Poola vallutamine
Postitatud: 23 Jaan, 2008 22:57
Sakslane ja venelane vallutasid 39 a.Poola kahasse.Koos peeti ka võiduparaad.Aga mind huvitaks millal toimus esimene lahing venkude ja saksa vägede vahel.Kas Poola territooriumil? 
www.militaar.net
Militaarteemad minevikust kaasaega
https://www.militaar.net/phpBB2/
Poola vallutamine
1. leht 1-st
Postitatud: 24 Jaan, 2008 22:57
Kas mitte 1941. a. 22. juunil ei tekkinud neil mingi tüli? Tolleaegne nõuka-saksa piir kulges aga ärajagatud endise Poola territooriumil.
Postitatud: 25 Jaan, 2008 23:53
unustasid tähelepanna et küsimus esitati alajaotuses "II maailmasõda"corvus kirjutas: Järgmine kord täpsusta oma küsimust...
Saksa ja Nõukogude Liidu väed Ida-Poolas, 1939
Postitatud: 26 Jaan, 2008 20:55
Lgp. ooblää;
Tuhande üheksasaja kolmekümne üheksanda aasta seitsmateistkümnenda septembri varahommikul informeeris Nõukogude Liit Poola vabariigi suursaadikut Moskvas, et Nõukogude Liidu väed marsivad juba üle vana poola-nõukogude piiri. Poola valitsusele öeldi, et NSVL peab valgevene ja ukraina rahvast Ida-Poolas “kaitsma”. Kuna Poola polnud enam suuteline eelmainitud rahvaid kaitsma - Poola riiki kui sellist enam ei eksisteerinud – siis pidi NL kiiremas korras valgevenelasi ja ukrainlasi endises Poola Vabariigis päästma. Nõukogude väed tungisid Poolasse kahel rindel (“valgevene” rinne ja “ukraina” rinne)
Esimesed lahingud venelaste ja sakslaste vahel toimusid Lvow'i linna ligidal, 20-22 septembril, 1939 aastal. Sakslased tahtsid Lvow'i linna vallutada, aga venelased jõudsid sinna enne. Lvow'i linna lähistel toimus mitmed kokkupõrkeid ja tulevahetusi.
Kohe peale Nõukogude Liidu sissemarssimist Ida-Poolasse 1939 aasta 17. septembri varahommikul , tekkisid sakslastel kohe kolm suurt probleemi oma uue liitlasega:
A.) Tavalistel saksa Landser'itel, kes sõdisid Ida-Poolas, polnud aimugi et Nõukogude Liidu väed olid alates 17. septembrist 1939 vaenulikud poola vägede vastu. Saksa sõjaväe juhid olid väga aeglased seda vajaliku informatsiooni kõikidele oma sõjaväeüksustele Ida-Poolas edastama.
B.) Hitler andis 17. septembril. 1939 a. käsu et kõik saksa väed, kes leidsid ennast Ida-Poolas (s.t. endise Poola vabariigi Nõukogude Liidu osas), pidid ennast jalamaid poola vägedest eraldama ja tagasi saksa tsooni marssima. Haavatud sakslased pidid ajutiselt Ida-Poolasse jääma; need sõdurid evakueeriti tagasi saksa tsooni hiljem. Aga see Führerbefehl ei jõudnud õigeaegselt kõikide saksa gruppideni Ida-Poolas. Et minimeerida operatiivseid ja taktilised probleeme uute liitlastega, käskis Hitler oma vägedel hoida distantsi vähemalt 9.6 miili/15 km nõukogude liidu vägedega; aga operatiivne reaalsus ei olnud alati sama kui paberi käsk (ka Führer'i oma).
C.) Nõukogude Liidu ja Poola vägede oliiv-pruunid mundrid olid üsna sarnased, eriti kaugemalt vaadetes. Kui saksa Landser'id nägid oliiv-pruune sõdureid, arvasid nad tihti et nende vastas peavad siis poola väed olema - "Feuer Frei!" Alles mõni päev hiljem said Landser'id aru et Nõukogude Liidu väed olid Ida-Poolas ka operatiivselt aktiivsed - ja et sakslased, koos oma uute (punaste) sõpradega, sõdisid koos poola väede vastu.
