www.militaar.net

Paistab, et PM ajakirjanikel jälle teemanappus kummitamas, hr. Dreving ja tema kuuliprits taas avalikuse orbiiti tõstet...
http://www.postimees.ee/080208/esileht/ ... 310722.php

Allikas Sakala (ka Pm gruppi kuuluv)

http://www.sakala.ajaleht.ee/080208/esileht/5031602.php

Vt ka

http://www.sakala.ajaleht.ee/080208/esi ... 031603.php

Ja see pole veel kõik:

Suurematest leidudest on nimetada pardakahuritega lennuk ja Saksa tank Pantherit. Viimati mainitu ootavat seniajani soos väljatõmbamist.

Ma ei saa aru milleks vinguda nüüd mehe kallal. Kelle asi see on, et kus ta ta leidis. Ma ka ei tahaks seda riigile loovutada ja eksponeeriks teda just nimelt kodulähedal.

Osa teemakohast siin:

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 755#122755

fireman kirjutas:Ma ei saa aru milleks vinguda nüüd mehe kallal. Kelle asi see on, et kus ta ta leidis. Ma ka ei tahaks seda riigile loovutada ja eksponeeriks teda just nimelt kodulähedal.

Noh, seadused on täitmiseks kõigile.
Võin kõhklemata öelda, et mina oleks riigile andnud.
Pealegi - kes või mis on see müstiline riik, millele peab kogu aeg ära tegema? Minu arvates kisub sadomasoks...

Nii,et siis 1911.aastal toodetud isend, kui väide õige, siis on tegu ainukese säilinud 1911.a (ja tegelikult ka ainukse säilinud 1911-1915.a toodetud) Vickersiga. 1911.aastal toodeti ainult 26. relva, peamiselt katsetusteks (eelseeria). Relvade seerianumbrid olid L1-L26.Selline relv oleks tõsine rariteet hoolimata sellest kas ta kuulus Toonelasse või mitte.

Foorumist läbikäinud seerianumber B 6461 annab tootmisaastaks 1918.aasta esimese poole (märts-aprill).Sellise tootmisaasta relv ei ole maailmas haruldane Eestis aga küll.

L seeria ja B seerial olid ka mõned visuaalsed erinevused, aga need jäävad relva etteotsa millest ma pilte ei leidnud.

Kuulipilduja leidja on kindel, et ta ei riku seda enda käes hoides seadust: relv on deaktiveeritud ehk ümberehituse teel kasutuskõlbmatuks muudetud ning politseis registreeritud.

"Keevitatud ega puuritud pole midagi," kinnitab omanik. "Ainult padrunipessa on punn ette löödud, et ei saaks padrunit rauda lükata. Selle võib vajaduse korral puhastusvardaga välja lüüa ja relva taas laskekorda seada."

Parandatagu mind, kui ma olen valesti aru saanud, aga minu arust tähendab "deaktiveeritud" sama mis "jäädavalt laskekõlbmatuks muudetud". Teisisõnu ilma keevitamata ja/või puurimata läbi ei saa. Siit edasi järeldades hoiab mees enda käes laskekõlbulikku kuulipildujat. Arvestades asjaolu, et isegi ühe padruni ilma loata omamine toob kaasa kriminaalasja, siis kuidas on võimalik töökorras kuulipildujat politseis registreerida? Ja kui mälu ei peta, siis väitis ta ise esialgu leidmiskohaks Tapiku soo, mitte oma vana talumaja.
Mul on siiski tunne, hoolimata sellest muuseumile annetamise hämast, et kodanik soovis juba algusest peale pritsi endale jätta, mis on inimlikult mõistetav. Sellest ka see omal käel "deaktiveerimine" ja restaureerimine. Kui ta oleks tõesti soovinud pritsi riigile annetada, siis oleks ta asjaolude ilmsikstulekul ka ühendust võtnud "kellega vaja". Aga ta ei teinud seda. Kahjuks. Sealt algas ka kõik see muu asi.
Viljandis Laidoneri monumendi kõrval klaaskastis eksponeerimine... no andke andeks, kui jabur! Kipub tõesti sadomasoks minema see asi, sest lõpuks kaotame sellest meie ise, mitte mingi müstiline "riik", kes tegelikult olemegi meie ise. Laidoneri muuseum on Vabadussõja teemaga tihedalt seotud ja ka vastavad väljapanekud seal olemas, see prits sobiks sinna imehästi. Selle asemel aga, et relv suuremeelselt muuseumile annetada ja leiutasu vastu võtta otsustas kodanik "alternatiivsete variantide" kasuks elik endale hoida... Loodetavasti muudab kodanik meelt, aga ma ei usu. Sama asi ilmselt ka esialgu virtuaalse Pantriga. Kahtlustan, et asi on pigem rahas, õigemini selle hulgas

Soost leitud kuuliprits ei tohiks olla nii laskekõlblik, et vajab deaktiveerimist?

Noh, seadused on täitmiseks kõigile.
Võin kõhklemata öelda, et mina oleks riigile andnud.
///////////////////////////////////////////////////

Militaar.net Moderaatori patriotlikud sõnad,,, aga
Muinsuskaitseseaduse seadus ütleb järgmist:

5. peatükk
KULTUURIVÄÄRTUSEGA LEID

§ 30. Kultuuriväärtusega leiu mõiste

(1) Kultuuriväärtusega leid on maa seest või maa pinnalt, rajatisest, ehitisest, veest või veekogu põhjaladestustest leitud looduslik või ajaloolise, arheoloogilise, teadusliku, kunstilise või muu kultuuriväärtusega vallasasi, millel ei ole omanikku või mille omanikku ei ole võimalik kindlaks teha.
----------------------------------------------

Seadusest loeme välja et kõik leiud mis siin foorumis on piltidel tuleks käsitleda nagu KULTUURVÄÄRTUSEGA LEIUD,,, järelikult leiukohale tuleks kohalik muinsuskaitseinspektur kutsuda kes on pädev otsustada............. kui seda ei tehta siis on seaduse rikkumine
---------------------------------------------------

NARVAKAD kirjutas:Noh, seadused on täitmiseks kõigile.
Võin kõhklemata öelda, et mina oleks riigile andnud.
///////////////////////////////////////////////////

Militaar.net Moderaatori patriotlikud sõnad,,, aga
Muinsuskaitseseaduse seadus ütleb järgmist:

5. peatükk
KULTUURIVÄÄRTUSEGA LEID

§ 30. Kultuuriväärtusega leiu mõiste

(1) Kultuuriväärtusega leid on maa seest või maa pinnalt, rajatisest, ehitisest, veest või veekogu põhjaladestustest leitud looduslik või ajaloolise, arheoloogilise, teadusliku, kunstilise või muu kultuuriväärtusega vallasasi, millel ei ole omanikku või mille omanikku ei ole võimalik kindlaks teha.
----------------------------------------------

Seadusest loeme välja et kõik leiud mis siin foorumis on piltidel tuleks käsitleda nagu KULTUURVÄÄRTUSEGA LEIUD,,, järelikult leiukohale tuleks kohalik muinsuskaitseinspektur kutsuda kes on pädev otsustada............. kui seda ei tehta siis on seaduse rikkumine
---------------------------------------------------

Jah, põhimõtteliselt olen nõus. Iseasi, kui suur on n.t K98 padrunikesta ajalooline või kultuuriline väärtus - kardan, et muinsuskaitseinspektor naeraks selle inimese välja, kes ta ussitanud padrunikesta pärast kohale kutsub. Kindlasti ei saa padrunikesta väärtust võrrelda Toonela kuulipilduja tähenduse ja väärtusega.
Olen mõned aastad tagasi leidnud juhuslikult põllu pealt paar kiviaegset jubinat, mille oleksin võinud ka täiesti vabalt endale jätta. Aga ei jätnud.

Täna siis võib meest ja mehe riista 18:55 TV3 seitsmestes uudistes kaeda

juba nägin seda,aga isegi hoiaksin endale sihukese vidina.

Prits on siiski seadusekohaselt deaktiveeritud. Mul oli õnne seda oma silmaga Tartu politseis näha. Alguses ei osanud midagi arvata, aga hiljem lehes pilte nähes tundsin kohe ära, et sama asi.

Vana teema jälle üles korjatud. Mõni mees ütleb, et kes vana asja meelde tuletab, sel ...

Teised jälle - kordamine on tarkuse ema

Selle Drevingu ajakirjanikule aetud udujutu peale tuletaks meelde mõningaid fakte, mida ta ise enam "ei mäleta".

1. Kuulipildujat ei leidnud ta mitte oma maja ümberehitamise käigus, vaid metsast koos mehega, kes selle taga oli olnud. Millest kirjutas ka militaar.net nimelises foorumis. Kui asi jamaks läks, siis kasutas postitaja õigust enda tehtud postitusi muuta ja parandada ning kustutas selle teksti ära.

2. Kohe algusest peale oli talle ka teada, et tegemist on kultuuriväärtusliku kui ajaloolist väärtust omava leiuga. Samuti sellest tulenevad seadustes ettenähtud käitumisreeglid.

3. Sellest hoolimata hakkas mees relva omakäeliselt deaktiveerima ning "restaureerima" ning algatas protsessi selle endale jätmiseks.

4. Mis puutub selle relva ajaloo- ning kultuuriväärtusesse - ajaloolist väärtust omab juba relv ise (1917. või 1918. a. toodetud Vickers kuulipilduja, minu teada Eestis teist sellist säilinud ei ole), kultuuriväärtust omab ta just tänu sellele "Toonela" sildile. Kui siia veel lisada see fakt, et relv leiti tegelikult metsast koos mehega ning sellise unikaalse relva ajaloo välja-ajamine ei pruugi samuti võimatu olla (mis üksusele ja millal see 1941. a. välja anti), siis on ajaloolise väärtusega tegelikult ka leiukoht, mis tänaseks samuti hävitatud ning teada vaid V Drevingule.

5. Mis puutub relva deaktiveerimisse - pädevasse muuseumisse üleandmise korral oleks selleks puudunud vajadus. Ja relva deaktiveerimine ise-enesest on samuti ajaloolise eseme rikkumine.

Kõige selle jama kokkukeetmise - mis aga põhiline - sellise seadusi eirava käitumise õigustamise ning populariseerimise eest kodanik V Dreving saigi siit kinga. Ja eluaegselt ning tagasipääsu õiguseta.

Samasuguse käitumise või sellele üleskutsumise eest järgneb ka teistele kasutajatele sama karistus

Terv


Toomas