Aktiivne sõjavideote inglise keelde tõlkija Dmitri lõpetas Eestis venekeelse gümnaasiumi ja kirjutab nüüd vastuseksKremli propagandale, kuidas on võimalik vägagi edukalt Eestis tiksuda ja töötada ilma riigikeelt oskamata. Ainult valgekraetööd on raskem saada, muidu OK. Aga tasapisi käib see eesti keelele üleminek ikka. Hetkel on ju ametlikult 60% õppest eesti keeles, tegelikkuses vaid 20-30% paljudes gümnaasiumites, ja see tekitabki segregatsiooni, noored eestivenelased ei saa kõrgkoolidesse sisse ja kibestuvad, et küllap just vene tausta pärast kiusatakse..
Igapäevane elu ja olukord töökohal oleksid kõige ilmsemad aspektid, mida uurida, kui püüda leida "venekeelsete vähemuste allasurumist" Eestis. Tõsi on see, et Eestis saab hõlpsasti hakkama ainult vene keele oskusega.
Kahtlemata tunneks ennast palju paremini, kui oskaks eesti keelt suurepäraselt, see avaks palju töö- ja suhtlemisvõimalusi. See on eriti oluline valgekraede ametikohtadel, juhtimis- ja juhtivatel ametikohtadel ning ilmselt kõikidel töökohtadel, kus on valdavalt eestlastest töötajad.
Ometi on Eestis (ja konkreetselt pealinnas Tallinnas) venekeelsete inimeste hulgas palju neid, kes on siin sündinud ja elanud kogu oma elu ja ei oska ikka veel sõnagi eesti keeles öelda. Miks see üldse nii on, on teine küsimus, kuid see annab aimu, kas kohaliku keele oskuse puudumine võib luua olulisi takistusi teie elule Eestis. Sellises riigis nagu Ühendkuningriik elades on teil ilma inglise keele oskuseta väga raske. Kuid Eestis ei ole see lihtsalt elu muutev probleem.
Kindlasti tähendab see, et eesti keelt mitteoskavad inimesed on mõnevõrra piiratud juurdepääsuga erinevatesse sotsiaalsfääridesse, kuid paljude jaoks ei tundu see olevat probleem. Paljud ütlevad, et neil ei ole vaja ja tegelikult ei tahagi eesti keelt õppida, erinevatel põhjustel.
Eestlased ja venelased, kui nad seda soovivad, ei saa üldse teineteist ületada, välja arvatud mõned lühikesed kokkupuuted. Seda juhtub sagedamini pealinna teatavates linnaosades, kus on märkimisväärne vene elanikkond, ja riigi idaosas, kus venekeelse elanikkonna osakaal ulatub 70-90%-ni.
Eesti on üsna väike, kõik toponüümid saab kiiresti meelde jätta, poodides ei sunni keegi teid kassapidajatega small talk'i pidama ja toodete nimed on kõigile, kes on vähemalt paar kuud riigis viibinud, kergesti arusaadavad. Igapäevaelus ei tule peaaegu midagi meelde, mis raskendaks teie elu (lühiajaliselt), kui te ei oska eesti keelt, välja arvatud juhul, kui soovite asuda tööle kõrgematasemelistele töökohtadele, näiteks kontori- ja valitsussektori ametikohtadele.
Eesti keelt õpetati meile ikka veel paljudes klassides koos inglise keelega ja sotsiaalteaduste tunnid olid täielikult orienteeritud Eesti valitsemissüsteemile. Kuid peale heade hinnete saamise päevikus ei olnud eesti keele oskusel igapäevaselt olulist tähtsust. See ei tähenda, et see ei olnud oluline - eesmärk oli ikkagi varustada meid piisava eesti keele oskusega, et olla täielikult ühiskonda integreeritud, mis, nagu mainisin, on oluline ka neile, kes tahavad võtta tööd intellektuaalses sektoris. Ometi olid kõik meie õpetajad pärit NSV Liidust, neil oli teatud... mõtteviis ja mõned neist olid isegi korralikud "vatnikud", nagu näiteks minu ajalooõpetaja.
Täpselt sama olukorda võis täheldada koolis, kus ma õppisin 10.-12. klassides. See oli mõnevõrra lihtsam eeslinna kool, kuid meie klass oli osa eesti keele süvaõppega seotud programmist, nii et paljud meist rääkisid seda kooli lõpetamise ajaks üsna hästi (mitte kõik küll, mõnel oli veel probleeme). Mina isiklikult sooritasin oma eesti keele lõpueksami väga hea tulemusega (kahjuks on mu eesti keel tänapäeval roostes, kuna mul ei ole pärast 12 aastat Ühendkuningriigis elamist sellega mingit kogemust).
Eestis on veel palju selliseid avalikke koole, kus on täies mahus venekeelne õpetajaskond ja õpilased. Nende arv on järk-järgult vähenemas, kuna valitsus tahab seda lõpetada, ja see on Eesti ühiskonnas vastuoluline teema, kus paljud venekeelsed on ägedalt vastu plaanidele vähendada täielikult venekeelsete avalike koolide arvu. Kuid ma oletan, et see on midagi, mida võib loomulikult oodata riigis, mille nimi on Eesti.
Ja lihtsat lahendust ei ole ka olemas. Minu arvates tekitaks ühelt poolt kõigi vene emakeelega õpilaste kolimine ainult eesti keelt kõnelevatesse koolidesse kohe olulisi pingeid. Teisest küljest - kahe õpilasgrupi segregatsiooni hoidmine toob kaasa sama segregatsiooni ka täiskasvanueas. Olen tihti kuulnud, et vene õpilased lähevad ainult eesti rahvakoolidesse, aga mitte vastupidi. See on ühesuunaline tee ja Eesti ei orienteeru rohkem venekeelsete poole. Nii et selles osas kaotavad venekeelsed õpilased võimaluse ühiskonda integreeruda.
Seetõttu toimib kõige paremini järkjärguline lähenemine. Lõppude lõpuks on Eesti taasiseseisvumisest möödas üle 30 aasta ja kuna tegemist on väga väikese riigiga, on mõistlik, et ta tahab säilitada kultuuri, vähendada pingeid integratsiooni kaudu ja anda kõigile kodanikele piisavalt hea emakeeleoskus, et nad saaksid ühiskonnas täielikult osaleda.
Mul on raske seda objektiivselt hinnata. Ühest küljest ei meeldiks mulle õppida ainult eesti keeles. Teisest küljest ei saa segregatsioon igavesti jätkuda. Arvan, et kui lapsi õpetatakse eesti keeles juba väga noorelt, ka lasteaias, oleks neil palju lihtsam võrreldes vanemate õpilastega, kes on sunnitud pärast aastaid venekeelset õppimist üle minema ainult eesti keele õpetamisele.
Ometi ei ole mingit tõelist russofoobiat või õiguste rikkumist, millest võiks rääkida. Kui üldse, siis on valitsuse lähenemine olnud üsna stabiilne. Nagu öeldud, võib ikka minna vene kooli, kui tahab, või õppida vene keelt kodus. Nii nagu Suurbritannias, õpilased võivad tulla üle kogu maailma, kuid õpetamine toimub ikkagi inglise keeles, sõltumata sinu taustast. Eestis ei tohiks see ilmselt palju teisiti olla.
Kuid puhtalt keele seisukohalt ei tohiks teil isegi praeguste ühiskonnas esinevate probleemide tõttu olla mingeid probleeme elada Eestis venekeelsena, kui te seda soovite, välja arvatud Venemaale elama asumine. Keegi ei takista teid eesti keelt õppimast. Mõne minu sõbra vanemad on elanud Eestis 50 aastat, ei räägi keelt ja paljud nende poolt väljendatud kaebused tulenevad nende enda mõtteviisist ja soovimatusest muutuda. Nii et vene propaganda väited on ülepaisutatud.
https://wartranslated.com/how-is-it-bei ... n-estonia/