Mitmetes nendes mini-lahingutes Ida-Poolas olid saksastel ja NL vägedel kaotused. Näiteks, 23. septembril, 1939, sattusid üksused saksa 10. Panzerdivision'ist ja üksused ühest Nõukogude Liidu ratsaväepolgust mini-lahingusse. Kaks nõukogude liidu ratsaväelast said surma, 23 said lahingus haavata. Saksa ja Nõukogude väed sõdisid oma vahel ka 30. septembril 1939 a., kui saksa 10. ja 14. armee tõmbasid oma vägesid tagasi San jõe ja Vistula jõe idakaldalt.
Saksa sõjaväede juhtidel olid mitmeid sideprobleeme oma uue liitlasega Ida-Poola kampaania ajal. Mitmetes lahingutes Ida-Poolas palusid sakslased abi Nõukogude Liidu vägedelt koostööks poola vägede vastu - aga peaaegu alati, Nõukogude Liidu väejuhid kõhklesid sakslastele abi anda. Kui siis Nõukogude Liidu sõjaväe juhid olid lõpuks valmis sakslastele poola vägede vastu abi andma, polnud sakslastel seda abi enam vaja.
Suured tänusõnad foorumi kollegile Lemetile selle postituse valmistamise abi eest.
Loodan et see aitab vähe;
Terv.;
Arvo L. V.
Allikad:
Major (Infantry) Robert M. Kennedy - The German Campaign in Poland (1939); U.S. Department of the Army Publications; Washington, D.C.; USA; 1956; no ISBN; Pamphlet 20-255 (German Report Series), April 1956.
Steven Zaloga/Victor Madej - The Polish Campaign 1939; Hippocrene Books; New York; NY; USA; 1985; ISBN 0-88254-994-4.
Janusz Magnuski/Maksym Kolomijec - Cerwony Blitzkrieg Wrzesien 1939 (Sowieckie Wojska Pancerne w Polsce); Pelta Press; Warszawa; Polskie; 1994; ISBN 83-85314-03-2.
Henryk Batowski - 17 September 1939: Before and after; East European Quarterly Publications; 1993; ISSN 0012-8449; Volume XXVII, Winter 1993, Nr. 4.
Stanislaw Komornicki - Wojsko Polskie 1939-1945 (Barwa i Bron); Wydawnictwo Interpress; Warsawa; Polskie; 1990; ISBN 83-223-2550-9.
Tuhande üheksasaja kolmekümne üheksanda aasta seitsmateistkümnenda septembri varahommikul informeeris Nõukogude Liit Poola vabariigi suursaadikut Moskvas, et Nõukogude Liidu väed marsivad juba üle vana poola-nõukogude piiri. Poola valitsusele öeldi, et NSVL peab valgevene ja ukraina rahvast Ida-Poolas “kaitsma”. Kuna Poola polnud enam suuteline eelmainitud rahvaid kaitsma - Poola riiki kui sellist enam ei eksisteerinud – siis pidi NL kiiremas korras valgevenelasi ja ukrainlasi endises Poola Vabariigis päästma. Nõukogude väed tungisid Poolasse kahel rindel (“valgevene” rinne ja “ukraina” rinne)
Esimesed lahingud venelaste ja sakslaste vahel toimusid Lvow'i linna ligidal, 20-22 septembril, 1939 aastal. Sakslased tahtsid Lvow'i linna vallutada, aga venelased jõudsid sinna enne. Lvow'i linna lähistel toimus mitmed kokkupõrkeid ja tulevahetusi.
Kohe peale Nõukogude Liidu sissemarssimist Ida-Poolasse 1939 aasta 17. septembri varahommikul , tekkisid sakslastel kohe kolm suurt probleemi oma uue liitlasega:
A.) Tavalistel saksa Landser'itel, kes sõdisid Ida-Poolas, polnud aimugi et Nõukogude Liidu väed olid alates 17. septembrist 1939 vaenulikud poola vägede vastu. Saksa sõjaväe juhid olid väga aeglased seda vajaliku informatsiooni kõikidele oma sõjaväeüksustele Ida-Poolas edastama.
