www.militaar.net

Siia võiks panna kaks esimest salmi oma sõjaväe laulust.

tri tankista tri vesjolüh huia i bizdets mashina bojevoi

"Meil merevood on vabad ja võimsalt mühavad..." oli kompaniilaul ja "On küünlavalgus hell ja soe, süda marsitaktis lööb..." oli rühmalaul

Net dlja nas prigrad
net puti nazad
potomu, shto tõ solda-aaaaa-at!

"Rasprjagaite hloptsõ koni,
da ljagaite spotšivatj...."[/list]

MÄLETAN SELLEST VAID REFRÄÄNI

"....... tovarištši, vse po mestam,
posledni boi nastupajet.
Vragu ne zdajotsa naš gordõi morjak,
poštšadi on ne želajet."

Võib ju irooniliselt muiata ja rääkida, et enamikes lauludes on võltspaatos ja need on, n.ö., näpust väljaimetud, kuid - mõned laulud on ikka tõepoolest ka head.

Ja veel. Kui tookord neid laule kõrvalt kuulatud sai, siis kõlasid need ikka päris võimsalt küll. Sama sai öelda ka EKV algusaegade laulude kohta (näiteks PV-s, Remnikul).
Kuid milles asi? Kui praegu kuulata seda hädist ininat, millest ma päevast-päeva pean väeosas osa saama, siis küll ei ole võimeline uskuma, et eestlased laulurahvas on. Krt, krt, krt!!!!! Muud ei oska öelda. Totaalne porno. Arvan, et parem võiksid vait olla, selle asemel, et mingit "nõrgukese" (anektoote "nõrgukestest" teate?) ininat kuuldavale tuua.

Õppes eestlasi palju koos laulsime
T.ra per.e ja pussnuga silma seni kui keegi ohvtseridele ära tõlkis mida laulu sõnad tähendavad ja kui siis järjrkordselt seda lauma hakkasima käratas ohve "Otstavit tjura pjerse...""

Meil oli üks popimaid rivilaule laul "Peegel"(tollel ajal esitas teda vist Estin),kus sõna "peegel" oli asendatud sõnaga "veebel".Hiljem see lugu keelustati .

Tuhmund sina veebel üksi nurka jäätud,
Tema ilu ja sära kõik said maha maetud,
Teda keegi ei kuule,
Teda keegi ei näe,
Mida on tal veel loota,
Mis teed ta saatus läeb?

Veebel näeb, peegel kuuleb, veebel mõistab kõiki hääli,
Veebel tahab, peegel suudab, veebel oskab inimekeeli,
Veebel näitab mis vale, mis õige, mida oskab keegi,
Veebel tunneb hästi kõiki neid, kellele ta ei meeldi!

Nii ta nurgas sisab, tehtud on ta töö,
Tema kaaslasteks on vaid hele päev ja pime öö,
Ta nurgas seistes oli tihti hirmul,
Et tast kunagi jääda võivad ainult killud...

Peegel näeb, peegel kuuleb, peegel mõistab kõiki hääli,
Peegel tahab, peegel suudab, peegel oskab inimekeeli,
Peegel näitab mis vale, mis õige, mida oskab keegi,
Peegel tunneb hästi kõiki neid, kellele ta ei meeldi!

Utshebkas sai lauldud nõuka-aja kiuste hoopis üht väidetavalt valgekaartlaste armee lugu. Leedu seeru oli õpetajaks.
Tekstis võib esineda õigekirja vigu. Kirjutan nii nagu kuulmise järgi õpetati, mõne sõna tähendusest ei saa siiani aru
Vahet pole, hää lugu oll' ja meil oli hää kõriga eeslaulja kah, kes salmi ette andis ja siis terve patarei "ööbikuga" järgi tuli.

Роще моей
пел соловей
не давал покоя
тёшье моей

Соловей, соловей
птасечка
гонореечька жалобно
поёт
Раз поёт, два поёт
три поёт
гонореечька жалобно
поёт

Utsebkas sügisel 1986 Dobele-2hes selline:
Den polutski,
kak on bõl ot nas daljok.....jne.

Polutski asemel oli küll päriselt ,,pobedõ,,. Väeosas ,Kaliningradis olnud laulu enam ei mäleta.

Над полями необъятными,
Над полями перекатными,
Над разрывами гранатными
Песни-ласточки летят.
Пахнут рощи горьким порохом,
Шепчут травы тихим шорохом
И о том, что сердцу дорого,
Русским людям говорят.

Россия, любимая земля!
Родные березки и поля!
Как дорога ты для солдата,
Родная, русская земля!

Öö pime ja paat lõikab vahutavat merd,
silmapiirilt kaob Eestimaa rand,
jälle kodumaa pinnal voolab vaenlaste verd,
keda peksmas on eestlaste väed.

Anna andeks kallis Eesti, et sust lahkuma pean,
kui kodurand sind iial ei näe,
õitseb sirel, tulen tagasi sa seda kindlalt näed.
annan sulle oma relvastatud käe.

Endal oli "Öö pime" üks paljudest rivilauludest, mitmeid ei mäleta enam.
Vähemalt sel ajal kui mina EKVs teenisin, olid vaieldamatud hitid "Lily Marleen ja "Hulkuri laul" (või oli see "Hulkuri valss"; igatahes sõna hulkur oli asendatud sõduriga.) Neid kasutas iga teine kompanii, poplaarne oli ka "Eerika".

Sõber sattus just rääkima, et neil kümmekond aastat tagasi Kalevi patis olid rivilauludeks "Kord võitles Lõuna-Venemaal," "Metsavendade laul"(ai-tsihh, ai tsahh, ai tsahh ai velled) ja teised vähe radikaalsemad asjad. Meenutas, et päris naljakas oli kuulda kuidas umbkeelsed Narva venelased neid laulda möirgasid. Mingi hetk vist keelati need ära.

Erik kirjutas: KÜJP s oli väidetavalt "Eesti leegioni" hümn.
"Hommikul kui tõuseb päikene...." jne-jne

Siin on mõeldud vist lugu "Enne veel kui kustub eha". See aga on vähemalt Vabadussõja aegadest pärit.

LeBon kirjutas:Sõber sattus just rääkima, et neil kümmekond aastat tagasi Kalevi patis olid rivilauludeks "Kord võitles Lõuna-Venemaal," "Metsavendade laul"(ai-tsihh, ai tsahh, ai tsahh ai velled) ja teised vähe radikaalsemad asjad. Meenutas, et päris naljakas oli kuulda kuidas umbkeelsed Narva venelased neid laulda möirgasid. Mingi hetk vist keelati need ära.

Kalevi patis 2000/2001 üritasime algul "Lahkumismarssi" (On küünlavalgus hell ja soe...), aga see osutus meie rühmale liiga keeruliseks (minu arvates hakkas juba välja tulema küll ja oleks pidanud lihtsalt rohkem harjutama, seda enam, et mõni aeg hiljem laulis sama laulu mingi teine rühm).
Siis ei suudetud tükk aega midagi välja mõelda ja seetõttu pidime laulma "Põdra maja" kuni uue rivilaulu leidmiseni (mäletan, et mingi aeg pidid kõik, kes koridoris ringi liikusid seda laulma - nii juhtuski, et igaüks, kes näiteks pesema või puhkeruumi liikus, lõi uksest väljudes laulu lahti ja koridor kõlas mitmehäälsest- ning toonilisest põdralaulust).
Siis tuli üks kurvameelne laul, mille tõttu teised rühmad meie üle nalja heitsid ("Tulge tagasi, Eestimaa pojad").
Kõige kauem oli rühmalaluks tegelikult rühmalaulu jaoks üsna nõme lugu (sobiks rohkem süldikatel jauramiseks), mis algas:
Palju aastaid mööda läinud sellest aast
kui veel tiblasid ei olnud meie maal
oli võid ja oli pekki
oli naistel siidisukki
jne...

Muidugi oli naljakas kuulata, kui venelased lärmasid "Kui vjell tjiblasid jei olnud mjeie maal...".

Mingil teisel rühmal oli rühmalauluks "Metsavendade laul".