Viktor Kingisepa hukkamine.

Üksused, relvad, tehnika. Autasud ja vormid. Kõik teemasse puutuv.
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3810
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Postitus Postitas Jaanus2 »

Ära katsuti tappa kähku võimalikke võistlejaid (teisi bolševikke), suuremat sorti kodanlikke riigijuhte hoiti elus, sest neilt sai algul vajalikku infot ja pärast loodeti, et neist võib niisama kasu olla kuidagimoodi, äkki saab isegi propagandistlikult ära kasutada. Neid ei olnud tarvis kiiresti ära tappa.
1919
Liige
Postitusi: 58
Liitunud: 17 Aug, 2009 18:32
Kontakt:

Postitus Postitas 1919 »

"Kingissepp: Kui see käes, siis kustub minus igasugune huvi Eesti vastu ja ma lähen mujale."

Täpselt nagu tänapäeva kommentaariumid on masu ajal täis ähvardusi oma kodumaa vastu - kui riik ei tee nii ja naa siis mina lähen Iirimaale kalkuneid kitkuma ja teie jääte siia ilma minuta nutma! Väga peen...
Sporrenberg
Liige
Postitusi: 334
Liitunud: 21 Juun, 2007 9:05
Kontakt:

Postitus Postitas Sporrenberg »

metssiga kirjutas:
Reigo kirjutas: Millegipärast nõuab see nende uus maailm ikka ja alati ka inimeste mahanottimist (näiteks Peruu Kommunistliku Partei "rahvaliikumise" Särav Tee kunagise juhi Abigameil Guzmani sõnul ca 10 prossa Peruu elanikest). Polegi nii paha, 90% jääb ju ellu -:))
Partido Comunista de Peru Sendero Luminoso ..... on ikka Valgustatud Jalgrada.... aga, Valgustatud Kiirtee....hoidku Jumal selle eest
Reigo
Liige
Postitusi: 2228
Liitunud: 01 Dets, 2005 22:09
Kontakt:

Postitus Postitas Reigo »

Mis kõik ei selgu.

Kuulsa Uku talu peremehe Kristof Reinfeldti tütre Alice Tomingu (sündinud 1909) mälestused. Seltskond elas enne 1921. aasta kevadet Kautjala talus, selle perioodi kohta järgnevad read:


“Tädi aga oli vaateilt tõusik. Meie inimesi ta ei olnud, ta oli pigem meie vastane. ... Ta nägi meil Kingisseppa ja Kaasikut (Taavet Pärn – R. R.). Mindi tädiga tülli. Mu oli kange kuraaž sees, ütlesin, et “ma ta maha löön, kui ta ära läheb”*. Isa ja Kaasik tulid heinamaalt tagasi ja tegid talle asja selgeks. Kuu aega hiljem hakkasid Kaasik ja Kingissepp temaga kurameerima. Tädi pidas end iluduseks ja küsis isalt, kellega ta peaks abielluma, kas Kingissepa või Kaasikuga. Ta kõrvaldati. Ema oli nii tragi, et ütles, et säärane inimene tuleb kõrvaldada.”

* Tädi olevat Alicega tülli läinud ja kavatses tegelasi politseisse üles andma minna.

“Lõpuks ta (tädi – R. R.) valik langes Viktorile ja sügisel sõitiski siis “pulmareisule”. Isa viis nad Harku, Kadaka tee äärde Polishevski juurde. Tädi hilisemast saatusest teadsid ainult Kingissepp, Kaasik-Pärn ja isa ning hiljem meie emaga.”

Tädi nimi oli Emilie Klein.

Üldiselt need mälestused tasuks täies ulatuses avaldada. Küll fanaatiline kommunistka, aga üpris avameelne ja ilustamata jutt.

