www.militaar.net

[i]"AS Metrosert poolt teostatud mõõtmiste tulemusena (mõõteprotokoll nr BTLT-21/032, mõõdetud 08.-09.07.2021) selgus, et olukorras, kus jahutusseade oli reguleeritud temperatuurile +4°C, vastasid ruumi 112 seitsmest asukohast, kuhu paigaldati temperatuuriandurid, ettenähtud temperatuurivahemikule (+2°C kuni +8°C) ainult kahe anduri asukohad. Ülejäänud viies asukohas toimus lubatud maksimaalse temperatuuri ületamine. Temperatuuri ületamised toimusid nii välisseina lähedale paigutatud mõõteseadmete juures kui ka ukse juures oleva temperatuurianduri juures."

MITTE KUNAGI EI OLE VAKTSIINE HOITUD ÕIGEL TEMPERATUURIL.

Kriku kirjutas:

[i]"AS Metrosert poolt teostatud mõõtmiste tulemusena (mõõteprotokoll nr BTLT-21/032, mõõdetud 08.-09.07.2021) selgus, et olukorras, kus jahutusseade oli reguleeritud temperatuurile +4°C, vastasid ruumi 112 seitsmest asukohast, kuhu paigaldati temperatuuriandurid, ettenähtud temperatuurivahemikule (+2°C kuni +8°C) ainult kahe anduri asukohad. Ülejäänud viies asukohas toimus lubatud maksimaalse temperatuuri ületamine. Temperatuuri ületamised toimusid nii välisseina lähedale paigutatud mõõteseadmete juures kui ka ukse juures oleva temperatuurianduri juures."

MITTE KUNAGI EI OLE VAKTSIINE HOITUD ÕIGEL TEMPERATUURIL.

Teine väide ei tulene loogiliselt esimesest.

Peeter kirjutas:Leidsin sellise infokillu, panen selle siia muutmata kujul:
Tsitaat:
"AS Metrosert poolt teostatud mõõtmiste tulemusena (mõõteprotokoll nr BTLT-21/032, mõõdetud 08.-09.07.2021) selgus, et olukorras, kus jahutusseade oli reguleeritud temperatuurile +4°C, vastasid ruumi 112 seitsmest asukohast, kuhu paigaldati temperatuuriandurid, ettenähtud temperatuurivahemikule (+2°C kuni +8°C) ainult kahe anduri asukohad. Ülejäänud viies asukohas toimus lubatud maksimaalse temperatuuri ületamine. Temperatuuri ületamised toimusid nii välisseina lähedale paigutatud mõõteseadmete juures kui ka ukse juures oleva temperatuurianduri juures."

MITTE KUNAGI EI OLE VAKTSIINE HOITUD ÕIGEL TEMPERATUURIL.

Irja Lutsar imestab:"... kahe doosiga vaktsineeritute suur nakatumine on üllatav..."

VAKTSIINID OLID AMMU HAPUD.
/Tsitaadi lõpp/

Peeter kirjutas:See oli sinu Kriku tõlgendus infokillule.

Sellal kui arstid, õed ja sanitarid püüavad vaimse ja füüsilise kokkuvarisemise piiril tegutsedes säästa nakatunu elu, üritavad mõned poliitikud lõigata õiguste nõudmisest poliitilist profiiti, teades ja tunnetades, et on neid, kellesse oma usku süstides võib saada innuka toetaja. Mõnigi neist on valmis terroriseerima teenindajaid ja meditsiinitöötajaid. Õiguste häälekad nõudlejad tekitavad ebakindluse valitsuses. Tulemuseks on valitsuse otsustavuse kadu ning ühiskonna süvenev polariseerumine.

Ärgu lugeja arvaku, et siinkirjutaja on inimõiguste ja vabaduste vastu. Lääne kultuuriruumis peetakse inimõigusi koos demokraatiaga poliitilise korra alusväärtusteks. Ühe õigusteadlase tabava märkuse järgi on inimõigused omandanud ikonograafilise positsiooni. Inimõiguste ja nende kaitsemehhanismide areng Teise maailmasõja järgsel perioodil on aga pinnale kergitanud kaks negatiivset nähtust. Esiteks, mida kõike ei peeta inimõigusteks. Teiseks, mis praeguses olukorras eriti aktuaalne, kogu tähelepanu on keskendunud õigustele. Unustatud on tõsiasi, et õiguste kasutamine eeldab kohustusi ja vastutust.

Need, kes räägivad õigustest ja vabadustest, saavad toetuda põhiseadusele, kus II peatüki pealkirjaks on küll «Põhiõigused, vabadused ja kohustused», kuid kohustust mainib vaid mõni säte. Nii on vanematel kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest ning perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. Needki kohustused on riik suuresti võtnud enda kanda. Veel ütleb põhiseadus, et igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda. Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. Pole just palju kohustusi.

Põhiõiguste kaitse on üles ehitatud põhimõttel, et kohustused on riigil, mis üldjuhul väljendub kohustuses mitte sekkuda inimese põhiõigustesse. Põhiõigusi võib siiski piirata näiteks tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuid see ei loo inimestele kohustusi, vaid seab riigile õigustesse sekkumise piirid.

Ehkki kohustusi mainib põhiseadus harva ning seab esiplaanile õigused, on õigusel seos kohustusega. Mõnel juhul on see ilmne. Õigus elule tähendab teiste inimeste kohustust austada inimelu.

Õigused pole olnud alati esiplaanil. Kohustusel oli lääne eetikateoorias sajandeid, paljuski tänu Cicero käsiraamatule «​De Officiis», keskne koht. Kohustuse, eelkõige jumala ees, tõstis esile religioosne eetika.

Kohustustest on põhjust rääkida tänase olukorra tõttu. Juba ligi kaks aastat elame tingimustes, mida ei näinud ette meie põhiseaduse koostajad. Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral võib president välja kuulutada sõjaseisukorra, põhiseaduslikku korda ähvardava ohu korral võib riigikogu välja kuulutada erakorralise seisukorra. Epideemia ei mahu põhiseaduslikult ei sõja ega põhiseaduslikku korda ähvardava ohu mõiste alla. Möödunud aastal elasime mõne kuu õigusliku režiimi all, mida nimetati eriolukorraks. Nüüd on valitsuse ja haldusasutuste töövahendiks nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus, mis annab juhtohjad terviseametile. Riigikogu roll on teisejärguline. Pole teada, kas see jääbki nii või lõpeb millalgi.

Üks on selge: sotsiaalsel solidaarsusel on oluline roll normaalsuse taastamiseks. Riik peab kindlustama põhiõigused, kuid elu ühiskonnas nõuab selle liikmelt austust ja kohustust teiste vastu. Jah, igaüks võib vaktsineerimisest keeldumist põhjendada õigusega kehalisele puutumatusele. Kuid kui teadlased ja meedikud on tõestanud, et vaktsineerimine on kõige tõhusam vahend raske tervisekahjustuse või surma ärahoidmiseks ja haiglate koormuse vähendamiseks ning raskete kõrvaltoimete võimalus on minimaalne, siis näitab põhjenduste otsimine vaktsineerimisest keeldumiseks soovimatust võtta vastutus kaaskodanike ees. Vastutuse võtmisest keeldumine võib olla teadlik, kuigi ei saa eitada, et osa kõhklejaid ei mõtle üldse vastutusele ja solidaarsusele.

Sotsiaalse solidaarsuse puudumist saab täna kompenseerida põhiõiguste teooria ja kohtupraktikaga riigile pandud kaitsekohustus, mis ühelt poolt nõuab seadusandjalt piisava kaitse ettenägemist erasfäärist tulenevate ohtude vastu ja teiselt poolt riigi asutuste kohustust kaitsta üksikisiku elu ja tervist. Sestap kaalub mõnel elualal vaktsineerimise kohustus üles õiguse kehalisele puutumatusele, sest vaktsineerimata inimene kannab viirust edasi kergemini kui vaktsineeritud inimene. Veelgi arusaamatum on keeldumine maski kasutamisest.

Riigi kaitsemeetme rakendamine takerdub tihti vaidlustesse ja eriarvamustesse nende proportsionaalsuse üle. Selle tagajärjeks on valitsuse otsustusvõimetus, aeglane reageerimine või liigsed lootused kodanike mõistmisele järgida juhiseid ilma sunnita. Näib, et alles viimasel ajal on tunda, et riik kasutab talle põhiseadusega antud legaalse sunni pädevust. Selle vajalikkus on ilmne, sest mõne kodaniku sunnib reegleid järgima vaid jõu kasutamine.

Juba ligi kaks aastat elame tingimustes, mida ei näinud ette meie põhiseaduse koostajad.

Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral võib president välja kuulutada sõjaseisukorra, põhiseaduslikku korda ähvardava ohu korral võib riigikogu välja kuulutada erakorralise seisukorra. Epideemia ei mahu põhiseaduslikult ei sõja ega põhiseaduslikku korda ähvardava ohu mõiste alla.

nimetu kirjutas:Ei tea kas ta on üldse põhiseadust viimasel ajal lugenud või laseb põlvelt.