Viktor Kingisepa hukkamine.

Üksused, relvad, tehnika. Autasud ja vormid. Kõik teemasse puutuv.
Reigo
Liige
Postitusi: 2228
Liitunud: 01 Dets, 2005 22:09
Kontakt:

Postitus Postitas Reigo »

29.01.1922 kirjutas V. Kingisepp Elisabeth Kingisepale:
"Ma olen sügavale maha matnud kõik lootused isikliku õnne peale. Ma olen muutunud karmiks ja kalgiks. Minus ei ole muud kirge kui kättemaksuhimu klassivaenlasele. Ma ei tunne muud kui otse isklise vaenuni ulatavat viha kodanluse vastu. Seda on teinud see kolmeaastane kaagitamine, mis selja taga. Seda ei kaota mu hingest enam miski võim. Ja ma elan sellele vaenule, elan, et lähendada kättemaksu silmapilku. Kui see käes, siis kustub minus igasugune huvi Eesti vastu ja ma lähen mujale. Aga võib olla, teen ma seda ehk siiski ka varem ja nimelt, kui selgub, et siin kommunista mitte enam ei tapeta."
Märkasin, et see kiri ja teisigi Kingissepa kirju Elsale on avaldatud raamatus "Elukutse - riigikukutaja" (Tallinn, 1963). Ainult, et mõned laused, mis eesti töörahva liidrit natuke kompromiteerima kippusid, on kirjast välja jäetud. Näiteks on ka need välja jäetud: "Kui see käes, siis kustub minus igasugune huvi Eesti vastu ja ma lähen mujale. Aga võib olla, teen ma seda ehk siiski ka varem ja nimelt, kui selgub, et siin kommunista mitte enam ei tapeta." Teine lause, mis sellest 29. jaanuari kirjast välja jäetud: "Ühes Sinuga, Elsi, raputasin ma enesest kõik, mis minu elule väärtuse andis ja - mul ei ole enam põhjust kalliks pidada oma füüsilist edasikestmist." Kuidas nii, aga proletariaadi õnn? Kolmandaks on välja jäetud lause, milles Kingissepp kinnitab, et "Minu armastus Sinu vastu oli esimene ja viimane armastus mul." Miks see välja jäeti? Vist kuna Kingissepal oli Elsa tegelikult teine abielu, esimesest abielust (kui see siiski üldse abielu oli) olid ju ka lausa pojad Sergei ja Anatoli.


Ka mina kipun arvama, et Kingissepal hakkas kõigest kõrini saama, mistõttu ta ei vahetanudki konspiratiivkorterit, hoolimata sellest, et oli teada Linkhorsti sissekukkumine (aga Linkhorst teadis Kingissepa asukohta).


Nii ja nüüd loeme sellest samast raamatust "Elukutse - riigikukutaja" lk 219, et kodanlus fabritseeris Kingissepa vastu süüdistuse, justkui see osutanuks arreteerimisel vastupanu. Kingissep olevat aga olnud põhimõtteliselt relvastatud vastupanu osutamise vastu, et mitte anda ettekäänet enda mahalaskmiseks. Tõestuseks, et Kingissepal oli selline põhimõte, tuuakse kiri Elsale 1919. aastast, kus ta tõesti midagi sellist ütleb. Aga! Partei ajaloolased eirasid lauset Kingissepa kirjas 1922. aastast, mis ütles: "... mul ei ole enam põhjust kalliks pidada oma füüsilist edasikestmist." Ja nad mitte ainult ei eiranud seda, vaid lausa varjasid seda lauset (avaldasid kirja, aga selle lause koos veel mõnega jätsid avaldamata, pannes nende asemele nurksulud), et niiviisi tõestada kodanluse alatust! Ehe ajaloovõltsimise näide.
Viimati muutis Reigo, 08 Veebr, 2009 15:35, muudetud 2 korda kokku.
Reigo
Liige
Postitusi: 2228
Liitunud: 01 Dets, 2005 22:09
Kontakt:

Postitus Postitas Reigo »

Siseluurega tegeles tõepoolest ka Kindralstaap, aga hetkel ei oska öelda kui laialdaselt. Samamoodi tegeles kaitsepolitsei välisluurega, aga jällegi pole selge kui laialdaselt. Ja siis oli veel Välisministeeriumi informatsiooni osakond.

Andmevahetus sõjaväe ja kaitsepolitsei vahel oli vist ikka regulaarne.

Sellist muljet, et siseministeerium veel kapot kuidagi dubleeris, mul pole.
Reigo
Liige
Postitusi: 2228
Liitunud: 01 Dets, 2005 22:09
Kontakt:

Postitus Postitas Reigo »

Levinum versioon Tombi esinemise kohta 149 protsessil on, et küsimusele, kas ta tunnistab end süüdi, vastas ta, et kodanliku klassikohtu ees ei tunnista end milleski süüdi. Seepeale saadeti ta välja, kusjuures ukselt hüüdis: elagu eesti tööliste ja talurahva valitsus!
Reigo
Liige
Postitusi: 2228
Liitunud: 01 Dets, 2005 22:09
Kontakt:

Postitus Postitas Reigo »

Lisan niisama, et nõuka-aegsetes teostes korrutatakse näiteks "149" protsessi kohta juhmi järjekindlusega umbes midagi sellist: jah, tegu oli maailmavaatelt kommunistidega, kes tegutsesid legaalsetes töölisorganisatsioonides, aga selle eest ei saanud isegi kodanliku seaduse järgi süüdi mõista. Ei olnud reeglina tõestust, et üks või teine süüdistatav oli EKP liige või et ta teinuks põrandaalust tööd. Seega oli protsess lavastatud jne.