Anveldist näiteks:
"1921. a. suvel tuli esmakordselt meile Jaan Anvelt, tuues endaga kaasa kellegi naise, poisi riietes ja pasteldes. Nagu hiljem kuulda, olevat see olnud keegi aadlidaamike Venemaalt. Kes ta aga tegelikult oli, ei tea. Fakt oli aga see, et Anvelt, kes sel korral salaja Eestisse tuli, ta kaasa tõi enda naisena. Algul pandi see naine "Onu Edi'le" (Pärn - R.) abiks, kuid viimane ei sallinud teda silmaotsastki, mill epõhjuseks oli see, et too naine ei tahtnud töötada, ainult nõudis, et temaga käitutaks kui daamiga. ... "Onu Edi" kogu oma iroonia ja pahameele kallas Anvelt'ile. Sageli tarvitas päris tooreid ja labaseid ütelusi. Lugu lõppes sellega, et "Onu Edi" kandis asjast Kingissepale ette ja viimane nõudis Anveltilt sellise ülearuse, tarbetu "ballasti" tagasi saatmist."

ERAF 395/6/38.
Reigo
Liige
Postitusi: 2228
Liitunud: 01 Dets, 2005 22:09
Kontakt:

Postitus Postitas Reigo »

Ei istunud kinni. Mälestuste järgi oli ideeline juba 1922. aastal. Seal on teatud seigad, mis lubavad seda uskuda. Teises kohas kirjeldab pikemalt, et kavatses tädi ise kirvega maha lüüa.
Reigo
Liige
Postitusi: 2228
Liitunud: 01 Dets, 2005 22:09
Kontakt:

Postitus Postitas Reigo »

http://www.kes-kus.ee/index.php?kategoo ... el_id=2324

Pehmelt öeldes (kordan - pehmelt öeldes) on inimene kirjutanud midagi millestki, millest ta eriti mitte midagi ei tea. Artikkel lausa kihiseb väljamõeldistest, asjatundmatusest ja rumalustest.

Gräzin:
"Mul pole olnud aega ega võimalust uurida Kingissepa lõpu lugu, aga ma usun fakti: Kingissepp arreteeriti mingi arusaamatu politseilaadse operatsiooni käigus 3. mail 1922. Kusjuures lugu oletatavast kommunistlikust reeturist Linkhorstist* (kes kuulu järgi olevat KaPo’le vahele jäänud ja Kingissepa asukoha ära rääkinud) ei puutu asjasse: too oli vait ega rääkinud mitte millestki nende 24 tunni jooksul, milles oli “omadega” kokku lepitud."

Muidugi puutub asjasse. Oli vait, siis mõisteti surma, siis rääkiski.

Gräzin:
"Jätame kõrvale kogu operatsiooni käpardlikkuse – Kingisseppa vaat’ et ei leitudki üles, kuigi tema peidukoht polnud isegi eriti varjatud"

Paistab, et Gräzin oli isiklikult juures hindamas peidukoha varjatust? Tegelikult oli peidukoht ilmselt piisavalt hästi varjatud, sest vastasel juhul oleks ta kohe üles leitud. Ja kohal polnud mitte ainult KAPO, vaid ka "sõjamehed".

Gräzin:
"– ja küsime parem: miks lasti Kingissepp maha praktiliselt kohe pärast tema nn arreteerimist?
Ma ei räägi siinkohal õigusriigist, mida noil aegadel alles ehitati, vaid normaalsest mõistusest. Kingissepp oli ju ei vähem ega enam kui Vene terroriluure operatiivagent, kusjuures – väga kõrge staatusega."

1) Hoolimata sellest, mida Ruuben-Gräzin ka ei väida, oli Kingissepa mahalaskmine täiesti vastav kehtivatele seadustele. S.t - õigusriik
2) Selle kohta, et Kingissepp oli operatiivagent, pole keegi veel tõestust esitanud.
3) Gräzinile ilmselt see pähe ei tule: Kingissepp lasti maha äkki selleks, et vältida olukorda, kus Moskva arreteerib Venemaal suure portsu Eesti kodanikke, hakates nõudma Kingissepa väljavahetamist nende vastu.


Gräzin:
"Kingissepa ametist jookseb veel üks huvitav niidike: miks saadeti vaenulikku sõjaväelise korraga riiki (tegevuses olid endiselt sõjakohtud!) – Eestisse – kommunistliku salapolitsei üks tippmehi vaid paar kuud pärast tema poolt uuritud atentaati Leninile? Riigijuhi mõrvakatse on suur kuritegu mis tahes mõõduga võttes…"

Müsteeriumit võib siin näha vaid inimene, kes asja ei jaga. Julgen väita, et senine "ametlik" versioon on antud küsimuses pädev.

Gräzin:
"KaPo tollane usaldusväärsus on küsitav. Tänu meie jõudmisele Internetti selgub, et aegu, mil kaitsepolitseis polnud juhtivatel kohtadel või agentuuris Venemaa agente – pole tegelikult olnudki. 1920. aastal sokutas Lenin oma mehe isegi KaPo peadirektori kohusetäitjaks. Kes pärast paljastamist… suunati edasi tööle EV kaitsejõudude peastaapi.
Herman Simm vaid kordab Helmut Veemi* lugu (vt vastavat märksõna Google’is ja küsi endalt: kes Eesti juhtidest Venemaa palgal ei olnud?)."

Kurski-Ikonnikovi "Delfi"-artikli põhjal grandioossete järelduste tegemine vihjab küll pigem, et Gräzin on Venemaa palgal.

Gräzin:
"Faktid Nõukogude raamatus kisendavad näkku. Loen ENSV aegsest raamatust Kingissepa kohtuotsust – teda süüdistatakse sõjateadete kogumises vaenlase kasuks ja EV kukutamisele üleskutsuva kirjanduse “laiali laotamise organiseerimises”. Ühtlasi olevat ta arreteerimisel avaldanud relvastatud vastupanu. Mis kõik on sonimine.
Mingeid sõjateateid ei saanud Kingissepp EV vastu koguda sellepärast, et ta oli avalikult teise valitsuse liige ja seega – sõjaline vastane. Ta ei olnud salakuulaja, vaid siseminister enamlaste Töörahva Kommuunis. Kes, tõsi küll, pani enda asemel Käsperti* pabereid ajama ja läks Tallinnasse seiklusi otsima… Aga ikkagi riigi nimel, keda Eesti Vabariik pidas legitiimseks ja ausaks riigiks! (ETK oli struktuurselt Tšekaa kodu-territoriaalne üksus.)"

Arusaamatu: alles oli Kingissepp "Vene terroriluure operatiivagent", aga nüüd on kindel see, et "polnud salakuulaja". Esiteks jääb arusaamatuks loogika, mille kohaselt ei saanud Kingissepp sõjalisi teateid EV vastu koguda, kuna ta oli, tsiteerin, "siseminister enamlaste Töörahva Kommuunis. Kes, tõsi küll, pani enda asemel Käsperti* pabereid ajama ja läks Tallinnasse seiklusi otsima… Aga ikkagi riigi nimel, keda Eesti Vabariik pidas legitiimseks ja ausaks riigiks!"

Teiseks võin öelda, et kinnitus, et põrandalune EKP Keskkomitee täitis muu töö kõrvalt ülesandeid Nõukogude sõjaväeluurele, on nüüd arhiivist leitud ja varsti see tõestus loodetavasti ka avaldatakse. Kingissepp ise teateid ilmselt ei kogunud, ent tema alluvad tegid seda tema teadmisel ja heakskiidul.

Gräzin:
"Lendlehekeste levitamist Kingissepaga seostada ei saa. Kujutage endale ette Mefisto välimuse ja teadvusega maailma terroriorganisatsiooni tippagenti üle õla kiikamas ja poetamas remonditava auto kapoti vahele mingit hädatsevat lehekest – “Maha kapitalismus!” vms."