B.) Hitler andis 17. septembril. 1939 a. käsu et kõik saksa väed, kes leidsid ennast Ida-Poolas (s.t. endise Poola vabariigi Nõukogude Liidu osas), pidid ennast jalamaid poola vägedest eraldama ja tagasi saksa tsooni marssima. Haavatud sakslased pidid ajutiselt Ida-Poolasse jääma; need sõdurid evakueeriti tagasi saksa tsooni hiljem. Aga see Führerbefehl ei jõudnud õigeaegselt kõikide saksa gruppideni Ida-Poolas. Et minimeerida operatiivseid ja taktilised probleeme uute liitlastega, käskis Hitler oma vägedel hoida distantsi vähemalt 9.6 miili/15 km nõukogude liidu vägedega; aga operatiivne reaalsus ei olnud alati sama kui paberi käsk (ka Führer'i oma).
C.) Nõukogude Liidu ja Poola vägede oliiv-pruunid mundrid olid üsna sarnased, eriti kaugemalt vaadetes. Kui saksa Landser'id nägid oliiv-pruune sõdureid, arvasid nad tihti et nende vastas peavad siis poola väed olema - "Feuer Frei!" Alles mõni päev hiljem said Landser'id aru et Nõukogude Liidu väed olid Ida-Poolas ka operatiivselt aktiivsed - ja et sakslased, koos oma uute (punaste) sõpradega, sõdisid koos poola väede vastu.
Mitmetes nendes mini-lahingutes Ida-Poolas olid saksastel ja NL vägedel kaotused. Näiteks, 23. septembril, 1939, sattusid üksused saksa 10. Panzerdivision'ist ja üksused ühest Nõukogude Liidu ratsaväepolgust mini-lahingusse. Kaks nõukogude liidu ratsaväelast said surma, 23 said lahingus haavata. Saksa ja Nõukogude väed sõdisid oma vahel ka 30. septembril 1939 a., kui saksa 10. ja 14. armee tõmbasid oma vägesid tagasi San jõe ja Vistula jõe idakaldalt.
Saksa sõjaväede juhtidel olid mitmeid sideprobleeme oma uue liitlasega Ida-Poola kampaania ajal. Mitmetes lahingutes Ida-Poolas palusid sakslased abi Nõukogude Liidu vägedelt koostööks poola vägede vastu - aga peaaegu alati, Nõukogude Liidu väejuhid kõhklesid sakslastele abi anda. Kui siis Nõukogude Liidu sõjaväe juhid olid lõpuks valmis sakslastele poola vägede vastu abi andma, polnud sakslastel seda abi enam vaja.
Suured tänusõnad foorumi kollegile Lemetile selle postituse valmistamise abi eest.
Loodan et see aitab vähe;
Terv.;
Arvo L. V.
Allikad:
Major (Infantry) Robert M. Kennedy - The German Campaign in Poland (1939); U.S. Department of the Army Publications; Washington, D.C.; USA; 1956; no ISBN; Pamphlet 20-255 (German Report Series), April 1956.
Steven Zaloga/Victor Madej - The Polish Campaign 1939; Hippocrene Books; New York; NY; USA; 1985; ISBN 0-88254-994-4.
Janusz Magnuski/Maksym Kolomijec - Cerwony Blitzkrieg Wrzesien 1939 (Sowieckie Wojska Pancerne w Polsce); Pelta Press; Warszawa; Polskie; 1994; ISBN 83-85314-03-2.
Henryk Batowski - 17 September 1939: Before and after; East European Quarterly Publications; 1993; ISSN 0012-8449; Volume XXVII, Winter 1993, Nr. 4.
Stanislaw Komornicki - Wojsko Polskie 1939-1945 (Barwa i Bron); Wydawnictwo Interpress; Warsawa; Polskie; 1990; ISBN 83-223-2550-9.
Saksa, Poola ja Nõukogude Liidu sõjaväe mundrid, 1939
Postitatud: 29 Jaan, 2008 16:58
Lgp. ooblää;
Siin on üks värvitahvel tüüpilistest sõjaväe mundritest poola kampania ajast Teie kaalutuseks. Poola reamees (keskel) on 85'est jalaväe rügemendist, üks poola-leedu üksus.
Terv.;
Arvo L. V.
Saksa, Poola ja Nõukogude Liidu reamehed.
Siin on üks värvitahvel tüüpilistest sõjaväe mundritest poola kampania ajast Teie kaalutuseks. Poola reamees (keskel) on 85'est jalaväe rügemendist, üks poola-leedu üksus.
Terv.;
Arvo L. V.
Saksa, Poola ja Nõukogude Liidu reamehed.
Postitatud: 24 Veebr, 2008 18:11
tänud arvolv,Olen nüüd ise nats teadlikum ja ma arvan,et paljud teised ka,kes pakkusid välja 22. juunit 1941.Nagu õeldakse,ajalugu ja ajalugu alati ei kattu.
Postitatud: 17 Juun, 2008 11:23
Mind häirib pisut lp Arvolv joonisel toodud punaarmeelane, kelle peakatteks on "furažka", mis oli ohvitseride tavapeakate ja sõdurite paraadvormi müts. Kusagilt on ka mälusoppi jäänud, et sellist mütsi kandis igapäevaselt ainult NKVD sisevägede reakoosseis (mälu võib ka valetada)
Tavalise nõukogude sõduri igapäevane peakate sel ajal oli "pilotka". Pigem võiks aga antud tegelast kujutada samasuguses lahinguolukorras nagu sakslastki - kandmas kiivrit, konkreetselt SŠ-36 (Stalnoi Šlem obraztsa 1936. goda). Nagu järgneval veebilehel näha (kahjuks ei saa otse pildile linkida):
http://www.rkka.ru/uniform/files/arm30.htm
Noorem rühmakomandör suvises vahiteenistuse vormis, jalavägi - nii kõlab pealkiri eesti keeles. Kõrvalolev pilt on tehtud 1. mai paraadil Moskvas Punasel väljakul 1939.
"Pilotka":
http://www.rkka.ru/uniform/files/arm24.htm - Polkovnik (kolonel) suvises vormis.
"Budjonnovka'st" - Punaarmee talvemütsist (meil siin nimetatud "Täitorniks":)) ka üks näide:
http://www.rkka.ru/uniform/files/arm15.htm - Major talvises rännakuvormis
Tavalise nõukogude sõduri igapäevane peakate sel ajal oli "pilotka". Pigem võiks aga antud tegelast kujutada samasuguses lahinguolukorras nagu sakslastki - kandmas kiivrit, konkreetselt SŠ-36 (Stalnoi Šlem obraztsa 1936. goda). Nagu järgneval veebilehel näha (kahjuks ei saa otse pildile linkida):
http://www.rkka.ru/uniform/files/arm30.htm
Noorem rühmakomandör suvises vahiteenistuse vormis, jalavägi - nii kõlab pealkiri eesti keeles. Kõrvalolev pilt on tehtud 1. mai paraadil Moskvas Punasel väljakul 1939.
"Pilotka":
http://www.rkka.ru/uniform/files/arm24.htm - Polkovnik (kolonel) suvises vormis.
"Budjonnovka'st" - Punaarmee talvemütsist (meil siin nimetatud "Täitorniks":)) ka üks näide:
http://www.rkka.ru/uniform/files/arm15.htm - Major talvises rännakuvormis
Postitatud: 17 Juun, 2008 12:38
Ei mäleta enam, millal see va RKKA need majori ja polkovniku auastmed kasutusele võttiski? Kas mitte neljakümnendate esimeses otsas?
Postitatud: 17 Juun, 2008 12:49
Aeg on selle fakti täitsa peast pühkinud, millal too RKKA auastmete reform toimus. Mitte ainult major ja polkovnik, vaid ka jefreitor, seersant, vanem (staršina), leitnant, kindralid.Lemet kirjutas:Ei mäleta enam, millal see va RKKA need majori ja polkovniku auastmed kasutusele võttiski? Kas mitte neljakümnendate esimeses otsas?
Oli vist 1940?
Eiei. Esimene reform oli septembris 1935.
http://army.armor.kiev.ua/titul/rus_7.shtml
Siis ilmusid vanem, leitnandid, kapten, major, alampolkovnik ja polkovnik
ja siis tuli 1940. aasta märtsis uus reform
http://army.armor.kiev.ua/titul/voroshilv-zvan.shtml[/url]
Sellega ilmusid kindrali auastmed - kindralmajor, kindralleitnant ja kindral ja Nõukogude Liidu marssal.
Postitatud: 18 Juun, 2008 11:46
mingi reform toimus ka 1943, kui tulid pagunid ja komandöri, nooremkomandöri ja võitleja asemele tulid ohvitser, allohvitser ja reamees