tuleneb ülekandearv vedava ja veetava hammasratta hammaste suhtest. Ülekanderihma/keti hammaste arv on ebaoluline.

Ma saan sellest aru, aga fakt on see, et veetava (nukkvõlli) võlli kiirus peab olema pool vedava (väntvõlli) võlli kiirusest ja seega hammaste arv väljendatav suhtega 1: 2.

NB! Keegi ei räägi vända ja nuka suhtarvust. Siin tuleb hoopis arvestada sõna "kordaja", kui see langeb kokku rihma hammaste arvuga täisarvuna, siis hakkavad samad hambad pidevalt samas kohas käima. Ehk siis rihm hakkab alati samas asendis koormusi saama. Kui kordaja täisarvuna kokku ei lange, siis hakkab jah rihm iga ringiga erinevas hambas jooksma. Kui rihm märkide järgi peale pannes jookseb ringi ärategemise järel samadesse märkidesse, siis on juba eeldus selleks täisarv kordajaks olemas.
NB! Kusjuures: Ma nüüd täpselt ei mäleta ja isegi lahjemat mürki võtta kah ei julge, aga poisi hobiautol, mille ta soetas, oli vaja teha ketivahetus. Kett oli märgistatud ja kett jooksis, kui nüüd tõesti mälu ei peta, siis üle nukkade kahe (või oli nelja!) ringi tagasi samadesse märkidesse. Ehk siis keerad kaks täisringi peale, ja märgid on uuesti paigas, mitte, et läheb roteeruma.

Ju ta ikka üle kahe ringi samadesse märkidesse jooksis, kõik neljataktilised mootorid teevad seda (üks kord kahe väntvõlli pöörde jooksul on nii väntvõlli kui nullvõlli märgid kohakuti

Peale ühte pööret on nukkvõlli rattal olev märk plokikaanel oleva märgi vastasküljel (kuid vv märgid on kohakuti).

Kapten Trumm kirjutas: ↑17 Sept, 2025 10:32 Odava hobuse suhu ei vaadata, aga vaadates neid salongi materjale võib vist arvata, et kui see auto tunnike päikese käes seisab, siis on vaja seda tuulutada, muidu plastmassi hais võtab hinge kinni. 2109-l igatahes selline probleem oli, kuigi siis hingati seda hardusega sisse, mõelge ometi, uus auto....

Meenutan siinkohal seda esialgse Niva 2106 lt pärit salongi, mis oli tõesti kvaliteetne ning ei haisenudki. Istmed ei lagunenud ja armatuuri tükid ei jäänud pihku, "moderniseeritud" Nival kõik see aga oli juba.

Haisevad lääne autod kah. Kui mu papa kusagil 2000. aasta kanti sai tutika Opel Astra, hakkasime sellega Eestis ringi sõitma. Kuidas teistel oli, seda ma ei uurinud, aga mina tundsin väga selgelt, et palavaga on autos rõve plastilebra. Seetõttu oli pikemate reiside tavaline osa ka kerge migreenihoog. Vahel kuskil reisi ajal, vahel peale kojujõudmist. Teismelisena ma muidugi ei teadnud, mis see on ja arstidki ei tundnud seda nähtust. Aga sestpeale suhtusin ettevaatusega autodesse, kus mu nina vähegi seda plastikuhaisu tajus. Selle kadumine on aeglane, võib kesta aastaid.

paadikapten kirjutas: ↑18 Sept, 2025 19:13 [ Opel Astra, hakkasime sellega Eestis ringi sõitma. Kuidas teistel oli, seda ma ei uurinud, aga mina tundsin väga selgelt, et palavaga on autos rõve plastilebra. S

Ebameeldiv jah, õnneks Hiluxitel on see "uue auto lõhn" kadunud paari nädalaga.