Alles Gräzin ise tsiteeris kohtu otsust: EV kukutamisele üleskutsuva kirjanduse “laiali laotamise organiseerimises”. Organiseerimises niisiis.

Gräzin:
"Mis puudutab seda, et Kingissepp oli arreteerimisel relvaga vastu hakanud, siis – arreteerimisel kohalolnud sõjameeste väidete kohaselt pole seda olnud ja see on kõik kapolaste fantaasia."

Huvitav, milline kohalolnud sõjamees seda siis väitis, et seda pole olnud? See on tegelikult Gräzini fantaasia. Kuidas asjad tegelikult olid, on raske öelda. Üks õekestest Telmanitest räägib (avaldamata) mälestustes, et Kingissepp jõudis enne salakambrisse pugemist relva kaasa võtta. KAPO töötaja Julius Palmi sõnade kohaselt löödi kambri uks lahti, Kingissepp seisis uksel, käes oli püstol, mille Palm lõi käest. Väidetavalt oli Kingissepa püstolis tõrge. On üks komandantuuri sõdur, kes ise läbiotsimisel viibis, ja see väitis, et Kingissepp haaras relva, aga see löödi käest. Ja siis on veel Tallinna komandandi Raudvere raport, milles sündmuste kirjeldus on ilmselgelt puudulik. Seal on öeldud vaid, et Kingissepp tõmmati voodile pikali. Relva pole mainitud, aga pole mainitud ka mitmeid teisi asju.

Gräzin:
"Tippagendina vastastega suheldes oleks Kingissepp maha lasknud kas enda või siis relva kohe ära andnud, kuni kohtumiseni normaalsete vastuluurajatega. Vaenlaste või sõpradega."

Jääb arusaamatuks, mille alusel Kingissepp "tippagendiks" ristitakse?

Gräzin:
"(Mäletan kuulnud olevat, et välisagendi värbamise ja tema topeltagendiks saamise keskmine vahemik on umbes kaks aastat. Kujutage endale vaid ette – Kingissepp EV teenistuses aastal 1925! Hinge võtab kinni. Ja ei mingeid pätse-vapse-laidonere ega sibereid!)"

Hinge võtab kinni mõningate isikute naiivsus ja asjatundmatus. Et võta "tippagent" Kingissepp kinni, värba topeltagendiks ning saada Venemaale? Kingissepp oli fanaatiline kommunist, kes vihkas "kodanlust" ja Eesti Vabariiki. Teda enda topeltagendiks oleks tõsimeeli värbama hakanud ainult idioot.

Gräzin:
"Kusjuures paneb mõtlema asjaolu: Kingissepa kõige loogilisem süüdistus – tema kuulumine vaenuliku riigi salapolitseisse ja agentuuritöö Venemaa kasuks – puudub ametlikus süüdistuses täielikult. "

Hm, äsja Gräzin ise kirjutas: "Loen ENSV aegsest raamatust Kingissepa kohtuotsust – teda süüdistatakse sõjateadete kogumises vaenlase kasuks". Kui see pole süüdistus "agentuuritöös", siis mis see on?

Gräzin:
"Võin tunnistajatega kinnitada, et selle mõtiskluse idee sündis enne seda, kui sain lugeda Aleksander Kurski esseed Delfis, mille sisu on see: ükski MRP ega miski EV okupatsioon ei oleks saanud teoks juhul, kui Eesti tippjuhtide hulgas polnuks reetureid."

Voh kuhu välja jõudsime!
Viimati muutis Reigo, 21 Okt, 2009 15:35, muudetud 6 korda kokku.
MOrav
Liige
Postitusi: 2150
Liitunud: 28 Dets, 2004 20:45
Kontakt:

Postitus Postitas MOrav »

Siia teemase hästi ei sobi, aga Vaarmaniga seoses meenus äsjane Enn Säde "Kuidas Alma Vaarman ÜROd tegi" 16. okt. Sirbis.