Sellega aga eiratakse, mida väitis süüdistus. Süüdistus väitis nimelt, et kõik need legaalsed töölisorganisatsioonid olid tegelikult EKP käsualused ning tegutsesid riigipöörde eesmärgiga, olles võtnud aluseks Kominterni või Profinterni otsused ja juhised (see oli ka tõsi). Selliste organisatsioonide tegevusest osavõtt või sinna kuulumine oli karistatav.

Ei olnud päris niimoodi, et "vaesed" kommunisid-idealistid pidid kannatama pelgalt oma maailmavaate pärast. Probleem oli selles, et kõikide nende idealistide programm oli ühene: vägivaldne võimu haaramine ("kodanliku diktatuuri" asendamine "proletariaadi diktatuuriga") ning liitumine punase Venemaaga (Nliiduga).
Arnold
Liige
Postitusi: 5110
Liitunud: 23 Jaan, 2005 16:26
Kontakt:

Postitus Postitas Arnold »

Üks huvitav (kuigi mitte eriti oluline) kirjeldus - mis konkreetselt Kingissepa teemat uurides ei satu silma alla - on Uno Mereste memuaarides "Toimunust & kaasaelatust. 1." Lk. 25 - 27 "Proua Liistri salavõõras."
Väga hea raamat - loed nagu põnevusromaani! :wink:
Reigo
Liige
Postitusi: 2228
Liitunud: 01 Dets, 2005 22:09
Kontakt:

Postitus Postitas Reigo »

Veel "149" protsessist

Sõjaväe prokurör põhjendas Tombi välikohtu alla andmist tema hüüdega "Elagu tööliste nõukogude valitsus!". Seda sai tõlgendada kui mässule õhutamist.

Olga Künnapuu (Lauristin) ütles prokuröri andmetel oma viimases sõnas 25.11.1924: "mõistke teie niipalju kui teie paragrahvid annavad, kas või eluksajaks. Homme oleme meie valitsejad ja anname igale ühele kuuli".
ERA 957/12/375. L 60
Reigo
Liige
Postitusi: 2228
Liitunud: 01 Dets, 2005 22:09
Kontakt:

Postitus Postitas Reigo »

Üks pisike aga huvitav fakt: Tombi surma mõistnud välikohtu liikmeks oli kapten O. Mullas. Vist sama mees, kes hiljem oli eesti laskurkorpuses 921. polgu ülemaks ja kirjutas raamatu "Polguga Suures Isamaasõjas".
Reigo
Liige
Postitusi: 2228
Liitunud: 01 Dets, 2005 22:09
Kontakt:

Postitus Postitas Reigo »

Selliseks kurioosumiks võiks lugeda ka Tiefi saatust. Imelik, et meie uusvapsid pole Tiefi veel nõukogude palgal olemises süüdistanud. Kuidas ikkagi sai selline mees ellu jääda ja veel Eestisse tagasi tulla? :wink: Muide, Pätsi Jämejala "visiit" toimus juba pärast Stalini surma, mil repressiivaparaat hakkas tuure maha võtma.
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3810
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Postitus Postitas Jaanus2 »

Päts sattus Jämejalga sedaviisi, et vastava akti (ei viitsi otsida, aga olemas) alusel vabastati asumiselt töövõimetud omasteta invaliidid ja saadeti koduvabariiki, kus siis kohalikud võimud nende eest hoolitsema pidid. Päts kvalifitseerus kenasti. Ainult kohalikud võimud ei tahtnud teda siia kuidagi ja organiseerisid ta kähku Venemaale tagasi.
Tiefiga oli ka kõik seaduspärane - eesti natsionalistliku organisatsiooni liige, istus aja ära, siis keelatud Eestis elada, kuigi vaba. Kui keeld tühistati, võis tulla Eestisse tagasi. Kõikvõimsal võimul juhtus vahel eksitusi, aga nii Pätsi kui Tiefi kartsid pigem kohalikud võimurid - segasid nende rahulikku elu.
Arnold
Liige
Postitusi: 5110
Liitunud: 23 Jaan, 2005 16:26
Kontakt:

Postitus Postitas Arnold »

Lubati siis Tief Eestisse tagasi? On nagu meelde jäänud, et pidi ikka Lätis elama. Surema, jah sattus Ahja haiglasse, mis oli muidugi kolgas, aga siiski puhas ja normaalse personaliga koht. Matused muudeti ülepea mingiks kafkalikuks absurditeatriks!
Tegelikult vaenasid kohalikud kurjategijad ka lihtsaid küüditatuid, kellel Jossi surma järel tekkis võimalus koju tagasi tulla. Moskva pätid ei pööranud enam erilist tähelepanu kraavi jooksnud genotsiidi järelejäänud ohvritele, aga kohapeal nende vara omastanud olid muidugi eriliselt häiritud.
metssiga
Liige
Postitusi: 1688
Liitunud: 11 Nov, 2005 19:19
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas metssiga »

Reigo kirjutas: Olga Künnapuu (Lauristin) ütles prokuröri andmetel oma viimases sõnas 25.11.1924: "mõistke teie niipalju kui teie paragrahvid annavad, kas või eluksajaks. Homme oleme meie valitsejad ja anname igale ühele kuuli".
ERA 957/12/375. L 60
Nüüd on Kivirähk kirjutanud näidendi Olgast ja tema vangivalvurist, vaimuka ja terava, nagu ikka Kivirähu tekstid. Kuid seda siin Reigo toodud tsitaati näidendis muidugi ei ole. Ei saagi olla, sest iseenesest-mõistetavalt on ju vangivalvurid kaabakad ja värdjad, kinnipandud olgad aga alati uue ja suurema, puhtama ja parema, säravama ja õnnelikuma maailma eest võitlejad. Millegipärast nõuab see nende uus maailm ikka ja alati ka inimeste mahanottimist (näiteks Peruu Kommunistliku Partei "rahvaliikumise" Särav Tee kunagise juhi Abigameil Guzmani sõnul ca 10 prossa Peruu elanikest). Polegi nii paha, 90% jääb ju ellu -:))
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
metssiga
Liige
Postitusi: 1688
Liitunud: 11 Nov, 2005 19:19
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas metssiga »

Jaanus2 kirjutas:Päts sattus Jämejalga sedaviisi, et vastava akti (ei viitsi otsida, aga olemas) alusel vabastati asumiselt töövõimetud omasteta invaliidid ja saadeti koduvabariiki, kus siis kohalikud võimud nende eest hoolitsema pidid. Päts kvalifitseerus kenasti. Ainult kohalikud võimud ei tahtnud teda siia kuidagi ja organiseerisid ta kähku Venemaale tagasi.
Täpselt nii see oligi. No tänud Jaanus2 - le , et asi selgelt kirja pandud.
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
Reigo
Liige
Postitusi: 2228
Liitunud: 01 Dets, 2005 22:09
Kontakt:

Postitus Postitas Reigo »

Nüüd on Kivirähk kirjutanud näidendi Olgast ja tema vangivalvurist,
Ei ole lugenud ja ilmselt ei loe kunagi, aga otsingusse lõin sisse ja leidsin sellise artikli:

http://www.postimees.ee/?id=67423

Tsiteerime Kivirähki:
aga minu jaoks ei ole niivõrd huvitavad mitte need n-ö õigel poolel olijate motiivid, vaid inimesed, kes tahtsid kukutada Eesti riiki, kellest paljud mõisteti eluks ajaks vangi ja siis 1938. aastal amnestiaga vabastati. Võib-olla oleks nende inimeste hilisem saatus olnud teistsugune, kui neid poleks eluks ajaks vangi mõistetud. See on suur moraal-ne šokk ja on ju üsna selge, et selline inimene ei suuda Eesti Vabariiki armastada, ja kui ta lahti saab, siis maksab kätte. Nii nad 1940. aastal tegidki.
Jaaa.... Eesti Vabariik oma kohtuvõimudega oli järelikult süüdi, et need inimesed teda ei armastanud. Huvitav, maksimaalselt mitu aastat vangistust võinuks neile mõista, et nad Eesti Vabariigi vastu armastust veel poleks kaotanud? Või oleks pidanud hoopis takistamatult põrandaalust ja muud sellist tööd laskma teha (et, noh, arm poleks lahtunud)? :wink:
Kasutaja avatar
Abramis
Liige
Postitusi: 627
Liitunud: 21 Mär, 2005 20:23
Kontakt:

Postitus Postitas Abramis »

Eesti riik on kah kindlasti süüdi. Kas poleks olnud siis võimalik vanglate juurde luua omad PÕRANDAALUSTE TÖÖ KOLOONIAD, kus põrandaalused üheskoos saanuks omi probleeme arutada ja nendele lahendusi otsida. Selline tegematajätmine viitab veel ühele puudulikule tahule EW demokraatia arengus

Tänapäeva Hermann Simmil oleks kahtlemata niisuguses keskkonnas tunduvalt kohanduda/adapteeruda ja Eesti riigi immidzhile tuleks see kasuks nii kohe ja tulevikus.
http://www.oldschool.ee

"He also serves, who only stands and waits!"
The New Testament
Reserv
Liige
Postitusi: 151
Liitunud: 14 Mai, 2007 15:51
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas Reserv »

Täienduseks Tiefile ja Pätsile: mäletatavasti Leedu presidendil Stulginskisel lasti 1969. aastani elada ja loomulikku surma surra, kuigi teda solgutati ka siia-sinna.
Ich bin kein Soldat. Ich bin ein Reservist.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist