www.militaar.net

Vaatasin saatejuppi, kus "Vanilla Ninja" käis Iraagis, ning Katrin Siska kilkas, et sai "tangiga" sõita. Kui ma selle jutuks võtsin, tehti mulle märkus, et terve militaar.net kubiseb inimestest, kes samuti tangidest räägivad. Panin siis siin foorumis sõna "tangid" otsingusse - & saingi 29 vastet.

Kui te mind ei usu, siis vaadake sõnastikest järgi, aga sõjamasinad & (laeva)mahutid käänduvad tank-tanki-tanki (mitmuses siis tankid-tankide-tanke); samas kui tööriistad on tangid (nt näpitstangid).

Ja veel - ma ei tahaks enam kuulda, kuidas instruktorid ütlevad: "See on lukukoja kaan."

Kaitseväelasi peetakse niikuinii jõmmideks, kes endale suvalisele jopele õmmeldud embleemiga RESPECTi käivad norimas. Püüdkem vähemalt siis ilusa eesti keelega teistele eeskujuks olla.

Sõna tangid on siin foorumis tõesti raske tehnika osas jututeemaks olnud aga keegi siis alati parandanud.

Puust ette ja punaseks

Tangid


Tank

Küsimus suurele ringile.

Mitut tanki te koos tütrikutega nägite?

Mitu jv lahingumasinat?


PS. Tänases Kroonika reisieris on sellest käigust ka lugu, kus neiud hoidsid käes selliseid superrelvi nagu sõduripüss.

Kas see on sama, mis hülgepüss?

Midagi sarnast vist jah, üks siis mõeldud sõdurite küttimiseks, teine hüljeste küttimiseks.

Aga muidu on olemas Eesti looduses üks kole loom, kelle nimi on piinel. Nii paljud vähese kirjaoskusega eestlased on tundnud tema kust. Sagedamini just siis, kui sattutakse halba valgusse. Kirjaoskajad tunnevad siis piinlikkust, kirjaoskamatud piinlikust. Vahet pole, mõlemad tunded on vastikud.

Kui me nüüd arutaks äriprojekti VN muusikalist taset ja et kui palju nad Boney M'ist kehvemad/paremad on, siis OK! Aga tangid alla kolmekümne korra kümnete tuhandete postituste reas - ülereageerimine.
Selle kaase/kaanega olen eluaeg maadelnud - ju vist on põhjuseks ka kirjakeelest tugevalt erineval murdealal lapsepõlve veetmine. Ei teagi, kas panen kaane peale või kaase ja kas peal on kaas vai kaan. "Tee" tähistab kah füüsikaliselt vägagi erinevaid asju.

Pagan teab jah, ma olen kah eluaeg kaanega, mitte kaasega katnud.
Küüntega sama lugu.

Samas ei maksa unustada, et düsgraafia on samasugune puue nagu iga teinegi. Mul näiteks on üks selline tuttav - puhas eestlane, ülikool ka läbi käidud, aga õigekiri pole tema tugevaim külg. Nii et ei maksa alati päris tähti ka närima hakata. Minu meelest kui jutul ikka muidu mõte sees ja aru saab, siis pole nii väga lugu kui keegi "tangilahingust" kirjutab. Ega see siin mingi filoloogide foorum ei ole ja kui väga tahta, siis pea iga postituse juures mõne vea ikka leiab.

Noh, düsgraafia on ikka väga erandlik nähtus. See, millega meie igal pool kokku puutume, on tavaline harimatus. Hoopis teine asi on, kuidas sellesse suhtuda. Kui inimene muidu tubli on ja tema amet ei nõua keele laitmatut valdamist kirjas, siis lasku käia. Kui aga tegu ajakirjaniku, poliitiku, ametniku või muu taolise tegelasega, kes keelega leiba teenib, siis on nõuded muidugi hoopis teised

"Gestapo tõmbas tangiga küüni välja",tõlkige kuidas tahate

Pagan teab jah, ma olen kah eluaeg kaanega, mitte kaasega katnud.
Küüntega sama lugu.

Natuke eesti keele grammatikat: kaas, kaane, kaant
Vereimeja elukas kaan käändub kaan, kaani, kaani.

Küüs ja küün, kaas ja kaan kasutamisel tuleb lihtsalt jälgida, et üks ei hakkaks teist tähendama. Ongi kogu lihtne reegel

Mul õnnestus olla ühe väga hea emakeele õpetaja õpilane. Ta ei vaevanud meid kunagi mingite keeruliste stampreeglitega (mis nagunii meelde ei jää), vaid seletas asjad lahti ja õpetas sellega kuidas kõnes või kirjas sõnu käänates olla mõttega asja juures, et nad oma tähendust ei muudaks.

Ainuke õps kah, kellele olen alati kooli kokkutulekutel austust ja tänu jaganud. Maimu Kindma Valgjärve koolist.

unihiir kirjutas: Kui te mind ei usu, siis vaadake sõnastikest järgi, aga sõjamasinad & (laeva)mahutid käänduvad tank-tanki-tanki (mitmuses siis tankid-tankide-tanke); samas kui tööriistad on tangid (nt näpitstangid).
.

Ei maksa unustada, et näiteks EW ajakirjanduses kirjutati samuti vahest tanki asemel tangi (näit. Tehnikamaailmas). Samauti kirjutati Taani asemel vahest Daani jne. Pole siin eesti keeles kõik nii must-valge midagi. Kuigi jah, mängureeglid on meie asemel keegi juba paika pannud, siin miskit muuta ei saa

Sõdur. 1939.


Kas tangid pole mitte veneaegne leiutis? Eesti ajal olid näpitsad ja pihid vast, kas tangi kui sellist nimetust oligi?

Võrreldes selle ajaga on õigekirjareeglid muutunud. Sellise näite toomine ei ole õnnestunud.