Selles on muu kõrval ka üks konkreetne lause, mida vist seni on üldiselt ainult kirjeldatud, et 1940. juunis toodi baasidest jm "proletariaati" tänavatele. "Heliinsener Leena Raual tuleb meelde oma onu, Leningradi eestlane, kes mitmesaja muu sealse ellujäänud eestlasega ... öise erirongiga Tallinna toodi, et juunipäeval Vabaduse väljakul kodanlastele koht kätte näidata..."

Tekkis huvi vaadata, kas arhiivis on võimalik tuvastada rongiliikluse erinevus sel juuniööl.

http://www.sirp.ee/index.php?option=com ... issue=3271
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Postitus Postitas toomas tyrk »

Reigo kirjutas:
Gräzin:
"Mul pole olnud aega ega võimalust uurida Kingissepa lõpu lugu, aga ma usun fakti: Kingissepp arreteeriti mingi arusaamatu politseilaadse operatsiooni käigus 3. mail 1922. Kusjuures lugu oletatavast kommunistlikust reeturist Linkhorstist* (kes kuulu järgi olevat KaPo’le vahele jäänud ja Kingissepa asukoha ära rääkinud) ei puutu asjasse: too oli vait ega rääkinud mitte millestki nende 24 tunni jooksul, milles oli “omadega” kokku lepitud."

Muidugi puutub asjasse. Oli vait, siis mõisteti surma, siis rääkiski.
Grjazin ilmselt viitab siin sellele (ma ei tea kui tõesele või müütilisele) väidetavalt kokkulepitud 24 tunnile, mille vältel ei tohtinud arreteeritud kommunist anda teateid salakorterite, kohtumispaikade, signaalide ja muu sellise kohta.

Kui põrandaalused said teate mõne mehe kinnikukkumisest, siis tuli aga kohe kõik temale teadaolevad salakorterid maha jätta, kohtumispaiku enam mitte kasutada ning paroolid/signaalid ka ära muuta.

Kingisepp olevat juba mõni tund peale Linkhorsti arreteerimist sellest teada saanud, ei olnud aga oma salakorterist sellest hoolimata lahkunud.

Linkhorst aga olevat rääkima hakanud rohkem kui 24 h hiljem ning tema arvates oleks pidanud kõik salakorterid juba tühjad olema.
Reigo
Liige
Postitusi: 2228
Liitunud: 01 Dets, 2005 22:09
Kontakt:

Postitus Postitas Reigo »

Grjazin ilmselt viitab siin sellele (ma ei tea kui tõesele või müütilisele) väidetavalt kokkulepitud 24 tunnile, mille vältel ei tohtinud arreteeritud kommunist anda teateid salakorterite, kohtumispaikade, signaalide ja muu sellise kohta.

Kui põrandaalused said teate mõne mehe kinnikukkumisest, siis tuli aga kohe kõik temale teadaolevad salakorterid maha jätta, kohtumispaiku enam mitte kasutada ning paroolid/signaalid ka ära muuta.

Kingisepp olevat juba mõni tund peale Linkhorsti arreteerimist sellest teada saanud, ei olnud aga oma salakorterist sellest hoolimata lahkunud.

Linkhorst aga olevat rääkima hakanud rohkem kui 24 h hiljem ning tema arvates oleks pidanud kõik salakorterid juba tühjad olema.
Enam-vähem õige, täpsustan vaid, et 1. mail sai Kingissepp tõenäoliselt teada Linkhorsti võimalikust sissekukkumisest, millele 2. mail kinnitus saabus.

