www.militaar.net

Meleskis elav Ville Dreving ei kavatse oma haruldast leidu, 1911. aastal Inglismaal valmistatud kuulipildujat Vickers Laidoneri sõjamuuseumile anda, vaid pakub võimalust seda Viljandis eksponeerida.

“Mõtlesin, et kingin selle pärast restaureerimist mõnele muuseumile,” räägib ta. “Et kahe kuu pärast olnuks korrosiooni eemaldada lootusetult hilja, viisin relva pärast esmaseid konserveerimistöid Soome tuttava restauraatori juurde. Pensionärieas mees tegi taastustööd tasuta,” kirjutab Sakala.

Reklaam




Saamaks teada kuulipilduja väärtust, andis leidja sellest teada sõjaasjandusest huvituvate inimeste foorumis Militaar.net, kirjeldades relva käepidemele kinnitatud messingplaati kirjaga “E.K.L.S.A “Toonela””.

Foorumis anti teada, et tähed märgivad “Eesti Kaitse Liitu” ja “soomusautot”. Seejärel mõistis Dreving, et tegemist on ajaloolises mõttes tõelise aardega: Vabadussõja lahinguis osalenud soomusauto Toonela kuulipildujaga.

Drevingu hinnangul kasutati nimetatud sõjarelva juba Esimeses maailmasõjas. Vahepeal seisis see Eesti Vabariigi kaitseväe laos ja jõudis 1941. aastal Nõukogude armee käsutusse. Tõestuseks, et relv sõja lõpul sakslaste kätte jõudis, on fakt, et peidukohas seisis selle kõrval 1943. aasta tähistusega Saksa laskemoona kast.

Aastaid sõdurihaudu otsinud ja hooldanud Ville Dreving on palju relvi leidnud ning need mitmesse muuseumi andnud. Ta tunnistab, et pärast foorumist saadud infot mõtles ta ka kõnealuse harulduse ära anda.

“Paraku ilmus enne Postimehes artikkel, kus mind kurjategijaks ja ajaloomälestise rikkujaks tembeldati. Lisaks nõuti, et kuulipilduja tuleb kohe riigistada ja anda Eesti sõjamuuseumi ehk Laidoneri muuseumi. Pärast sellist käitumist see relv Tallinna ei lähe,” lausub ta.

Oma aaret näitab Dreving kõigile soovijatele Meleskis enda asutatud klaasimuuseumis, kuid ta tõdeb, et rariteetset eset võiks näha rohkem inimesi. “Eelistaksin, et see jääks maakonda. Kui Viljandi linn teeks kuulipildujale Laidoneri kuju juurde löögikindlast klaasist kuubi, oleksin valmis selle ilma leiutasuta sinna loovutama,” pakub ta