Kingissepa arreteerimise "politseilaadses" operatsioonis pole midagi "arusaamatut" ning Linkhorst puutub asjasse vägagi. Ainuke asi, mis pole selge, on see, et miks Kingissepp korterist minema ei läinud. Tollased kommunistid väitsid, et Kingissepp usaldas Linkhorsti täielikult. Küllap ta usaldaski, aga kõrvaltegur võis olla Kingissepa vilets meeleolu.
Reigo
Liige
Postitusi: 2228
Liitunud: 01 Dets, 2005 22:09
Kontakt:

Postitus Postitas Reigo »

Tuleb välja, et samas numbris ilmus teinegi Gräzini "mõtisklus" samal teemal:

http://www.kes-kus.ee/index.php?kategoo ... el_id=2325

Võrreldes eelmise tekstiga midagi oluliselt uut küll pole. Mõningad pärlid:
Tema (Kingissepa- R.) näol on tegemist isikuga, kellel on ligipääs maailmarevolutsioonist unistava Sovet-Venemaa suurimatele saladustele; ja selle asemel, et tema käest kas või mingeid andmeid küsida, tapetakse ta asja ees teist taga kohe lihtsalt maha.
Huvitav, millistele "Sovet-Venemaa" "suurimatele saladustele" võis 3,5 aastat Eestis põranda all istunud tegelasel küll ligipääs olla? Kullerid tõid Moskvast muudkui ettekandeid "suurimatest saladustest"?
Rahvuskangelasele kindral Jaan Sootsile*, kes kinnitab olematu juurdluse otsuse,
Formaalselt oli juurdlus täiesti olemas. Kohtule esitati varem Kingissepa kohta kogutud materjalid. Kingissepp kuulati kapos üle (ta olevat olnud napisõnaline).
Ja teatud tingimustel võis Kingissepaga rääkida härrasmeestena: fanaatikuks ei pidanud teda kaasvõitlejatest keegi.
Ilmselt kasutasid kaasvõitlejad "fanaatiku" asemel näiteks väljendit "põhimõttekindel kommunist".
Jaan Tõnisson ütles Konstantin Pätsile otse: “Nii suuri vastaseid kui Kingissepp ei tapeta.”
Selle levinud väite algallikat ei ole otsinud, aga kui see on Tomingase kuulujuturaamat, siis julgen väite tõepärasuses
kahelda.
Kingissepa valmisolek õigete Eesti juhtidega juttu ajada võis olla seda suurem, et tema lahkumisel Venemaalt ja Tšekaast on teatavad põgenemisele omased jooned.
Sellel väitel on teatavad väljamõeldisele omased jooned. Olemasolev materjal kinnitab üheselt vastupidist.


Pole midagi nii karjuvalt ebakompetentset-ebaadekvaatset ammu kohanud.
Arnold
Liige
Postitusi: 5110
Liitunud: 23 Jaan, 2005 16:26
Kontakt:

Postitus Postitas Arnold »

Tekstis viidatakse otseselt Tomingale kui allikale. Arvatavasti ühele "oluliseimale".
Tsiteerin sisuliselt oma aju hallolluse-närvirakud ärakärbutanud koomikut:

Tsiteerin::
Mul pole endal mingit teooriat. Aga on alust arvata, et Eesti Vabariigi mahasahkerdamine algas kohe peale tema sündi. 1939. aasta oli vaid selle loogiline jätk, mis oli alanud paarkümmend aastat varem. Ei tasu unustada, et olime esimesed tunnustama bandiitlikku valitsust Venemaal (Tartu rahu) ja sedagi, et meie kapitalide algus on olnud Venemaa rikkuste sahkerdamises läände ajal, mil röövlivalitsusel puudusid mis tahes muud sidemed välisilmaga. William Tomingas* on esimesi (siis Mati Talvik jne), kes selle nii selgelt välja ütles, et kordamist pole vajagi!


Kuradi kahju, et alkohol mõjub paljudele nii laastavalt ning erudiidi Hardi Tiiduse fenomeni (kus alkohol vaid teravdab huumorisoont) esineb harva.
Tomingas oli vähemalt kaasaegne ja seega saab teda võtta kui ajaloolist isikut koos tema nähtuga, interpretatsioonide ja isiklikest sümpaatiatest tulenevate moonutustega. Kusjuures pole ta ennast kunagi ajaloolaseks tituleerinud nagu mõni Tõnissonide tellimustöö tegija!
P.S. Võib- olla alkoholi mittepruukimine mõjub nii halvasti - oled võimeline ka kirjutama!? Hardi oma maailma hümnide ja Rooma ajalooga oli muidugi ka jokkis peaga töötav harmoonium! Selline meie elu oli - H.T., Reklaamiklubi jms. mimikri.
Arnold
Liige
Postitusi: 5110
Liitunud: 23 Jaan, 2005 16:26
Kontakt:

Postitus Postitas Arnold »

:lol: Tomingas on siiski loetav! Madisson ... nojah, milleks...
Kasutaja avatar
tuviolitihane
Uudistaja
Postitusi: 29
Liitunud: 18 Aug, 2011 20:09
Kontakt:

Re: Viktor Kingisepa hukkamine.

Postitus Postitas tuviolitihane »

Aga kas on üldse mõningaid adekvaatseid kaasaegsete mälestusi sellest, kuidas teiste parteide tegelased suhtusid Kingissepa hukkamisse. See oleks huvitav. Tollal polnud ju tegemist ometi riigireeturiga Simmi või Dresseni mõttes, vaid alternatiivse võimukorraldusidee kandjana siinses piirkonnas Vene kodusõja varemetel. Poleks ju Eesti "kodanlikku" vabariiklust ilma oktoobripöördeta ilmselt välja kuulutatudki. Ajapikku võtsid mitte-bolševistlikud jõud Eesti aladel lihtsalt vägivallamonopoli (mis vahepeal oli ka Saksamaa käes, siin-seal enamlastel) üle ning viisid läbi eduka iseseisvussõja, millel oli napp, kuid siiski suures osas õiguspärane rahva mandaat.

Vahel on üpris üllatav, kui iseenesestmõistetavalt Eesti riiklust käsitletakse, samal ajal kui 1917-18 oli ju alternatiive palju, üks radikaalsem kui teine. Kui tõsiselt romantilist iseseisvusdeklaratsiooni 1918 poliitikute poolt ikka võeti?! Kingssepp naeruvääristas seda kohati üpris valusalt. Pole ju kahtlust, et iseseisvusidee kinnistus nii rahva kui poliitikute peades alles Vabadussõja jooksul. Kui oli juba kindel, et veebruarirevolutsiooni lootused demokraatliku Vene vabariigi suhtes on läbikukkunud ning innustuti oma edust. See lõi positiivse vaimse baasi edasisele absoluutsele iseolemisele (kuidas Kaplinski ütleski, et eestlaselt võtad teadmise tema riigist vaid koos peaga; huvitav, millal selline suhtumine algas?).

Samas. Isegi akadeemilised ajaloolased jõuavad vahel "üllatavate" avastusteni, et mingid autoriteetsed Eesti poliitika ja kultuuritegelased olid esmajärjekorras sotsialistid kui "iseseisvuslased" (vt näit http://arvamus.postimees.ee/279186/mark ... nistidest/). Absoluutset ja igavest iseseisvust ei toetanud ju 1917 (ja 1918) veel praktiliselt keegi. Nii nagu ei välistanud seda tegelikult ka Kingissepp. Selline mõtteviis ei pruukinud ju sugugi tähendada sümpaatiaid radikaliseeruva stalinismi suhtes, nagu Tamming sealsamas üldistada püüab. Need "järjepidevused" 1917. ja 1939. aasta vahel on palju keerulisemad kui seda artiklis kujutatakse.

Seda tähendusrikkam on, kuidas Kingissepp kaldus säärasesse peaaegu misantroopsesse künismi. Võidelnud veendunud revolutsionäärina "rahva" eest, ei toetanud teda pärast Vabadussõda rahva seas enam eriti keegi. OSalt süüdistas Kingissepp selles ilmselt kommunistide äratapmist vaenlasparteide (ehk Eesti vabariigi) poolt, kuid ilmselt sai mees aru, et Eesti bolševike probleem polnud ainult selles. Huvitav, kuidas suhtus Kingissepp Eesti kodanlaste ja Vene bolševike separaatrahusse? Minu meelest Kiisa "100 aasta pärast mais", millele siin vahepeal ka viidati, osutab sellele tülpimusele ja klounimängimisele (tantsiv Krjukov, kleidis ja meigitult) päris tabavalt. See film nõuab veel analüüsi, nagu ka Kingissepa isik. Igatahes on päris usutav Reigo hüpotees, et Kingissepa kinnivõtmine oli sisuliselt enesetapp. Vähemalt sai teha end märtriks.
Reigo
Liige
Postitusi: 2228
Liitunud: 01 Dets, 2005 22:09
Kontakt:

Re: Viktor Kingisepa hukkamine.

Postitus Postitas Reigo »

Tollal polnud ju tegemist ometi riigireeturiga Simmi või Dresseni mõttes, vaid alternatiivse võimukorraldusidee kandjana siinses piirkonnas Vene kodusõja varemetel.
Ta oli vast nii seda kui teist. Kui riigireetmise all mõelda spionaaži, siis oli ta ikka vähemalt ühe jalaga ka selles ämbris. Aastatel 1920-1921 oli EKP Keskkomitee koosseisus Eestis üks isik, kes vastutas nõukogude sõjaväeluure heaks tehtava töö eest. See isik oli tõenäoliselt Otto Rästas (kindel pole). Seega oli Kingissepp sõna otseses mõttes seotud luuretööga ning talle 1922. aastal välikohtus esitatud spionaaži organiseerimise süüdistus (mida ENSV propaganda igati naeruvääristada püüdis) polnudki tegelikult vale.

Eelnev oli küll tagantjäreletarkus, kuid ka aasta 1922 seisuga pidi Kingissepp kõrvaltvaatajatele (mittekommunistidele ja mittesotsialistidele) seostuma ilmselt riigireetmisega (N.Vene luure kasuks töötamisega), sest aastatel 1920-1922 paljastati suures koguses kommuniste kui idanaabri spioonid. Küllap tõmmati kõrvaltvaatajate silmis otsene seos: EKP=spionaaž.

Kui kommunistid proovisid Riigikogus Kingissepa hukkamise kohta valitsusele ametlikku järelepärimist esitada, siis said nad toetust ainult sotsialistidelt. Arupärimine sai 22 poolthäält (vaja oli 25) ning lükati tagasi.
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3810
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Re: Viktor Kingisepa hukkamine.

Postitus Postitas Jaanus2 »

Mulle siiski tundub, et Kingissepp hästi alternatiivi mõõtu välja ei anna, et võitles ka iseseisva Eesti eest, ainult erineva Eesti eest. Kommunistid ei pidanud lugu iseseisvatest rahvusriikidest, oleks ikka olnud üks suur töörahva pere Venemaa proletariaadi juhtimisel ehk ikka midagi sellist, nagu hilisem NSVL. Mida kommunistid demokraatia all ette kujutasid, see oli ka selleks ajaks juba selge ja näidetega kinnitatud. Ainult see on õige, et demokraatliku Venemaa tingimustes, kui selline oleks realiseerunud, oleksid eestlased olnud ülirahul autonoomiaga sellise Venemaa koosseisus. Oleks säilinud senine suur turg toodetele ja Eesti siseasjadesse ei oleks sekkutud, koloniseerimisest rääkimata. Vormiliselt selline autonoomia ka saadi, aga siis oli vaja enamlastel Kerenski kukutada ja edasist teame.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist